Avaldatud: 2015-05-07 15:15:00 CEST
Nordecon
Kvartaliaruanne

2015. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2015. aasta I kvartali konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).


Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 31.03.2015 31.12.2014
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 2 198 8 802
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 23 145 23 235
Ettemaksed 1 816 1 201
Varud 24 821 24 788
Käibevara kokku 51 980 58 026
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 502 694
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 11 276 11 211
Kinnisvarainvesteeringud 3 549 3 549
Materiaalne põhivara 9 648 9 319
Immateriaalne põhivara 14 637 14 633
Põhivara kokku 39 638 39 432
VARA KOKKU 91 618 97 458
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 19 548 20 588
Võlad hankijatele 21 256 26 267
Muud võlad 7 052 7 542
Ettemaksed 3 157 1 786
Eraldised 674 799
Lühiajalised kohustused kokku 51 687 56 982
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 3 382 3 145
Võlad hankijatele 109 109
Muud võlad 96 96
Eraldised 807 759
Pikaajalised kohustused kokku 4 394 4 109
KOHUSTUSED KOKKU 56 081 61 091
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 20 692 20 692
Omaaktsiad -1 582 -1 582
Ülekurss 547 547
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 295 771
Jaotamata kasum 10 430 11 714
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 33 936 34 696
Mittekontrolliv osalus 1 601 1 671
OMAKAPITAL KOKKU 35 537 36 367
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 91 618 97 458

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   3k 2015 3k 2014 2014
Müügitulu    
27 113
23 544 161 289
Müüdud toodangu kulu   -26 704 -22 374 -151 476
Brutokasum   409 1 170 9 813
         
Turustuskulud   -118 -249 -558
Üldhalduskulud   -1 109 -1 124 -5 656
Muud äritulud   104 65 792
Muud ärikulud   -38 -29 -376
Ärikasum (kahjum)   -752 -167 4 015
         
Finantstulud   165 164 738
Finantskulud   -671 -961 -2 301
Finantstulud ja –kulud kokku   -506 -797 -1 563
         
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum   -96 -61 85
         
Maksustamiseelne kasum (kahjum)   -1 354 -1 025 2 537
Tulumaks   0 -1 -239
Puhaskasum (kahjum)   -1 354 -1 026 2 298
         
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
       
Realiseerumata kursivahed   524 721 1 069
Kokku muu koondkasum   524 721 1 069
Kokku koondkasum (kahjum)   -830 -305 3 367
         
 Puhaskasum (kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   -1 284 -1 074 1 956
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   -70 48 342
Kokku puhaskasum (kahjum)   -1 354 -1 026 2 298
         
Koondkasum (kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   -760 -353 3 025
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   -70 48 342
Kokku koondkasum (kahjum)   -830 -305 3 367
         
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:        
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes   -0,04 -0,03 0,06
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes   -0,04 -0,03 0,06

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 3k 2015 3k 2014
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 35 789 33 370
Maksed tarnijatele2 -34 416 -32 404
Makstud käibemaks -1 239 -1 488
Maksed töötajatele ja töötajate eest -4 069 -4 659
Makstud tulumaks -37 0
Netorahavoog äritegevusest -3 972 -5 181
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -275 -12
Põhivara müük 34 22
Tütarettevõtte soetus 0 -180
Sidusettevõtte soetus -1 0
Antud laenud -19 -13
Antud laenude laekumised 40 95
Saadud dividendid 103 4
Saadud intressid 6 0
Netorahavoog investeerimistegevusest -112 -84
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 331 8
Saadud laenude tagasimaksed -2 350 -2 056
Kapitalirendi maksed -313 -356
Makstud intressid -157 -202
Makstud dividendid -30 0
Netorahavoog finantseerimistegevusest -2 519 -2 606
     
Rahavoog kokku -6 603 -7 871
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 802 12 575
Valuutakursimuutused -1 -2
Raha jäägi muutus -6 603 -7 871
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 2 198 4 702

Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

 

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2015. aasta I kvartalis oli 409 tuhat eurot (I kvartal 2014: 1 170 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 1,5% (I kvartal 2014: 5%). Võrreldes eelmise perioodiga on brutokasumlikkus langenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Enim avaldab mõju rajatiste segmendi kahjumlikkus, mille peamiseks põhjuseks on eelmiste perioodidega võrreldavate talviste oma jõududega teostatavate tööde (suuremahulised pinnasetööd) puudumine ning segmendi suur püsikulude katmata osa.

Aruandeperioodi I kvartalis moodustavad põhiosa teenitud müügitulust 2014. aastal alustatud projektid, mille kasumlikkusele avaldab mõju eelmisel majandusaastal toimunud nõudluse vähenemine ja sellest tulenev konkurentsisurve. Järgmistes kvartalites hakkab müügitulu koosseisus järjest rohkem suurenema hetkel kehtivate turu- ja konkurentsitingimuste valguses sõlmitud lepingute osakaal. Ehitusturu langust või paigalseisu ja sellega kaasnevat konkurentsisurvet on Kontserni juhtkond teadvustanud juba varasematel perioodidel (vt lisaks tegevusaruande peatükid „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“, „Peamiste riskide kirjeldus“ ja „Väljavaate Kontserni tegutsemisturgudele“) ning võtnud selle osas tarvitusele abinõusid, et kasumlikkust säilitada ja võimaluse korral seda parandada. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisest saavutatud tasemel.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2015. aasta I kvartalis 1 109 tuhat eurot, mis on võrreldav eelmise aastaga  (I kvartal 2014: 1 124  tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,4 % (I kvartal 2014: 2,9 %). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2015. aasta I kvartalis 752 tuhat eurot (I kvartal 2014: kahjum 167 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikahjum (EBITDA) moodustas 285 tuhat eurot (I kvartal 2014: kasum 297 tuhat eurot).

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid väiksemas suurusjärgus, kui eelmise aasta võrreldaval perioodil. Ligikaudu 24% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 516 tuhat eurot (I kvartal 2014: 776 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 524 tuhande euro võrra (I kvartal 2014: 721 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale oli kasum 8 tuhat eurot (I kvartal 2014: kahjum 55 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes tulenevalt eelnevast 1 354 tuhat eurot (I kvartal 2014: kahjum 1 026 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 1 284 tuhat eurot (I kvartal 2014: kahjum 1 074 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2015. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -3 972 tuhat eurot (I kvartal 2014: -5 181 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja ettevalmistused aktiivsema ehitusperioodi alustamiseks II kvartalis hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on suhteliselt pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 30-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul.

Investeerimistegevuse rahavoog 2015. aasta I kvartalis oli -112 tuhat eurot (I kvartal 2014: -84 tuhat eurot). Kontsern investeeris põhivarasse aruandeperioodil 275 tuhat eurot (I kvartal 2014: 12 tuhat eurot). Saadud dividendid moodustasid 103 tuhat eurot (I kvartal 2014: 4 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2015. aasta I kvartalis oli -2 519 tuhat eurot (I kvartal 2014: - 2 606 tuhat eurot). Laenude tagasimaksed ületasid saadud laene 2 019 tuhande euro võrra (I kvartal 2014: 2 048 tuhat eurot). Tagasimaksed on seotud arvelduskrediitide jääkide muutusega ning pikaajaliste laenude graafikujärgsete maksetega summas 943 tuhat eurot (I kvartal 2014: 364 tuhat eurot).

Seisuga 31.03.2015 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 2 198 tuhat eurot (31.03.2014: 4 702 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja  I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
Müügitulu, tuhat eurot 27 113 23 544 27 081 161 289
Müügitulu muutus 15,2% -13,1% 20,5% -7,1%
Puhaskasum, tuhat eurot -1 354 -1 026 -652 2 298
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -1 284 -1 074 -673 1 956
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 726 30 756 726 30 756 727 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot -0,04 -0,03 -0,02 0,06
         
Üldhalduskulude määr müügitulust 4,1% 4,8% 4,6% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 3,4% 2,9% 3,3% 3,5%
         
EBITDA, tuhat eurot -285 297 -35 5 585
EBITDA määr müügitulust -1,1% 1,3% -0,1% 3,5%
Brutokasumi määr müügitulust 1,5% 5,0% 2,2% 6,1%
Ärikasumi määr müügitulust -2,8% -0,7% -2,0% 2,5%
Ärikasumi määr ilma kinnisvara müügi kasumita -3,1% -0,8% -2,3% 2,3%
Puhaskasumi määr müügitulust -5,0% -4,4% -2,4% 1,4%
Investeeritud kapitali tootlus -2.0% -1,4% -0,7% 5,8%
Omakapitali tootlus -3,8% -3,0% -2,2% 6,4%
Omakapitali osakaal 38,8% 38,5% 29,5% 37,3%
Vara tootlus -1,4% -1,1% -0,6% 2,3%
Finantsvõimendus 35,5% 31,7% 39,4% 24,8%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,01 1,01 1,08 1,02
  31.03.2015 31.03.2014 31.03.2013 31.12.2014
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 72 689 83 864 126 740 83 544

 

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2015. aasta I kvartalis ligikaudu 5% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 8%.

  I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
Eesti 95% 92% 97% 94%
Soome 2% 7% 3% 2%
Ukraina 3% 1% 0% 4%

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust hoonete segmendis. Nimetatud turu müügitulu osakaal on vähenenud seoses suuremahuliste projektide lõppemisega. Suurenenud on Ukraina suhteline osakaal, kus jätkub ühe hooneteehituse valdkonna lepingu täitmine.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, vt tegevusaruande peatükk „Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2014-2017“. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2015. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2015. aasta I kvartali müügitulu oli 27 113 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 23 544 tuhat eurot, suurenes müügitulu 15%. Ootuspäraselt on müügitulu kasvanud enim hooneteehituses, kus avaliku sektori investeeringute mahu vähenemine ei avalda nii olulist mõju. Rajatiste segmendi müügitulu kasvu toetab teedeehituse segmendi mahtude mõningane suurenemine, mis siiski ei saavuta paari aasta tagust taset. EL struktuurifondide poolt toetavate projektide mahud jäävad 2015. aastal eelduslikult eelmise majandusaasta mahtude tasemele.

Eelnevast tulenevalt oli 2015. aasta I kvartalis müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 21 815 ja 4 914 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 18 826 ja 4 314 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2015. aasta I kvartali seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 62% (I kvartal 2014: 72%).

Tegevussegmendid* I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
Hooned 78% 80% 46% 65%
Rajatised 22% 20% 54% 35%

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on hoonete segmendi sisemises struktuuris toimunud mõningad muutused.  Suurima osakaaluga on endiselt ärihoonete alamsegment. Suuremad pooleliolevad projektid asuvad Tallinnas (nt Viimsi keskus, Eesti Loto ja Lõõtsa ärihoone ) ja Pärnus  (Estonia Spa rekonstrueerimistööd). Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse aktiivset jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist sarnasel või suuremal tasemel ka käesoleval aastal tervikuna.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud vähenenud. Eelmistel perioodidel oli segmendis selge ülekaal põllmajandussektori tellimustel ja seda tänu EL investeerimistoetustele. EL toetusega projektid on asendunud laohoonete ja logistikakeskustega (nt Smarteni logistikakeskus), mis aga ei kompenseeri põllumajandussektori mahtude vähenemist. Samuti on suurenenud Kontserni poolt teostatud ehitustööde mahud rasketööstuse sektori ettevõtetele (nt õlitehase Petroter 3 erinevad ehitustööd). Tulenevalt eeltoodust ei eelda Kontsern alamsektori osakaalu olulist suurenemist.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma riske võtmata on hangete võitmine keeruline. Antud olukorras on Kontsern ebamõistlike riskide võtmisest ka teadlikult hoidunud. Aruandeperioodi suuremaks projektiks oli Võru Riigigümnaasiumi ehitus, samuti jätkusid tööd Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil. Terava konkurentsiolukorra jätkumise korral ei ole alamsegmendi mahtude oluline suurenemine Kontserni müügitulus tõenäoline.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Põhimahu annab alamsegmendis eelmisel aastal sõlmitud Kentmanni põik 3 ja Tondi elamukvartali II etapi ehitamine Tallinnas. Järjest suurem osa on Kontserni omaarendustel nii Tartus kui ka Tallinnas.  2014. aasta lõpul valmis Tartus, Tammelinnas kaks uut korterelamut kokku 35 korteriga. Korterite müük nimetatud arenduses on olnud edukas. Aruandeperioodi lõpu seisuga on müüdud 22 korterit. Alustatud on arenduse II etapi ehitamisega, mille käigus valmivast 20 korteriga elamust on juba müüdud või broneeritud ligi kolmandik korteritest (www.tammelinn.ee). Tallinnas jätkub Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I etapi korteriomandite müük ning II etapi ehitamine. I etapi 8 korteriomandist on müüdud aruandeperioodi lõpu seisuga 6.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
Ärihooned 58% 45% 47% 42%
Tööstus- ja laohooned 11% 26% 28% 33%
Ühiskondlikud hooned 12% 18% 18% 7%
Korterelamud 19% 11% 7% 18%

2015. aasta I kvartalis olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Kontsern jätkab teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Keila hooldepiirkonnas. Soodsad ilmastikutingimused võimaldasid teostada töid kahel suurel teedeehitusobjektil Tartus (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala) ja Keilas (Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila-Valkse lõik). Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2015. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks ning sarnaselt eelmise majandusaastaga moodustavad olulise osa väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõtud.

Insenerehituse alamsegmendis teostati väikesemahulisi sadamaehituse töid Hiiumaal. Alanud aastal ei ole hetkeseisuga näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid. Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.

EL struktuuritoetuste vähenemine avaldab jätkuvalt mõju keskkonnaehituse mahtudele, mis on langenud teiste alamsegmentidega võrreldes kiiremas tempos. Välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmendi osakaal on mõnevõrra suurenenud, kuid sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi jätkuv kasv on vähetõenäoline.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
Teedeehitus ja –hooldus 79% 46% 44% 72%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 1% 10% 10% 2%
Muud rajatised 15% 12% 32% 19%
Keskkonnaehitus 5% 32% 14% 7%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2015 oli 72 689 tuhat eurot, mis on 13% vähem võrreldes aastataguse perioodiga. Teostamata tööde maht on suurenenud rajatiste segmendis, kuid selle kasv ei ole kompenseerinud mahtude vähenemist hoonete valdkonnas.

  I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 72 689 83 864 113 983 83 544

Rajatiste valdkonnas suurenes teostamata tööde maht teedeehituse alamsegmendis, kus jätkuvad suuremahulised tööd kahes Tartus ja Keilas asuvas projektis (vt peatükk „Segmendisisene müügitulu“) . Ülejäänud  alamsegmentides on teostamata tööde maht jäänud samale tasemele eelmise aasta võrreldava perioodiga.

Hoonete segmendis on suurenenud korterelamute ja avalike hoonete alamsegmendi teostamata tööde portfell ning vähenemine on toimunud tööstus- ja laohoonete alamsegmendis, mida enim mõjutab EL toetusega põllumajandussektori projektide vähenemine. 

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 62% ja rajatiste omad 38%  (31.03.2014: vastavalt 72% ja 28%). Hoonete segmendi ülekaal on iseloomulik viimasele kahele aastale, mis erineb oluliselt mitu aastat valitsenud olukorrast, mil osakaalud segmentide lõikes olid peaaegu võrdsed. Toimunud muutus jääb iseloomustama tööde portfelli tõenäoliselt ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 ei kordu alanud uuel EL eelarveperioodil (2014-2020) samas ulatuses. Uue eelarveperioodi mõju ehitussektorile võib avalduda varasemalt 2015. aasta lõpus. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2015. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Kontserni juhtkond on arvamusel, et väga tiheda konkurentsi tingimustes on Kontserni peamiseks väljakutseks järgneval majandusaastal nii müügitulu kui ka kasumlikkuse säilitamine.

Aruandeperioodi lõpust (31.03.2015) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 9 891 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2015. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 711 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 362 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv jäänud sisuliselt samaks.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
ITP 362 341 361 357
Töölised 349 359 379 375
Keskmine kokku 711 700 739 732

Kontserni 2015. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 3 781 tuhat eurot, mis on võrreldav eelmise majandusaasta sama perioodiga, kus tööjõukulud olid kokku 3 741 tuhat eurot.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2015. aasta I kvartalis 35 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 12 tuhat eurot (I kvartal 2014: vastavalt 35 tuhat eurot ja 12 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2015. aasta I kvartalis 74 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 24 tuhat eurot (I kvartal 2014: vastavalt 69 tuhat eurot ja 23 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  I kv 2015 I kv 2014 I kv 2013 2014
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 224,5 227,7 214,3 220,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes % -1,4% 6,3% 3,9% -4,0%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 8,2 8,4 9,3 8,0
Muutus võrreldava perioodi suhtes -2,1% -9,7% -13,2% 4,8%

 

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

 

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurents on kõikides segmentides väga tugev. 2015. aastal ei ole ette näha olulist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2014. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on püsinud suhteliselt stabiilsed. Eriti tihe konkurents valitseb hoonete üldehituses ning rajatiste välisvõrkude ehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu, kui pelgalt müügitulu  kasvatamise.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Uuel, 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot,  mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Mõju ehitussektorile ei avaldu tõenäoliselt enne 2015. aasta lõppu.

Arvestades asjaolusid ei näe Kontsern 2015. aastal äritegevuse olulist kasvu 2014. aastaga võrreldes.  Tõenäoline on rajatiste segmendi mahtude vähenemine, mida tasakaalustab hoonete ehituse valdkonna investeeringute eeldatav kasv. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. See avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.03.2015 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 066 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 416 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab  madalal oluline avaliku sektori klientide osakaal ning klientide maksekäitumise pidev monitooring.  Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2015. aastal I kvartalis ning eelmise aasta võrreldaval perioodil puudusid Kontsernil kahjumid nõuete allahindamisest.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 30-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,01 kordselt (31.03.2014: 1,01 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 10 894 tuhat eurot.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse 12 kuu möödumisel. Seisuga 31.03.2015 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi  14 472 tuhat eurot. I  kvartali jooksul ja aruandeperioodi järgselt on Kontsern saanud pankadelt siduvaid kinnitusi lühiajaliste laenude refinantseerimiseks kokku  summas 7 155 tuhat eurot, millest 2016. aastasse lükkuvaid kohustusi on  kokku 6 555 tuhat eurot.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 2 198 tuhat eurot (31.03.2014: 4 702 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes eelmise aastaga jäänud samasse suurusjärku. Küll aga on muutunud kohustuste struktuur. Lühi- ja pikaajalised pangalaenud on vähenenud 3 346 tuhande euro võrra ning suurenenud on eelkõige faktooringu- ja väiksemal määral kapitalirendikohustused. Kontsern kasutab faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 31.03.2015 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 22 930 tuhat eurot (31.03.2014: 22 953 tuhat eurot). Intressikulud olid 2015. aasta I kvartalis  152  tuhat eurot ning võrreldes 2014. aasta I kvartaliga vähenesid intressikulud 31 tuhat eurot.

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi jätkuva languse. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 24%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 516 tuhat eurot (I kvartal 2014: 776 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti      

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Avalikud investeeringud ei kasva oluliselt 2015. aastal ning jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
  • Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2015. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva ning võivad lükkuda pigem 2016. aastasse. Sellest tulenevalt kestab Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni pehmendab mõnevõrra eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas.
  • Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on  liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.
  • Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades mingit langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve lepinguhindadele ja seeläbi ka kasumile on tuntav.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud ehitajatele suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmise perioodil.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad lühiajaliselt seoses vähenenud nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
  • Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus, kuid see ei piira mitte niivõrd ettevõtete teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise kui teenuse kvaliteeti. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata ehitusturu mahtude langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib pigem surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2015. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2015. aastal on vähetõenäoline.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevuse taastamist Leedus, kus ehitusturu arengud on olnud pigem positiivsed Balti riikide kontekstis. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelistatult välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas, kuid on, arvestades turuolukorda, sõlminud lepinguid ka kohalike investoritega, kui tingimused ei sisalda põhjendamatult kontrollimatuid riske. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2015. aastal jätkub Kiievi regioonis ning hetkel on Kontsernil Ukrainas ehituslepingute teostamata töid rohkem, kui aastatagusel perioodil. Vaatama sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus) ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Kontserni juhtkond hindab pidevalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on täna vägagi kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Rootsi

Kontsern on 2015. a. alustanud ettevalmistusi võimalikuks laienemiseks Rootsi turule. Kavandatavaks majandustegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenuse osutamine eelkõige Kesk-Rootsi regioonis.


Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 710 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

 

 

         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: andri.hobemagi@nordecon.com
         www.nordecon.com


Nordecon_Aruanne_1Q_2015.pdf
Investor presentation_3m_2015.pdf