Avaldatud: 2015-05-07 07:00:00 CEST
Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2015. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2015-05-07 07:00 CEST --  

 

JUHATUSE ESIMEHE KOMMENTAAR

Merko Ehitus kontserni 2015. aasta esimese kvartali majandustulemused on ootuspärased ja peegeldavad 2014. aastal Balti ehitusturul toimunud arenguid – vähenenud tellimuste mahtu ning hinnakonkurentsi survet marginaalidele –, mille mõju jätkub nii 2015. kui tõenäoliselt ka 2016. aastal. Kontserni juhtkonna hinnangul on 2015. aasta ehitusettevõtetele uute tellimuste osas keeruline, kuna ehitusturul kasvu näha ei ole, uute hangete ettevalmistus võtab kaua aega ja pakkujad võtavad ehitushangetel suuri riske. Kasvuperspektiivid ehitusturul võivad paraneda alates 2016. aastast, mistõttu on ehitusettevõtetele lähiajal väga oluline paindlikkus ja efektiivne tegutsemine.

Merko Ehituse 2015. aasta esimese kvartali müügitulu oli 45,6 mln eurot (3 kuud 2014: 48,9 mln eurot), millest 41,8% teeniti väljaspool Eestit. Jääme rahule ehitusteenuste müügitulu kasvuga Lätis, kusjuures Läti müügitulude osakaal on 2015. aasta 3 kuuga kasvanud ligi 37%ni kontserni müügituludest. Leedu ehitusteenuste müügitulu oli I kvartalis eelmise aasta tasemel. Rahul ei saa olla uute ehituslepingute mahuga – tänavu I kvartalis sõlmis kontsern uusi ehituslepinguid 22,4 mln euro ulatuses võrreldes 48,6 miljoni euroga samal perioodil eelmisel aastal. Eeskätt tulenevalt EL-i poolt rahastatavate riigihangete väljakuulutamise vaheperioodist ning eratellijate ebakindlusest uute arenduste käivitamisel, on kontserni jaoks lepingute portfelli hoidmine ja kasvatamine suur väljakutse. Hea koostöö ja samuti projekteerimisalase kogemuse ning projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine eratellijatele on jätkuvalt kontserni fookuses.

Uute tellimuste vähesus on tinginud turul tugeva hinnakonkurentsi, mis avaldab survet marginaalidele ja mille tõttu võetakse ehituslepingute sõlmimisel ühe suuremaid riske nii ehitaja kui tellija poolel. Merko Ehituse esimese kvartali brutomarginaal oli 7,8% (3 kuud 2014: 8,1%) ning kasum enne makse 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 1,1 mln eurot). Puhaskasumi marginaal kasvas 1,8%ni (3 kuud 2014: 1,5%) ning 2015. aasta esimese kvartali puhaskasum oli 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 0,7 mln eurot).

Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal on 2015. aasta esimeses kvartalis tõusnud 24,3%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 3 kuud: 21,1%). Tänavu esimeses kvartalis on kontsern investeerinud uutesse ja töösolevatesse arendusprojektidesse 10,7 mln eurot, 2015. aastal planeeritav koguinvesteering Baltikumi korteriarendusprojektidesse ulatub 45-50 miljoni euroni, seda sõltuvalt Balti korterituru arengust, mida toetab jätkuvalt madal intressitase. Kontsernil on valmisolek 2015. aastal alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega.

Esimeses kvartalis müüs kontsern 62 korterit võrrelduna 99 korteriga eelmise aasta samal perioodil. Korterite kajastamine kvartaalses müügitulus on seotud projektide valmimise tähtaja ja korterite lõpliku ostjatele üleandmise hetkega. Kuna 2014. aasta I kvartalis andsime suuremas mahus kortereid ostjatele üle Lätis, siis on ka vastav võrdlusbaas kõrgem. Esimese kvartali lõpuks sõlmitud korterite eelmüügi lepingute tasemega võib rahule jääda – nõudlus Merko poolt arendatavate ja ehitatavate korterite järele püsib.

 

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

3 kuu brutomarginaal oli 7,8% (3 kuud 2014: 8,1%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,0% võrra vähenenud. 2015. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 1,1 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 1,8% (3 kuud 2014: 2,3%). Puhaskasumi marginaal kasvas 1,8%ni (3 kuud 2014: 1,5%) ning 2015. aasta 3 kuu puhaskasum oli 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 0,7 mln eurot), kasvades 13,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

MÜÜGITULU

2015. aasta 3 kuu müügitulu oli 45,6 mln eurot (3 kuud 2014: 48,9 mln eurot), olles vähenenud 6,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulude osakaal on kasvanud 41,8%ni (3 kuud 2014: 33,4%). 3 kuuga müüdud korterite arv (62 tk, müügitulu 10,8 mln eurot) on vähenenud 61,3% võrra (3 kuud 2014: 99 tk, müügitulu 9,0 mln eurot).

RAHALINE POSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 40,9 mln eurot ning omakapital 127,8 mln eurot (53,1% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2014. aasta 31. märts seisuga olid vastavalt 51,9 mln eurot ning 122,6 mln eurot (51,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2015 oli kontserni netovõlg negatiivne 5,8 mln eurot (31. märts 2014: negatiivne 19,8 mln eurot).

TEOSTAMATA TÖÖDE JÄÄK

2015. aasta I kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 22,4 mln eurot (I kvartal 2014: 48,6 mln eurot). Seisuga 31. märts 2015 oli kontserni teostamata tööde jääk 167,2 mln eurot (31. märts 2014: 224,0 mln eurot).

DIVIDENDID JA AKTSIAKAPITALI VÄHENDAMINE

29. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolek otsustas kinnitada 2014. aasta kasumi jaotamise otsuse maksta eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58%. Ühtlasi otsustas aktsionäride üldkoosolek kinnitada aktsiakapitali vähendamise aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel, kokku summas 4,1 mln eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta).

 

     3 kuud 2015  3 kuud 2014 Muutus 12 kuud 2014
Müügitulu mln eurot 45,6 48,9 -6,7% 252,3
Brutokasum mln eurot 3,6 3,9 -9,5% 24,7
Brutokasumimarginaal % 7,8 8,1 -3,0% 9,8
EBITDA mln eurot 1,9 1,9 +0,7% 16,4
EBITDA marginaal % 4,1 3,8 +8,0% 6,5
Kasum enne makse mln eurot 0,8 1,1 -26,5% 13,3
Kasum enne makse marginaal % 1,8 2,3 -21,2% 5,3
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist mln eurot 0,8 0,7 +13,9% 12,4
Puhaskasumimarginaal % 1,8 1,5 +22,0% 4,9
Puhaskasum aktsia kohta eurot 0,05 0,04 +13,9% 0,70

 

    31.03.2015 31.03.2014 Muutus 31.12.2014
Omakapitali tootlus (aastas) % 10,1 7,8 +29,4% 10,1
Omakapitali määr % 53,1 51,0 +4,2% 51,0
Teostamata tööde jääk mln eurot 167,2 224,0 -25,4% 179,1
Varad kokku mln eurot 240,8 240,5 +0,1% 249,3
Töötajate arv inimest 776 824 -5,8% 765

 

MAJANDUSTULEMUSED

Müügitulu ja brutokasum

Merko Ehitus kontserni 2015. aasta 3 kuu müügitulu oli 45,6 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: 48,9 mln eurot). Perioodi müügituludest teeniti Eestis 58,2%, Lätis 36,8% ja Leedus 5,0% (2014. aasta 3 kuuga: Eestis 66,6%, Lätis 28,6% ja Leedus 4,8%). Võrrelduna 2014. aasta 3 kuuga on kontserni müügitulu 6,7% vähenenud. Võrreldes eelmise aasta 3 kuuga on 2015. aasta 3 kuuga Läti müügitulude osakaal kontserni müügituludes suurenenud 28,6%lt 36,8%le. Peamised muutused müügitulude struktuuris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seisnevad Läti ja Leedu ehitusteenuse ning kinnisvaraarenduse segmendis olevate projektide müügitulu kasvus, samas on vähenenud müügitulud Eesti ehitusteenuse segmendis, seda taristuehituse valdkonna projektide arvelt tulenevalt peamiselt suuremahuliste EL-i struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamise ja mahtude vähenemise tõttu. Nimetatud trend on olnud analoogne alates 2014. aasta algusest.

2015. aasta 3 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 3,6 mln eurot (2014. aasta 3 kuuga: 3,9 mln eurot). 3 kuu brutokasumimarginaal (7,8%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud marginaalselt (2014. aasta 3 kuud: 8,1%). 3 kuu võrdluses olnud oluline Eesti ehitusteenuse valdkonnas kasumlikkuse hoidmine vaatamata müügimahtude vähenemisele, mida on toetanud mõningane sisendhindade langus, mis ei pruugi aga kogu 2015. aasta jooksul jätkuda. Projektide vähesus ning tihe konkurentsiolukord ehitussektoris on jätkuvalt suureks väljakutseks, hoidmaks olemasolevat brutomarginaali taset kõikides segmentides. Kõigis kolmes Baltikumi riigis on ehituseteenuste valdkonnas hangetel osalevate ettevõtete arv kõrge ning alapakkumiste risk suur.

 

Kasum enne makse ja puhaskasum

Kontserni 2015. aasta 3 kuu kasum enne maksustamist oli 0,8 mln eurot ning emaettevõtte omanike puhaskasum 0,8 mln eurot võrreldes 1,1 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 0,7 mln euro suuruse emaettevõtte omanike puhaskasumiga 2014. aasta 3 kuuga. 2014. aasta 3 kuu kontserni kõrgemat tulumaksukulu mõjutas tavapärasest Lätist ja Leedust arvestatud tulumaksukulust lisaks ühekordsena OÜst Gustav Tallinn saadud dividendide tulumaksukulu summas 0,3 mln eurot, mis suurendab erakorraliselt eelmise aasta võrdlusbaasi. Kontserni kasum enne makse marginaal oli 1,8% (2014. aasta 3 kuud: 2,3%) ning puhaskasumimarginaal oli 1,8% (2014. aasta 3 kuud: 1,5%). Nii kontserni puhaskasum (0,8 mln eurot) kui puhaskasumimarginaal (1,8%) on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud (2014. aasta 3 kuud: vastavalt 0,7 mln eurot ja 1,5%).

 

Ärisegmendid

Kontsern tegutseb peamiselt Eesti, Läti ja Leedu turul oma tütarettevõtete kaudu ning olenevalt riigist pakub ehitusteenuseid ja kinnisvara arenduse teenuseid järgmiste ärisegmentide lõikes: Eesti ehitusteenus, Läti ja Leedu ehitusteenus ning Kinnisvaraarendus. Kontserni ärisegmentide struktuur vastab kontserni juhtimisstruktuurile.

21. aprill 2015 seisuga otsustas AS Merko Ehitus juhatus muuta finantsaruannetes segmendiaruandlust ja viia see vastavaks kontserni uuendatud sisemise aruandlusstruktuuriga, mis lähtub riigipõhisest juhtimisstruktuurist ja arvestab ärivaldkondade muutunud tegevusmahtusid.

Muudatuse tulemusel hakkab kontsern alates käesolevast perioodist aruannetes esitama senise viie segmendi (üldehitus, insenerehitus, teedeehitus, kinnisvaraarendus ja muud) asemel kolme segmenti: Eesti ehitusteenus, Läti ja Leedu ehitusteenus ning Kinnisvaraarendus.

Muudatuse tulemusel liidetakse välises finantsaruandlusstruktuuris esitatavad ärisegmendid vastavalt rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS 8) toodud tingimustele ärisegmentide avalikustamisele esitavate nõuete osas.

Eesti ehitusteenuste ning Läti ja Leedu ehitusteenuste segmendid hõlmavad kõiki vastavate riikide ehitusprojekte:

  • Üldehituse vallas pakub kontsern erinevate hoonete ehitust alates äri- ja büroohoonetest, kaubandus- ja meelelahutuskeskustest kuni avalike ja elukondlike ning spetsiifiliste tööstushooneteni. Kontserni ettevõtted pakuvad ehituse peatöövõtu raames strateegilist nõustamist ja kvaliteetset terviklahendust vastavalt tellija vajadustele: ettevalmistus, projekteerimine, ehitus, sisustus ja garantiiaegne teenindus. Üldehitusvaldkonnas tegutseb kontsern kõigis kolmes Balti riikides.
  • Insenerehituse projektidest ehitab kontsern sadama-, jäätmekäitlus- ning teerajatisi (sillad, tunnelid, viaduktid, teed), kuni 330 kV elektriehituse objekte, erinevaid keskkonnakaitselisi rajatisi, joogi- ja reoveepuhasteid, nii lahtisel kui kinnisel meetodil ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid erinevaid insenertehnilisi objekte. Insenerehituse keerukad ja unikaalsed objektid eeldavad spetsiifilisi teadmisi ning head koostööd tellija ja kohalike omavalitsustega. Antud valdkonnas tegutseb kontsern Eestis ja Lätis.
  • Teedeehituse valdkonnas teostatakse teedeehitust koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuri rajamisega, lisaks teehoiutöid ja hooldusremonti. Teedeehitusvaldkonnas tegutseb kontsern ainult Eestis.

Kinnisvaraarendus põhineb kontserni omanduses oleva kinnisvara arendusel, hõlmates korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte, vähesel määral ka kinnisvara hooldust ja renti. Antud segmendis kajastab kontsern analoogselt varasemaga kõikides erinevates riikides arendatavaid projekte.

Eesti ehitusteenus

2015. aasta 3 kuu Eesti ehitusteenuste müügitulud olid 17,1 mln eurot (3 kuud 2014: 26,2 mln eurot), olles 34,7% madalamad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Antud vähenemine on tingitud paljuski asjaolust, et kontsernil ei ole 2015. aasta esimesel 3 kuul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Eestis töös analoogseid suuremahulisi projekte nagu Tondiraba jäähall ning vee-ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisprojektid Vääna-Jõesuus ning Narva-Jõesuus. Kontsern teenis antud valdkonnas 3 kuu lõikes brutokasumit 1,4 mln eurot (3 kuud 2014: 1,3 mln eurot). Kui Eesti ehitusteenuse valdkonna müügitulude osakaal kontserni müügituludest on olnud eelmistel perioodidel kõige suurem, siis 2015. aastal 3 kuu lõikes moodustasid Eesti ehitusteenuse valdkonna müügitulud 37,5% kontserni müügituludest.

2015. aasta 3 kuu Eesti ehitusteenuste segmendi brutomarginaal 8,2% on 63,8% suurem kui 2014. aasta 3 kuu võrreldav number (5,0%). Arvestades Eesti ehitusteenuste turul valitsevat tihedat konkurentsiolukorda ning pea kõigi turuosaliste mahtude vähenemist, peame seda väga heaks tulemuseks. Tulenevalt riigihangete mahu vähenemisest eelkõige insenerehituses, jälgime kriitiliselt töösolevate projektide mahtude muutust, hoidmaks võimalikult efektiivset kulubaasi eesmärgiga reageerida turu täiendavatele muutustele.

Läti ja Leedu ehitusteenus

Läti ja Leedu ehitusteenuse valdkonna müügitulud olid 2015. aasta 3 kuul 17,4 mln eurot (3 kuud 2014: 12,4 mln eurot), mis on võrreldes 2014. aasta 3 kuuga 40,7% suurenenud. Kui 2014. aastal 3 kuul oli Läti ja Leedu ehitusteenuse valdkonna osakaalu kontserni müügituludest 25,4%, siis käesoleva aasta 3 kuuga on antud valdkonna maht kontserni müügituludest kasvanud 38,2%ni, andes sellega suurima osa ning olles aastases võrdluses suurenenud 50,8%. Nimetatud osakaalu suurenemine oli ootuspärane, kuna kontserni jätkuv fookus on olnud müügitulude suurendamine väljaspool Eestit. Läti ja Leedu ehitusteenuse segmendi 3 kuu brutokasum oli 1,0 mln eurot (3 kuud 2014: 0,4 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 5,7% (3 kuud 2014: 3,1%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 82,4%.

Kinnisvaraarendus

2015. aasta 3 kuuga müüdi 62 korterit kogumaksumusega 10,8 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2014. aasta 3 kuuga müüdud 99 korteri ja 9,0 mln euroga. Kinnistute müügist on kontsern 2015. aasta 3 kuuga teeninud müügitulu 0,0 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: 1,0 mln eurot). Vaatamata väiksemale korterite müügi arvule ning kinnistute müükide puudumisele on 3 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 7,6% võrra. Nimetatud kasvu taga on peamiselt keskmisest eksklusiivsema arendusprojekti korterite müük, kus müügihind korteri kohta on kõrgem võrreldes eelmisel aastal samal perioodil realiseeritud korteritega. Samuti on 2015. aasta 3 kuul kasvanud kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal 24,3%ni kontserni kogutuludes (2014. aasta 3 kuud: 21,1%). Kinnisvaraarenduse valdkonna mahtude üldine kasv kontsernis on olnud plaanipärane ja tuleneb 2012. aastal vastu võetud strateegilisest otsusest suurendada valdkonna investeeringuid erinevatesse uutesse kinnisvara arendusprojektidesse.

Segmendi 3 kuu brutokasum oli 1,2 mln eurot (3 kuud 2014: 2,2 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 10,5% (3 kuud 2014: 21,8%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 48,0%. Korterarendusprojektide kasumlikkus on sõltuvalt projektist erinev ning sõltub paljuski projekti maa soetamishinnast ja projekti suurusest. Lisaks annab 2014. aasta 3 kuu võrdlusbaasi olulise osa kinnistute müügist saadud brutokasum.

Perioodi lõpus on Merko Ehitus kontsernil varudes 198 eellepingutega kaetud korterit: 64 valmisehitatud korterit (57 Eestis ja 7 Lätis) ja 134 ehitusjärgus olevat korterit (72 Eestis, 49 Lätis ja 13 Leedus). Antud korterite lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 31. märts 2015 oli Merko Ehitus kontsernil aktiivselt müügis kokku 361 korterit (31. märts 2014: 304 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 34 on valmis ehitatud (7 Eestis, 23 Lätis ja 4 Leedus) ja 327 ehitusjärgus (198 Eestis, 76 Lätis ja 53 Leedus).

2015. aasta 3 kuul käivitasime Baltikumis kokku 103 korteri ehituse (2014. aasta 3 kuul vastavalt: 108 korteri ehituse) – Tartu mnt 52 arendusprojekti I etapp, mille ettevalmistus toimus 2014. aastal. Käesoleva aasta 3 kuuga on kontsern investeerinud kokku 10,7 mln eurot 2015. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse.

Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2015. aastal on kontsernil sõltuvalt korterituru arengutest plaanis alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega (2014. aastal alustatud kokku 369 korteri ehitusega). 2015. aastal on kontsern kavandanud investeeringuid nii varem alustatud töösolevatesse projektidesse kui 2015. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45-50 miljonit eurot (2014. aastal tehtud investeeringud 46,9 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 31. märts 2015 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga maid summas 59,5 mln eurot (31.03.2014: 39,1 mln eurot; 31.12.2014: 55,2 mln eurot).

2015. aasta 3 kuu jooksul on kontsern ostnud arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid Eestis soetusmaksumuses 5,1 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: 0,0 mln eurot). Täiendavalt sõlmis kontsern 2015. aasta I kvartalis notariaalse kinnistute ostulepingu, millega realiseeriti vastavalt optsioonilepingu tingimustele optsiooni alla kuuluvad kinnistud kokku summas 4,0 mln eurot. Kontsern otsib arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus. Täiendavalt sõlmis 2015. aasta 23. aprillil AS Merko Ehitus kontserni 50%line ühisettevõte Kalaranna Arenduse OÜ lepingu ajaloolises ja suure potentsiaaliga tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala soetamiseks.

 

Lepingute portfell

31. märts 2015 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 167,2 mln eurot võrreldes 224,0 mln euroga 31. märts 2014 seisuga. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid ehitustöid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti I kvartalis 22,4 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 48,6 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. 2014. aastal sõlmitud lepingute mahtu mõjutasid oluliselt Eestis sõlmitud suuremahuline Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimistööde leping. Nimetatud mahus lepinguid 2015. aasta kolmel esimesel kuul Eestis sõlmitud ei ole.

Bilansipäevajärgselt, 2. aprillil 2015 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte OÜ Fort Ehitus Keski-Soumen Betonirakenne OYga vaiatööde teostamiseks Tripla arendusprojektis Helsingis, Soomes. Lepingu maksumus on ligikaudu 3,0 miljonit eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2015. aasta sügis.

2015. aasta 3 kuul sõlmitud lepingutest moodustasid valdava enamuse eratellimused, mis kajastub ka aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni lepingute portfelli jäägis, kus töösolevate projektide osakaalust moodustavad eratellimused ca 3/5. Samas ei ole aasta alguses eratellijate sõlmitud lepingute võitmine loodetud mahus õnnestunud. Eelkõige tihedama konkurentsiga hoonete ehituse valdkonnas tehakse täna turul konkurentide poolt agressiivsemaid pakkumisi, millega kaasnevad riskid nii tellijale kui ehitajale. Arvestades käesoleva EL-i rahastamisperioodi algusfaasi, prognoosime 2015. aasta osas riigihangete mahu jäämist eelmise aasta tasemele või isegi mõningast vähenemist. Eeldame, et riigihangete maht hakkab Balti riikides taas kasvama 2015. aasta lõpus või hiljemalt 2016. aasta alguses. Seoses sellega on lepingute portfelli hoidmine 2014. aasta tasemel või selle kasvatamine kontserni jaoks suur väljakutse.

Traditsiooniliselt on Eesti ehitustegevuse osakaal olnud kontserni müügituludes kõige kõrgem. Arvestades Eesti ehitusturu nõrku kasvuväljavaateid, on kontserni eesmärgiks jätkuvalt suurendada ehitustellimuste mahtu väljaspool Eestit. Seega jätkame kontserni konkurentsieelmiste väljaselgitamist ning jälgime tähelepanelikult arenguid ja võimalusi nii Baltikumis kui Põhjamaades. AS Merko Ehitus Eesti on alates 2014. aastast valikuliselt ja projektipõhiselt alustanud osalemist Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi nimetatud riikides seatud tingimustest ja nõudmistest ehitusettevõtte hangetel kvalifitseerumiseks, samuti riskidest, hindamaks oma võimalikke konkurentsieeliseid nimetatud turgudele sisenemiseks. Kontsern on seadnud eesmärgiks teenida alates 2015-2016 uutelt turgudelt reaalset müügitulu.

 

Rahavood

Kontserni likviidsus on tugev ning rahaliste vahendite seis on stabiilne. Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 40,9 mln eurot (31.03.2014: 51,9 mln eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on AS Merko Ehitus rahapositsioon madalam.

2015. aasta 3 kuu äritegevuse rahavoog oli negatiivne 7,9 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: positiivne 9,0 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,2 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: negatiivne 0,5 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 2,6 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: negatiivne 3,2 mln eurot).

Äritegevuse rahavoogu mõjutasid enim ärikasum 1,0 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: 1,3 mln eurot), valmidusastme meetodil tulu korrigeerimise negatiivne muutus 4,6 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: positiivne muutus 5,3 mln eurot), eraldiste negatiivne muutus 4,2 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: negatiivne muutus 2,0 mln eurot), äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete positiivne muutus 5,0 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: positiivne muutus 2,7 mln eurot), varude negatiivne muutus 2,3 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: negatiivne muutus 1,2 mln eurot) ja äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete negatiivne muutus 3,5 mln eurot, sh oli oluline negatiivne osakaal korteriarenduste ettemaksete vähenemisel (2014. aasta 3 kuud: positiivne muutus 2,6 mln eurot).

Kontserni äritegevuse rahavoogudes on jätkuvalt tellimusi (sh nii riiklikud kui ka eratellimused), kus maksetähtajad on pikad (lepingu järgselt keskmiselt 56 päeva peale tööde akteerimist) ning püsib täiendav koormus käibevahenditele, sh optimaalsele rahavoogude juhtimisele. Seda eriti arvestades Läti ehitusmahtude suurenemist ning täiendavate käibevahendite vajadust. Äritegevuse rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid, sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukalt madalal tasemel (31.03.2015 seisuga 14,6%; 31.03.2014 seisuga 13,4%).

Investeerimistegevuse rahavoogudes sisaldub negatiivse põhivara soetustest summas 0,3 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: 0,1 mln eurot) ning positiivne rahavoog põhivara müügist 0,1 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: 0,0 mln eurot). 2014. aasta 3 kuu investeerimistegevuse rahavoogu mõjutasid negatiivselt tütarettevõtte Gustaf Tallinn OÜ müügiga seoses kontsernist välja läinud raha summas 0,4 mln eurot. Põhivaradesse on investeeritud peamiselt teedeehitusvaldkonna masinapargi uuendamise eesmärgil.

Finantseerimistegevuse rahavoos kajastuvate projektipõhiste kinnisvarainvesteeringute tagatisel saadud laenude tagasimakseid teostati summas 0,1 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog netosummas 0,1 mln eurot), arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo moodustas negatiivse rahavoo netosummas 2,1 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: positiivne rahavoog netosummas 0,6 mln eurot) ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed summas 0,4 mln eurot (2014. aasta 3 kuud: negatiivne rahavoog 0,2 mln eurot). Kontsern ei ole täna kaasanud pangalaene kõikide käimasolevate arendusprojektide finantseerimiseks, seda just Eestis, kus paljud eelmüügid on vormistatud juba ehituse algfaasis. 2014. aasta 3 kuu finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutas negatiivselt käibevahendite laenu ennetähtaegne tagasimakse summas 3,5 mln eurot, mille asemel sõlmis kontsern arvelduskrediidi lepingu limiidiga 3,5 mln eurot.

 

Dividendid ja dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, mil dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

29. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati kinnitada nõukogu ettepanek maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58% ja dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2014), (võrreldavad andmed 2014. aasta kohta: dividendid summas 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis andis 2013. aasta dividendimääraks 70% ning dividenditootluseks 5,7% (arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2013)).

Vastavalt Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse §50 lõige 11 kohaselt on ASil Merko Ehitus võimalik maksta dividende täiendavat tulumaksukulu ja -kohustust tekkimata seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud kasumi jaotamisega. Võttes arvesse emaettevõttele juba tütarde poolt tasutud dividendid tekib 2015. aasta II kvartalis kontsernil Eestis 2015. aasta dividendide väljamaksmisega kaasnev täiendav tulumaksukulu 0,9 mln eurot (2014: 0,0 mln eurot). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimub 26. mail 2015.

 

Aktsiakapitali vähendamine

29. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati kinnitada nõukogu ettepanek aktsiakapitali vähendamiseks summas 4 071 000 eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta).

Vastavalt Eestis kehtivale Tulumaksuseaduse §50 lõige 2 ei tule tasuda tulumaksu aktsiakapitali sissemaksete vähendamisel, aktsiate tagasiostmisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis on varasemalt tehtud rahalise sissemakse teel. Nimetatud rahalisi sissemakseid on ASi Merko Ehitus tehtud ca 4,0 mln euro ulatuses.

Vastavalt Merko Ehitus põhikirjale on seltsi miinimumaktsiakapital 6,0 mln eurot ning maksimumaktsiakapital 24,0 mln eurot. Uueks aktsiakapitali suuruseks kujuneks 7,9 mln eurot, mis on kooskõlas ettevõtte põhikirjaga.

Vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele väheneb aktsiakapital 4 071 000 euro võrra (0,23 eurot aktsia kohta), summalt 12,0 mln eurot summani 7,9 mln eurot. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel ning vähendamise tulemusena väheneb ühe aktsia arvestuslik väärtus 0,677966 eurolt 0,447966 euroni, aktsiate arv jääb samaks so 17 700 000 aktsiat.

Arvestades Baltikumi ehitusturu väljavaateid lähiaastatel ning sellega seotud kapitali vajadust kontserni jaoks on aktsiakapitali vähendamise põhjuseks kontserni kapitalistruktuuri parendamine ning omakapitali tootluse toetamine. ASil Merko Ehitus puudub vajadus omada aktsiakapitali olemasolevas suuruses ja seadusest tulenevad aktsiakapitalile esitatavad nõuded on täidetud ka vähendatud aktsiakapitali suuruse korral.

Aktsiakapitali vähendamine summas 4 071 000 eurot makstakse aktsionäridele välja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, so hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist, mis toimub eelduslikult 2015. aasta teisel poolaastal.

Kui arvestades aktsionäride koosoleku otsuseid maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 mln eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta) ja aktsiakapitali vähendamist summas 4,7 mln eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta), siis arvestades aktsia hinda seisuga 31. detsember 2014, annab see 2014. aasta investeeringu tootluseks 9,0%.

 

Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

    3 kuud 2015 3 kuud 2014 3 kuud 2013 12 KUUD 2014
Kasumiaruande kokkuvõte          
Müügitulu mln eurot 45,6 48,9 47,9 252,3
Brutokasum mln eurot 3,6 3,9 4,2 24,7
Brutokasumimarginaal % 7,8 8,1 8,8 9,8
Ärikasum mln eurot 1,0 1,3 2,3 14,0
Ärikasumimarginaal % 2,2 2,7 4,8 5,5
Kasum enne maksustamist mln eurot 0,8 1,1 2,0 13,3
Maksude-eelse kasumi marginaal % 1,8 2,3 4,1 5,3
Puhaskasum mln eurot 0,7 0,6 1,8 12,3
emaettevõtte omanike osa mln eurot 0,8 0,7 1,8 12,4
mittekontrolliva osaluse osa mln eurot (0,1) (0,1) 0,0 (0,1)
Puhaskasumimarginaal % 1,8 1,5 3,7 4,9
           
Muud kasumiaruande näitajad          
EBITDA mln eurot 1,9 1,9 2,9 16,4
EBITDA marginaal % 4,1 3,8 6,0 6,5
Üldkulud müügitulust % 6,5 6,1 5,5 4,9
Tööjõukulud müügitulust % 13,7 13,9 13,6 11,9
Müügitulu töötaja kohta tuhat eurot 62 61 57 319

 

Muud olulised näitajad   31.03.2015 31.03.2014 31.03.2013 31.12.2014
Omakapitali tootlus % 10,1 7,8 8,1 10,1
Varade tootlus % 5,0 3,9 4,1 5,0
Investeeritud kapitali tootlus % 8,5 7,3 7,0 8,8
Omakapitali määr % 53,1 51,0 52,9 51,0
Laenukohustuste määr % 14,6 13,4 14,5 15,1
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja korda 2,6 2,0 2,2 2,3
Maksevõime kordaja korda 1,1 1,1 1,2 1,1
Debitoorse võlgnevuse käibevälde päeva 51 59 58 56
Tarnijate käibevälde päeva 41 41 46 39
Keskmine töötajate arv inimest 742 800 839 790
Teostamata tööde jääk mln eurot 167,2 224,0 193,4 179,1

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

  lisa 2015.a.
3 kuud
2014.a.
3 kuud
2014.a.
12 kuud
Müügitulu 2 45 599 48 868 252 323
Müüdud toodangu kulu 3 (42 038) (44 932) (227 591)
Brutokasum   3 561 3 936 24 732
Turustuskulud   (779) (854) (3 190)
Üldhalduskulud   (2 193) (2 120) (9 128)
Muud äritulud   428 406 1 901
Muud ärikulud   (17) (50) (340)
Ärikasum   1 000 1 318 13 975
Finantstulud (-kulud)   (164) (180) (667)
sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt   (44) (34) (130)
finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt   - - 2
intressikulud   (150) (178) (662)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest   3 (1) (12)
muud finantstulud (-kulud)   27 33 135
Kasum enne maksustamist   836 1 138 13 308
Tulumaksukulu   (95) (522) (1 055)
Perioodi puhaskasum   741 616 12 253
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist   809 711 12 417
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist   (68) (95) (164)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse        
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel   (2) - 4
Perioodi koondkasum   739 616 12 257
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist   807 711 12 421
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist   (68) (95) (164)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 4 0,05 0,04 0,70

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

  lisa 31.03.2015 31.03.2014 31.12.2014
VARAD        
Käibevara        
Raha ja raha ekvivalendid 5 40 912 51 917 51 583
Nõuded ja ettemaksed 6 43 587 58 204 46 382
Ettemakstud tulumaks   26 21 3
Varud 7 123 222 88 734 117 638
    207 747 198 876 215 606
Põhivara        
Pikaajalised finantsinvesteeringud 8 11 425 21 601 11 476
Edasilükkunud tulumaksuvara   1 580 1 592 1 535
Kinnisvarainvesteeringud 9 4 557 4 615 4 619
Materiaalne põhivara 10 14 614 12 704 15 003
Immateriaalne põhivara 11 907 1 139 1 011
    33 083 41 651 33 644
         
VARAD KOKKU   240 830 240 527 249 250
         
KOHUSTUSED        
Lühiajalised kohustused        
Laenukohustused 12 11 516 15 836 14 287
Võlad ja ettemaksed 13 62 932 77 352 71 122
Tulumaksukohustus   478 197 352
Lühiajalised eraldised 14 4 889 5 152 6 239
    79 815 98 537 92 000
Pikaajalised kohustused        
Pikaajalised laenukohustused 12 23 600 16 321 23 359
Edasilükkunud tulumaksukohustus   751 574 738
Muud pikaajalised võlad 15 4 442 1 667 1 671
    28 793 18 562 25 768
         
KOHUSTUSED KOKKU   108 608 117 099 117 768
         
OMAKAPITAL        
Mittekontrolliv osalus   4 388 854 4 455
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital        
Aktsiakapital   12 000 12 000 12 000
Kohustuslik reservkapital   1 200 1 200 1 200
Realiseerimata kursivahed   (667) (669) (665)
Jaotamata kasum   115 301 110 043 114 492
    127 834 122 574 127 027
OMAKAPITAL KOKKU   132 222 123 428 131 482
         
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU   240 830 240 527 249 250

 

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

 

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
signe.kukin@merko.ee

 

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.


Merko_Ehitus_2015_3M_results_presentation.pdf
Merko_Ehitus_2015_3k_vahearuanne.pdf