Arco Vara
Kvartaliaruanne

Arco Vara AS-i 2015. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne (auditeerimata)

Üldinfo

30.09.2015 seisuga kuulus kontserni 25 ettevõtet, mida on üks rohkem kui 2014. aasta lõpus. 31. juulil 2015 registreeriti Bulgaarias kinnisvarafond Arco Real Estate Fund REIT, algkapitaliga 256 tuhat eurot. Kontserni osalus fondis on 70%. 

Olulised tütarettevõtted

¹ - Arco Real Estate SIA ja Arco Real Estate Fund REIT mitte-kontrollivad osalused moodustavad kokku kontserni mitte-kontrolliva osaluse.

Põhilised näitajad 

·     Kontserni 2015. aasta üheksa kuu müügitulu oli 8,6 miljonit eurot, mis on 156% rohkem võrrelduna 2014. aasta esimese üheksa kuu müügituluga 3,3 miljonit eurot. III kvartali müügitulu oli 2,1 miljonit eurot (2014. aasta III kvartalis 1,2 miljonit eurot). Müügitulu kasv tuleb arendusdivisjonist, kus müügitulu oli 2015. aasta üheksa kuuga 6,5 miljonit eurot (2014. aasta 9 kuud: 1,3 miljonit eurot). Teenindusdivisjoni müügitulu on eelmise aastaga võrreldes jäänud samale tasemele: üheksa kuuga 2,4 miljonit eurot nii 2015. kui 2014. aastal. 2015. aasta III kvartali teenindusdivisjoni müügitulu ületas eelmise aasta III kvartalit 8% võrra. Vahendus- ja hindamisteenuste müük näitab kasvu teist kvartalit järjest, seda peale vahepealset langustrendi 2014. aasta teises pooles ja 2015. aasta alguses.

·      Kontserni 2015. aasta 9 kuu ärikasum (=EBIT) oli 1,4 miljonit eurot ja puhaskasum 0,9 miljonit eurot, aasta varem olid samad näitajad vastavalt 1,1 miljonit eurot ja 0,4 miljonit eurot. Seejuures mõjutas 2014. aasta 9 kuu tulemust oluliselt kaks ühekordset sündmust, mille kogumõju kasumile oli 1,2 miljonit eurot: tütarettevõtte müügikasum ja tulu varude allahindluse tühistamisest. Kolmanda kvartali ärikasum oli 0,3 miljonit eurot ja puhaskasum 0,2 miljonit eurot, 2014. aastal vastavalt 0,6 miljonit eurot ärikasum ja 0,4 miljonit eurot puhaskasum.

·      Omakapitali osakaal koguvarades on kasvanud 30.09.2015 seisuga 40,3%-ni. 31.12.2014 seisuga oli see näitaja 33,5%.

·      Kontserni laenukoormus (netolaenud) on 2015. aasta üheksa kuuga vähenenud 2,2 miljoni euro võrra, tasemele 11,1 miljonit eurot 30.09.2015 seisuga. Laenude keskmine intressimäär oli 30.09.2015 seisuga 5,1%, mis on 0,7 protsendipunkti võrra vähem kui 31.12.2014.

·      2015. aasta üheksa kuuga müüdi kontserni poolt arendatavates projektides kokku 73 korterit, 6 äripinda ja üks elamukrunt (sealhulgas III kvartalis: 12 korterit, üks äripind ja üks krunt). 2014. aasta 9 kuuga müüdi kõigest 4 korterit ja 4 krunti, neist III kvartalis ainult üks korter ja 4 krunti.
 

Rahavood

KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS

Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / (perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv - oma aktsiad)
Investeeritud kapital = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital (perioodi lõpus)
Netolaenud = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused - raha ja raha ekvivalendid - lühiajalised investeeringud väärtpaberitesse (perioodi lõpus)
Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) = viimase nelja kvartali maksueelse kasumi ja intressikulude summa / keskmine investeeritud kapital
Omakapitali tootlus (ROE) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine omakapital
Varade tootlus (ROA) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine varad kokku
Töötajate arv perioodi lõpul = töölepinguga ja käsunduslepinguga kontserni jaoks töötavate isikute arv

IV kvartalis 2012 mõjutas finantstulemusi negatiivselt eraldiste moodustamine ning varade ja kohustuste ümberhindlused kokku 15.6 miljoni euro ulatuses.
 

Juhataja kommentaarid

Kolmas kvartal osutus vastu ootusi paremaks kui teine kvartal. Kõik kolmandasse kvartalisse planeeritud tegevused viisime lõpule, kuid me ei oodanud, et kvartal on kasumlik. Kasumi tõi olemasolevate valmis arendustoodete müük planeeritust kiiremas tempos ja kõrgema hinnaga ning distsiplineeritud lähenemine üldkuludele. Kui sellest üldse midagi järeldada, siis on praktikas tõestatud, et minimaalselt kahe miljoni euro suuruse kvartalimüügiga on Arco Varal võimalik teenida väikest kahjumit (II kvartali kahjum 12 tuhat) või ka kasumit (III kvartali kasum 0,2 miljonit). Arvestades aga absoluutseid tegevusmahte ja pigem nende väiksust, ei ole erinevus selline, et sellel rohkem peatuda. Meie suurem eesmärk on kontserni tulu ja kasum kahekordistada võrreldes tänasega hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Olulised küsimused juhtkonnale on:

(i)             milliseks kujuneb neljas kvartal?

(ii)            milliseks kujuneb kogu 2016. aasta ning

(iii)           milliseks kujuneb 2016. aastale järgnev 2017. aasta, mil kontsern peaks alles hakkama lõikama aastate 2013 – 2016 vilju.

Neljas kvartal 2015

Neljas kvartal on oluline selle tõttu, et siis valmib Sofias Manastirski viimase, kolmanda etapi (blokk D) hoone 88 müüdava/renditava korteri ja äripinnaga. Sõltuvalt korterite üleandmise ja müügitehingute vormistamise kiirusest kujundab blokk D kogu kontserni aasta lõpptulemuse ning on ühtlasi rahaliseks baasiks Sofia jätkuarendustele. Kogu bloki D oodatud müügitulu on ligi 5 miljonit eurot, millest osa jääb 2015. aastasse, suurim osa 2016. aasta esimesse kvartalisse ning ülejäänu kandub müügis edasi kuni 2016. aasta lõpuni. Bloki D osas on rõõmustav, et septembri lõpu seisuga oli eelmüügilepingutega kaetud üle 80% korteritest (II kvartali lõpus üle 65%).  

Neljandasse kvartalisse jääb ka Sofias Madrid Blvd hoone kontoripindade (GLA üle 5 400 m2) renoveerimine ja liigendamine seitsmeks eraldiseisvaks rendipinnaks ning nendele uute rentnike otsimine. Rendileping senise pikaajalise suurrentnikuga lõppes septembris seoses rentniku kasvanud ruumivajadusega, mida Madridi hoones puhttehniliselt polnud võimalik lahendada. Madridi hoone kontoripindade tulu moodustab üle 50% kogu hoone renditulust ning uute rentnike leidmine on seetõttu kasumlikkuseks väga oluline. Samas genereerivad hoones asuvad Arco rendikorterid ja kaubanduspinnad piisaval määral renditulu, mille tõttu hoonel lasuva pangalaenu intresside teenindamine ei ole kontsernile koormav.

Neljanda kvartali oluliseks küsimuseks on ka Tallinnas Kodulahe (end. Paldiski mnt 70c) korteriarendusprojekti (www.kodulahe.ee) käivitamine. Arco Vara ei ole Tallinnas arendanud midagi lõpptooteni alates 2013. aastast. Kodulahe arendusprojekti esimese etapi maht on üle 8 700 m2 müüdava maapealse ruutmeetri 125 korteri ja 5 äripinnaga. Kodulahe rahastamine ja ehituse alustamine on meile suur väljakutse, arvestades nii Tallinna korterituru järjest tihenevat konkurentsi kui ka Arco Vara suhtelist väiksust võrrelduna projekti suurusega. Tiheneva konkurentsi osas rõhume sellele, et meie pakutav toode on unikaalse asukohaga ning see on hinnastatud tänaste turu pakkumishindade suhtes pigem agressiivselt. Arco Vara suhteline väiksus väljendub selles, et kontserni koguvarade suuruseks üldistatult on 25 miljonit eurot. Sellest 10 miljonit on omakapital, mis omakorda on jaotatud kolme suure arenduse vahel. Neist kolmest kaks asuvad Sofias (Madrid Blvd ja Manastirski Livadi või tema jätkuprojekt Iztokis) ning üks – Kodulahe - Tallinnas. Ilmselt on 10 miljonit eurot ka minimaalne omakapitali summa, et vedada kestvalt kolme suurt arendusprojekti, millest igaühe ehitatav suurus ületab 10 tuhat m2.                     

Viimane oluline sündmus, mida ootame, on Sofias Iztoki piirkonnas krundi omandamise tehingu lõpuleviimine. See võib lükkuda ka 2016. aasta algusesse. Iztok on Manastirski Livadi suhtes meie Sofia jätkuprojektiks.

Neljanda kvartali juba toimunud sündmusteks on Arco Vara väljumine (i) Tallinnas, Instituudi tee 7 ja 9 ning (ii) Pärnus, Suur-Sepa 20 arendusprojektidest. Nimetatud kinnistute sisseostu- ja väljamüügihinna erinevus oli meile motiveeriv ning ühtlasi kinnitas, et meie arendustiimi poolt loodud eskiisprojektidel ja äriplaanil on lisaväärtus.

Prognoosime, et kontserni 2015. aasta müügitulu ületab 11 miljonit eurot ning puhaskasum ületab 1 miljonit eurot.

2016. aasta

2016. aastal peaksime nägema kolme suure arendusprojekti jätkumist, kus Madrid Blv hoones teenime renditulu ja tõenäoliselt suurendame renditavate korterite arvu. Eesmärk on teenida hoonest renti üle ühe miljoni euro aastas. Manastirski projektis müüme viimased korterid ning alustame Iztoki (GSA > 7 000 m2) arendamist, kus ehitustööd peaksid algama aasta viimases pooles. Kolmandaks peaks 2016. aasta lõpuks peaaegu valmis olema Kodulahe projekti I etapi ehitus.

2016. aastal tahame lisaks käivitada Arco Bulgaaria kinnisvarafondi ning selle raamides esimese suurema Sofia arendusprojekti, kus Arco Vara oleks fondivalitseja ja osaniku rollis. Meil tuleb ära kasutada Bulgaaria kapitalituru valmisolek ning Arco Vara kui korteriarendaja senised nähtavad saavutused kohalikul turul. Hetkel on käimas vastava litsentsi saamise menetlus.              

Aasta sisse peaks mahtuma ka detailplaneeringute kehtestamine Tallinnas Liimi 1b ja Lehiku tee 21-23 kinnistutel. Teenindusdivisjonis kujuneb  2016. aasta oluliseks ülemineku tõttu uuele organisatsiooni strateegiale juhtimises, koolituses ja tarkvaralahendustes. Muutuvad kliendisuhete haldamine, turundus ning tööprotsesside efektiivsuse mõõtmine. Arco Varast peab kujunema kõige inimesekesksem kinnisvarafirma, mis sellisena vastandub objekti- või tehingukesksele kinnisvarafirmale. Arvestades meie ligi sadat tuhandet kliendikontakti ning meie inimeste ärakasutamata potentsiaali, on see kindlasti kasulik meie klientidele ning sealtkaudu ka kontserni aktsionäridele. 

Rahalises plaanis on 2016. aasta kasumiaruandes suurem osakaal kraanadel ning väiksem osakaal müügitehingutel, kuna me oleme valdavalt arendusfaasis. Müügitulu tuleb valdavalt teenindusdivisjonist, Madrid Blvd rendist ning Manastirski Livadi korterite müügist. Võimalik on ka kontserni põhifookusest välja jäävate arendusprojektide müük, kuid seda juhul, kui saavutame oma tööga kinnistute arendamisel lisaväärtuse ning ostjad on valmis seda tehinguhinnaga tunnustama.   

2017. aasta

2017. aastal jätkuvad eelpooltoodud kolm suurt arendusprojekti (Madrid Blvd, Kodulahe, Iztok Parkside), ning neile on lisandunud neljas arendusprojekt sõltuvalt meie edukusest kasumi teenimisel ja ARCO REIT-i käivitamisel Sofias.

Nimetatud kolme arendusprojekti kogutulu juba 2017. aastal liginema 20 miljonile eurole, millega kontserni tegevusmahud oleksidki kahekordistunud. Vähemalt sama tuleks oodata ka kasumilt. Peaksin seejuures märkima, et tegemist ei ole piiriga meie tänases mõtlemises ja eesmärkide seadmisel.      

TEENINDUSDIVISJON

Teenindusdivisjoni müügituluks kujunes 2015. aasta III kvartalis 852 tuhat eurot (2014 III kvartal: 791 tuhat eurot), sealhulgas kontsernisisene müügitulu oli 107 tuhat eurot (2014 III kvartalis 93 tuhat eurot). Teenindusdivisjoni põhitegevuste (kinnisvara vahendus- ja hindamisteenused) müügitulu oli 2015. aasta üheksa kuuga 2 180 tuhat eurot ehk 8 tuhat eurot vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Samas ületas III kvartali põhiteenuste müügitulu 2014. aasta III kvartali tulemust 5% võrra. Müügitulu jätkab kasvamist Bulgaarias: 9 kuu võrdluses on kasv 41% ja III kvartali võrdluses 34%. III kvartal oli teine järjestikune müügikasvuga kvartal Eesti büroole, III kvartalis ületas müügitulu 2014. aasta III kvartali näitajat 21% võrra. Endiselt on tugevas languses põhiteenuste müügitulu Läti kinnisvarabüroos, vähenedes 9 kuu võrdluses 23% ja III kvartali võrdluses 22%.   

Kinnisvarabüroode müügikäive vahendusest ja hindamisest

2015. aasta 9 kuud on nii Eesti kui Läti kinnisvarabüroo töötanud kahjumiga, vastavalt 68 tuhat ja 51 tuhat eurot (2014. aasta 9 kuuga saadi puhaskasumit vastavalt 31 tuhat ja 62 tuhat eurot). Ka III kvartali lõpetasid Eesti ja Läti büroo kahjumiga, vastavalt 28 ja 3 tuhat eurot. Eesti büroo kasumlikkuse langus 2015. aastal on tingitud turundus- ja IT-kulude olulisest kasvust: eesmärgiks on seatud müügikäibes kõrgemale tasemele jõudmine ning seeläbi ka kasumi tõstmine. Müügikäivet aitab tõsta suurem tuntus ja kontaktide arv, kliendikesksem andmetöötlus ja nutikam töökeskkond. Bulgaaria büroo puhaskasum oli 2015. aasta üheksa kuuga 138 tuhat eurot (2014. aasta 9 kuud: 81 tuhat eurot). 2015. aasta III kvartalis oli Bulgaaria büroo puhaskasum 27 tuhat eurot (2014. aasta III kvartal: 15 tuhat eurot).

Teenindusdivisjon osutab lisaks vahendus- ja hindamisteenusele ka kinnisvara haldamise ja majutusteenust Bulgaarias. Haldustegevuse müügikäive 2015. aasta 9 kuuga oli 104 tuhat eurot, sealhulgas 77 tuhat eurot oli kontsernisisene (9 kuud 2014: vastavalt 124 tuhat ja 86 tuhat eurot). Majutusteenuse müügitulu oli 2015. aasta üheksa kuuga 105 tuhat eurot, sellest 50 tuhat eurot III kvartalis (2014. aasta 9 kuud ja III kvartal: vastavalt 55 tuhat ja 20 tuhat eurot). Majutusteenuste müük on teinud kena tõusu 2015. aastal, eriti kolmandas kvartalis.

Teenindusdivisjonis hõivatud inimeste arv on 2015. aasta üheksa kuuga vähenenud 157-le, see on 19 inimest vähem kui 2014. aasta lõpus. Töötajate on vähenenud Lätis ja Leedus ning natuke kasvanud Bulgaarias.

ARENDUSDIVISJON                                       

Arendusdivisjoni müügitulu oli 2015. aasta 9 kuuga 6 544 tuhat eurot (9 kuud 2014: 1 289 tuhat eurot) ja III kvartalis 1 374 tuhat eurot (III kvartal 2014: 487 tuhat eurot). Arenduse müügitulu suur kasv tuleneb eelkõige kontserni enda arendusprojektides kinnisvara müügist: 2015. aasta üheksa kuuga kokku 5 713 tuhat eurot (9 kuud 2014 ainult 485 tuhat eurot).

Muust arendusdivisjoni müügitulust moodustab suurema osa kaubandus- ja kontoripindade renditulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2015. aasta III kvartalis oli 234 tuhat ja üheksa kuud kokku 708 tuhat eurot (2014. aasta III kvartalis 234 tuhat ja üheksa kuuga 718 tuhat eurot). IV kvartalis on renditulus oodata mõningast langust, kuna osa rendilepinguid lõppesid ja käimas on rendipindade renoveerimine ja ettevalmistus uute rentnike vastuvõtuks. Senine renditulu tase on plaanis taastada 2016. aasta teises kvartalis.

Arendusdivisjoni ärikasumiks kujunes 2015. aasta üheksa kuuga 1 598 tuhat eurot, sellest III kvartalis 377 tuhat eurot, 2014. aasta üheksa kuuga teeniti ärikasumit 696 tuhat eurot, sellest 632 tuhat eurost III kvartalis.

Bulgaarias jätkati Manastirski Livadi projekti korterite müügiga. III kvartalis müüdi projektis kokku 9 korterit ja üks äripind, sealhulgas kaks viimast I etapi (nimetatud ka kui C-blokk) korterit. Üheksa kuuga on Bulgaaria projektides kokku müüdud 70 korterit ja 6 äripinda. 30.09.2015 seisuga oli laos müümata veel projekti II etapi 3 korterit ja 2 äripinda kokku 135-st.

Manastirski Livadi III etapi ehitusjärgus kortermajas on 30.09.2015 seisuga eelmüüdud 66 korterit 80-st ja üks äripind kaheksast. Oktoobris on eelmüüdud veel korterit. Kortermaja valmimine ja kasutusloa saamine jääb kavakohaselt detsembrisse 2015.

Madridi kompleksis on müümata 28 korterit. Madridi müümata korteritest 16  teenivad kontsernile tulu majutusteenusega. Lisaks on välja renditud kõik seni müümata parkimiskohad.

Lätis müüdi kolmandas kvartalis kolm Bišumuiža-1 projekti korterit ja üks eluaseme krunt Marsilis. Bišumuiža-1 projektis on jäänud müüa veel viimane korter. Marsili elamukrunte on jäänud müüa 14.

Tallinnas on lõpetatud Kodulahe projekti esimese etapi, 125 korteri ja 5 äripinnaga kortermaja, projekteerimine. Ehitusluba saadi kortermajale septembri lõpus. Vahearuande avaldamise seisuga olid pooleli ehituse peatöövõtu ja finantseerimise hanked. Nende õnnestumisel algab ehitus selle aasta detsembris. Kolmanda kvartali lõpus alustati  korterite turundusega.

Juunis 2015 soetati kontserni maapanka üks väiksem korterelamu rajamiseks sobiv krunt Pärnu kesklinnas, Suur-Sepa tänaval. Pärast kortermaja eskiisprojekti koostamist müüdi krunt oktoobri alguses kasumiga edasi. Samuti oktoobri alguses müüs kontsern teisegi väiksema arenduse, 2014. aasta veebruaris soetatud Instituudi tee elamuarenduse projekti. Ka seda projekti oli vahepeal väärtustatud kortermajade eskiisprojekti koostamisega. Väiksemate projekti müük kannab endas eesmärki keskenduda kõige olulisematele projektidele Eestis ja Bulgaarias.

30.09.2015 seisuga töötas arendusdivisjonis kokku 5 inimest, sama palju kui 2014. aasta lõpus.

ARCO VARA PROJEKTIDE KOONDTABEL 30.09.2015

Märkus: Tabelis toodud väärtused mis on paigutatud märkide <> vahele, tähistavad oodatavat mahtu, sest arendusprojekt on alles S1 või S2 etapis ja tegelikku ehitusõigust või ehitusprojekti pole veel. Tabel ei kajasta maa-aluseid müüdavaid või renditavaid mahte, sealhulgas parkimiskohti ja panipaiku.

Projekti etappide kirjeldus

S1: Kinnistu soetatud
S2: Ehitusõiguse menetlus
S3: Projekteerimine jm ettevalmistustööd
S4: Ehitus
S5: Turundus ja müük
S6: Kinnisvara haldus, rent

PERSONAL

Kontserni heaks töötavate inimeste arv oli 30.09.2015 seisuga 170 (31.12.2014 seisuga: 189). 2015. aasta üheksa kuu tööjõukulu oli 1,9 miljonit eurot (2014. aasta 9 kuud: 1,8 miljonit eurot).

Kontserni emaettevõtte juhatajale ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 2015. aasta esimese 9 kuuga 83 tuhat eurot (2014. aasta 9 kuud: 76 tuhat eurot).

JUHATUS JA NÕUKOGU

Arco Vara AS-i juhatus on üheliikmeline. Alates 22.10.2012 on Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild. Septembris 2015 toimunud nõukogu koosolekul pikendati juhataja volitusi kolme aasta võrra, oktoobrini 2018.

30.09.2015 seisuga on Arco Vara AS nõukogu 5-liikmeline. 2014. aasta lõpus oli nõukogu veel 7-liikmeline.                  10. veebruaril 2015 toimunud erakorralisel üldkoosolekul kutsuti senine nõukogu täies koosseisus tagasi ja valiti uus 5-liikmeline nõukogu. Eelmisest nõukogu koosseisust jätkavad Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu ja Rain Lõhmus ning uued nõukogu liikmed on Steven Yaroslav Gorelik ja Kert Keskpaik. Uues nõukogus ei jätka eelmise nõukogu liikmed Toomas Tool, Arvo Nõges, Aivar Pilv ja Stephan David Balkin.

Arco Vara võtmeisikute kohta on rohkem infot ettevõtte veebilehel www.arcorealestate.com.

PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS

Krediidirisk

Kontserni krediidiriskid tulenevad peamiselt kahest allikast: kinnisvara arendustegevusest ning deposiitide hoidmiseks kasutatavate pankade usaldusväärsusest. Kuna paljude kinnisvaratehingute puhul toimub tehingu vastaspoole finantseerimine läbi krediidiasutuste, tehakse tehingupartneri riski maandamiseks koostööd ka erinevate tehinguid finantseerivate pankadega. Samuti ei hoita raha ja raha ekvivalente ainult ühes pangas. Eelnevast tulenevalt hindab kontsern krediidiriski enda jaoks olulises osas maandatuks.

Likviidsus- ja intressirisk

Kõik kontserni laenulepingud on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3- või 6-kuu EURIBOR. Seega on kontsern avatud rahvusvahelistel kapitaliturgudel toimuvale. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega maandamata. Kontserni intressikandvad kohustused on 2015. aasta üheksa kuuga vähenenud 2,7 miljoni euro võrra. Seisuga 30.09.2015 on kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 12,3 miljonit eurot, millest 1,8 miljonit eurot kuulub tasumisele lähima 12 kuu jooksul. Samas on kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo 30.09.2015 seisuga 1,2 miljonit eurot. 2015. aasta 9 kuuga tasuti intressikandvatelt kohustustelt 0,6 miljonit eurot intresse. Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär on 30.09.2015 seisuga 5,1%, see on vähenenud 0,7 protsendipunkti võrra võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga. Laenukohutuste keskmise intressimäära languse põhjuseks on keskmisest kõrgema intressimääraga võlakirjade ennetähtaegne lunastamine veebruaris 2015. Täiendavat mõju on avaldanud ka EURIBOR-i langemine null-määrani.

Valuutarisk

Teenuste ostu- ja müügilepingud on enamasti sõlmitud kohalikes valuutades: eurodes (EUR) või Bulgaaria levides (BGN). Kinnisvara ostu-müügi tehingud sõlmitakse valdavas osas eurodes, millest tulenevalt kontserni varade ja kohustuste struktuur ei kanna endas olulist valuutariski. Kontsern ei ole kaitstud valuutade devalveerimise vastu. Enamus likviidsetest vahenditest hoitakse nõudmiseni ja lühiajalise tähtajaga euro hoiustel.

Aktsia ja aktsionärid

Arco Vara AS-il on emiteeritud kokku 6 117 012 lihtaktsiat nominaalväärtusega 0,7 eurot aktsia kohta. Arco Vara aktsiad on vabalt kaubeldavad NASDAQ OMX Tallinna börsil. 30.09.2015 seisuga on ettevõttel kokku 1 620 aktsionäri (31.12.2014 seisuga: 1 668), sealhulgas 1 395 eraisikust aktsionäri. Aktsia hind sulgus tasemel 1,06 eurot, olles 2015. aasta üheksa kuuga tõusnud 28% (aktsia sulgemishind 2014. aasta lõpus oli 0,828 eurot). Perioodi jooksul oli aktsia kõrgeim tehinguhind 1,29 eurot ja madalaim hind 0,83 eurot. Aktsiate turukapitalisatsioon oli 30.09.2015 seisuga  6 484 tuhat eurot ja aktsia P/E suhe 4,9 (31.12.2014 seisuga vastavalt: 5 065 tuhat eurot ja 5,5).

¹ - Lisaks on Steven Yaroslav Gorelik fondijuhina seotud Arco Vara osalust omava kolme investeerimisfondiga (Firebird Republics Fund Ltd, Firebird Avrora Fund Ltd ja Firebird Fund L.P), mis kokku omavad  692 750 Arco Vara aktsiat (kokku 11,3% osalus). 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne

         Marek Pontus
         Finantsjuht
         Arco Vara AS
         Tel: +372 614 4662
         marek.pontus@arcovara.ee
         http://www.arcorealestate.com