Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2015. aasta 1. kvartali majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

• AS-i Tallinna Vesi tariifid on pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset jätkuvalt samal tasemel. Õiguskaitse kohaldati, et kaitsta Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt toimunud erastamislepingu rikkumise eest.
• AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt ja rahandusministrilt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid.
• 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. AS Tallinna Vesi on veendunud, et halduslepinguks tunnistatud rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisega ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (Konkurentsiamet). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Avalik-õiguslikku lepingut peab kaitsma Eesti õigussüsteem - kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.
• Lisaks on kaks vaidlusesse kaasatud eksperti esitanud oma eksperthinnangud. Mõlemad eksperdid on seisukohal, et Teenuslepingus kasutatud tariifiregulatsiooni meetodika on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas ka erastamise ajal kehtinud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusega. AS Tallinna Vesi loodab, et mainitud eksperthinnangud aitavad kiiremini jõuda lahendini Ettevõtte poolt alates 1. juunist 2011. a Konkurentsiameti vastu esitatud kaebuste osas.
• 2015. aastal on kohalikus kohtus peetud kolm istungit tariifivaidluse teemal. Halduskohtu otsust on oodata mais 2015.a. Samas rõhutab Ettevõte, et tegemist ei ole tõenäoliselt lõpliku otsusega, kuna osapooltel on võimalus otsus edasi kaevata järgmisesse kohtuinstantsi.
• 2014. aasta maikuus esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist, mille kogusumma lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal ületab 90 miljonit eurot. Sellises mahus kompensatsiooninõue kohaldub juhul, kui tariifid jäävad 2020. aastani muutmata. Üle 50 miljoni euro mainitud nõude summast moodustab juba tekkinud kahju, mille on põhjustanud Konkurentsiameti õigusvastane tegevus mitte kooskõlastada tariife perioodil 2011-2013. Kohus otsustas peatada kahjunõude, kuni tariifi põhivaidlus on leidnud lahendi.
• Juba kolm aastat on Ettevõte teinud suuri jõupingutusi, püüdmaks saavutada kokkulepet tariifivaidluse võimaliku lahenduse osas. Kahjuks ei ole see õnnestunud.
• 2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses rahvusvahelise lepingu, täpsemalt investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise nõude rikkumisega, mis sai teoks tänu seadusemuudatustele ja avalike institutsioonide tegevusele, mis on jätnud AS-i Tallinna Vesi ilma talle 2011. aasta erastamise käigus sõlmitud Teenuslepingus ette nähtud tariifidest. Arbitraažimenetlust viib läbi Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ISCID), mis on osa Maailmapanga Grupist.

• Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.
• Keskmine teenitud tulukuse määr erastamisel investeeritud kapitalilt on alates 2001. aastast endiselt 6,2%.

Kokkuvõte 2015. aasta I kvartali majandustulemustest

2015. aasta I kvartalis on Kontserni müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tõusnud 2,0% 13,57 miljoni euroni.

Kontserni brutokasum tõusis I kvartalis 11,2% ehk 0,81 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on brutokasumi suurenemine seotud peamiselt väiksemate saastetasu kuludega.

2015. aasta I kvartalis on saastetasu olnud väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna 2014. aasta alguses oli Kontsernil probleeme 400-kordselt vähendatud raskemetallide piirmääradega puhastatud heitvees võrreldes varasemalt väljastatud vee-erikasutusloa piirmääradega. See probleem lahenes uuendatud vee-erikasutusloa väljastamisega 2014. aasta septembris. Uuest veeloast on eelpool mainitud raskemetallide piirmäärad eemaldatud. Uuendatud veeluba kehtib 2018. aasta I kvartali lõpuni.

Põhitegevusest teenitud ärikasum on suurenenud 18,3% võrra 6,66 miljoni euroni, seda nii tänu väiksematele saastetasukuludele, kuid samuti ka tänu madalamatele üldhalduskuludele.

2015. aasta I kvartali puhaskasum ilma täiendavate erakorraliste mõjudeta, mida põhjustasid 2014. aasta saastetasu kulude ning SWAP-i ümberhindlusest tulenevad muutused, oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,4% ehk 0,08 miljoni euro võrra suurem.

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitusteenused, lootusetud nõuded, muud tulud

2015. AASTA I KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kasumiaruanne

2015. aasta I kvartal

Müügitulud

Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub põhitegevuse tulu, s.o vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest.

2015. aasta I kvartalis suurenes Kontserni müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,0%, ulatudes 13,57 miljoni euroni. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 90,4%. 6,2% müügituludest tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigushoidmise ja hooldamise tasust ning 3,4% muudest töödest ja teenustest.

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügitulu kasvas võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 1,8% võrra 12,26 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud muutustest müügimahtudes.

Müügitulu veeteenuste müügist põhiteeninduspiirkonna eraklientidele oli 6,15 miljonit eurot, kasvades võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 1,8% võrra. Kuna korterelamud moodustavad suurima osa meie eraklientide müügituludest, tulenes peamine kasv just sellest kliendigrupist. Müük äriklientidele kasvas 0,4% võrra, 4,67 miljoni euroni. Müük klientidele väljaspool põhiteeninduspiirkonda on kasvanud 9,1% võrra 1,25 miljoni euroni. Lisaks sademeveeteenuse müügist saadud tulude suurenemisele 38,8% ehk 0,05 miljoni euro võrra suurenesid tulud veevarutuste ja reovee ärajuhtimise teenuste müügist, vastavalt 0,04 miljonit ja 0,02 miljonit eurot. Saadud ülereostustasud ulatusid 0,19 miljoni euroni, mis tähendab 5,2%-list kahanemist võrreldes 2014. aasta I kvartaliga.

Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga langes põhiteeninduspiirkonna sademevee süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigushoidmise ja hooldamise tasu 2015. aasta I kvartalis 14,8% võrra ehk 0,84 miljoni euroni.

Ehitus- ja projekteerimisteenuste müük tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta sama perioodiga 163,1% 0,34 miljoni euroni.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu ulatus 2015. aasta I kvartalis 5,49 miljoni euroni, mida on 0,55 miljoni euro ehk 9,1% võrra vähem kui 2014. aasta samal perioodil. Kulude langust mõjutasid peamiselt 2015. aasta I kvartalis vähenenud saastetasud, mida tasakaalustasid suurenenud ehitustegevusega seotud kulud.

Võrreldes möödunud aastaga on otsesed tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasud) kahanenud 0,83 miljoni euro ehk 32,1% võrra. Suurim langus oli tingitud saastetasu vähenemisest. Muud müüdud toodete ja teenuste kulu muutused olid mõjutatud hindade ja maksumäärade ning toodetud ja töödeldud koguste muutuste koosmõjuna, koos järgmiste täiendavate teguritega:

• 2015. aasta I kvartalis suurenes vee-erikasutustasu kulu vaid 0,01 miljoni euro ehk 2,3% võrra 0,27 miljoni euroni, seda peamiselt seoses vee-erikasutustasu määra suurenemisega 5%.
• Kemikaalikulud vähenesid 2015. aasta I kvartalis 0,05 miljoni euro ehk 12,6% võrra 0,36 miljoni euroni. Kemikaalikulude muutuse peamiseks põhjuseks olid vähenenud kemikaalide kogus ja kemikaalide hind reoveepuhastusprotsessis, mida tasakaalustas suurenenud vooluhulk. Veepuhastusprotsessi kemikaalikulud suurenesid peamiselt tänu halvenenud toorvee kvaliteedile.
• Elektrikulud langesid 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,01 miljoni euro ehk 1,1% võrra. Kulude vähenemine tuleneb peamiselt madalamast elektrienergia hinnast ja kasutatud erikulust, mis mõjutas kulusid 0,04 miljoni euro võrra. Positiivset mõju vähendas pisut tarbitud elektrienergia kasv puhastusjaamades, mis mõjutas kulusid 0,03 miljoni euro võrra.
• Saastetasukulud langesid 2015. aasta I kvartalis 0,78 miljoni euro ehk 72,1% võrra. Langenud kulud on seotud 2014. aasta esimeses kahes kvartalis kehtinud veeloa ning selles lubatud raskemetallide piirmäärade muutusega puhastatud heitvees. Kui see ühekordne mõju välja jätta, siis püsisid saastetasukulud 2015. aasta I kvartalis stabiilsed, suurenedes 2014. aasta sama perioodiga võrreldes vaid 0,03 miljoni euro ehk 12,7% võrra.

Kui ülalmainitud mõju kõrvale jätta, avaldasid tõusnud saastetasukuludele enim mõju kasvanud reovee kogused ja maksumäärad, vastavalt 0,05 miljoni ja 0,21 miljoni euro ulatuses, mida omakorda tasakaalustasid 0,23 miljoni euro ulatuses väiksemad saastekoormused.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, amortisatsioonikulud, ehitusteenused ja muud müüdud toodete ja teenuste kulud) suurenesid võrreldes möödunud aastaga 0,28 miljonit eurot ehk 8,2%. Enamus kulude kasvust tulenes ehitustegevusega seotud kuludest ning amortisatsioonikuludest, mida tasakaalustasid vähenenud muud kulud.

2015. aastal alustati ehitusteenusega seotud töödega tänu soodsatele ilmastikutingimustele varem kui 2014. aastal, mis võrreldes 2014.a sama perioodiga suurendas ka 2015. aasta I kvartali ehitustegevusega seotud kulusid. Suurenenud tööjõukulud 9,8% ehk 0,12 miljoni euro võrra on peamiselt seotud Kontserni töötajate arvu kasvuga, pakkumaks efektiivsemalt ning suurema valikuga Kontsernisiseseid teenuseid. Langus muudes kuludes on seotud vähenenud hooldustööde mahuga.

Nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2015. aasta I kvartalis 8,07 miljonit eurot, mis on 0,81 miljoni euro ehk 11,2% võrra enam kui 7,26 miljoni euro suurune brutokasum 2014. aasta I kvartalis.

Muud ärikulud

Üldhalduskulud vähenesid I kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 0,15 miljonit eurot ehk 11,1%. Jätkuvalt on tariifivaidlusega seotud õigusabi- ja konsultatsioonitasudel ning nende ajastusel suur mõju üldhalduskuludele.

Muud äritulud/kulud

Muud ärikulud ulatusid 0,04 miljoni euro suuruse ärikuluni, võrreldes 0,05 miljoni euro suuruse ärikuluga 2014. aasta I kvartalis. Võrreldavate aastate I kvartali tulemusi mõjutavaks teguriks oli ebatõenäoliste arvete laekumise muutus.

Ärikasum

Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Kontserni ärikasum 2015. aasta I kvartalis 6,68 miljoni euroni võrreldes 5,68 miljoni euroga 2014. aasta samal perioodil, mis tähendab 1,00 miljoni euro ehk 17,6% suurust kasvu. Saastetasu raskemetallide piirmäärade mõju arvestamata oleks Kontserni ärikasum olnud 3,0% ehk 0,19 miljoni euro võrra suurem kui 2014. aasta samal perioodil.

Finantskulud

Kontserni finantskulud on langenud 0,32 miljoni euro ehk 51,6% võrra, ulatudes 2015. aasta I kvartalis 0,30 miljoni euroni. Muutuse peamine põhjus on seotud positiivse muutusega SWAP-lepingute õiglases väärtuses. Positiivset mõju tasakaalustasid madalamad intressitulud.

Ettevõte on maandanud enamuse ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. SWAP-lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 1,43 miljonit eurot. 2015. aasta I kvartalis oli Kontserni efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 3,13%, mille tulemusel olid intressikulud 0,74 miljonit eurot, võrreldes 3,07% intressimäära ja 0,73 miljoni euro suuruse intressikuluga 2014. aasta samal perioodil. 2015. aasta aprillis sõlmis Ettevõte neli SWAP-lepingut nominaalväärtuses 45 miljonit eurot. Lepingud hakkavad kehtima alates 1. juunist 2015, peale hetkel kehtivate lepingute tähtaja lõppemist. Uutes lepingutes fikseeritud intressimäärad on keskmiselt 2,9% madalamad kui lõppevates lepingutes.

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni maksustamiseelne ja puhaskasum oli 2015. aasta I kvartalis 6,38 miljonit eurot, s.o 1,32 miljonit eurot ehk 26,1% suurem kui 5,06 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2014. aasta I kvartalis. See tulenes peamiselt suurenenud tuludest ning madalamatest saastetasu-, õigusabi- ja konsultatsiooni- ja finantskuludest, nagu eelpool kirjeldatud. Kui mitte arvestada saastetasu ning derivatiivide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni maksustamiseelne ja puhaskasum 2015. aasta I kvartalis 5,97 miljonit eurot, mis on 1,4% ehk 0,08 miljoni euro suurune suurenemine võrreldes 2014. aasta sama perioodiga.

Bilanss

2015. aasta 3 kuu jooksul investeeris Kontsern põhivarasse 1,53 miljonit eurot. 2015. aasta 31. märtsi seisuga oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 157,51 miljoni eurot ning põhivara kokku 158,35 miljoni euro väärtuses (2014. aastal samal perioodil vastavalt 152,41 miljoni euro ja 153,41 miljoni euro eest).

Võlgnevuste ja ettemaksete langus 1,53 miljoni euro võrra 6,73 miljoni euroni on seotud peamiselt võrkude laiendusprogrammi rahade laekumisega.

Lühiajalised kohustused on 2014. aasta lõpuga võrreldes vähenenud 0,97 miljoni euro võrra 7,86 miljoni euroni. Muudatus on suuresti seotud derivatiivide õiglase väärtuse kahanemisega 0,40 miljoni euro võrra ning ettemaksete vähenemisega 0,65 miljoni euro võrra.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro juures. Kogu laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 1,04%.

Kontserni finantsvõimendus oli oodatult 55,9% ehk vahemikus 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2014. aasta sama perioodi 55,8-protsendilise finantsvõimenduse tasemega.

Suurima osa ülejäänud pikaajalistest kohustustest moodustavad tulevaste perioodide liitumistasud summas 13,54 miljonit eurot (2014. aasta samal perioodil vastavalt 10,35 miljonit eurot).

2011. aasta IV kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36,0 miljoni euro ulatuses. 2014. aasta IV kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 40,1 miljonit eurot ning see on avaldatud ka vahearuande lisas nr 13.

Rahakäive

2015. aasta 31. märtsi seisuga oli Kontserni likviidsus tugev. 2015. aasta märtsi lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 46,39 miljonit eurot, moodustades 21,9% kogu varadest (seisuga 31. märts 2014 oli see näitaja 38,19 miljonit eurot, mis moodustas 18,3% varadest).

Rahakäibe suurim osa tuleb Kontserni põhitegevusest. 2015. aasta 3 kuu jooksul oli Kontserni äritegevuse rahakäive 8,06 miljonit eurot, mis on 1,09 miljonit eurot rohkem kui 2014. aasta samal perioodil.

2015. aasta äritegevuse rahakäive ületas 2014. aasta taset tulenevalt muutusest ärikasumis ning käibekapitalis. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes. Laekumised on jätkuvalt heal tasemel.

Kontserni investeerimistegevuse rahakäive on viimasel kahel aastal olnud samuti positiivne. 2015. aasta 3 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 0,48 miljonit eurot, s.o 0,34 miljonit eurot enam kui 0,14 miljoni euro suurune raha sissevool 2014. aasta samal perioodil. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

2015. aasta 3 kuu jooksul suurenesid Kontserni investeeringud põhivarasse võrreldes 2014. aastaga 0,35 miljoni euro võrra, ulatudes 1,86 miljoni euroni.

Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid olid 2015. aasta 3 kuu jooksul 2,29 miljonit eurot, suurenedes 2014. aasta sama perioodiga võrreldes 0,76 miljoni euro võrra. Enamus torustike ehituse eest saadavast rahast on seotud võrkude laiendusprogrammiga, mis lõppes 2012. aastal. Programmi eest saadavad kompensatsioonid lõppesid 2015. aasta märtsis.

2014. aasta 3 kuu jooksul oli Kontserni finantseerimistegevuse rahakäive 0,71 miljonit eurot, mis on samal tasemel kui eelmise aasta samal perioodil.

Töötajad

2015. aasta I kvartali lõpul töötas Kontsernis 313 töötajat, 2014. aastal samal ajal oli see näitaja 304. Keskmine täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 302 töötajat 2015. aastal ja 291 töötajat 2014. aastal. Kontserni juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks ja ettevõtte struktuuri tulemuslikumaks rakendamiseks, et tasakaalustada turu survet individuaalsete palkade ja kulude kasvule.

Dividendid

Dividendide jaotamine Ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.

27. mail 2015. aastal peetaval aktsionäride üldkoosolekul hääletatakse makstavate dividendide küsimuses. Väljamakse on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga.

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 2015. aasta juunis.

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2015. aasta 31. märtsi seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

2015. aasta 3 kuu jooksul on aktsionäride struktuur olnud üsna stabiilne võrreldes 2014. aasta lõpuga. 2015. aasta I kvartali lõpul oli 1,65% aktsiatest pensionifondide omandis, võrdlusena 2014. a I kvartali lõpul oli see näitaja 1,54%.

Seisuga 31. märts 2015 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 14,10 eurot, mis tähendab 7,6%-list tõusu (2014: 5,9%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 13,10 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 14,3% võrra (2014: -2,6%).

2015. aasta 3 kuuga tehti Ettevõtte aktsiatega 1 324 tehingut (2014: 1 255 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 309 tuhat aktsiat ehk 1,5% aktsiatest (2014: 263 tuhat aktsiat ehk 1,3%).

Tehingute käive oli 1 005 tuhande euro võrra väiksem kui 2014. aastal, ehk 4 277 tuhat eurot. Aktsiahind tõusis hoolimata jätkuvast lepinguvaidlusest.

Tootmistulemused

Sarnaselt varasemaga, iseloomustab ka 2015. aasta esimest kvartalit eelkõige stabiilsus. See annab tarbijatele kindlustunde, et neile on tagatud väga kvaliteetne joogivesi, püsiv veeühendus ning reovee ärajuhtimise teenus. Lisaks teenuse kvaliteedile, keskendume sellele, et olla oma klientidele heaks partneriks. Klientide tagasiside meie tööle on küll järjest positiivsem, ent pingutame jätkuvalt selle nimel, et klientide ootustele vastata ja neid ületada.

Tegevusnäitajad 2015. aasta esimeses kvartalis:

Kontserni struktuur

2015. aasta 31. märtsi seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

Kontserni juhtimine

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise, ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja meie kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 20. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2015) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2015).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

Edasised tegevused ja riskid

Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev võimalik nõue

2014. aasta mais otsustas Ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus (Leping) sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele kolme aasta vältel eelnenud Ettevõtte intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse Konkurentsiametiga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/et/investor/Regulatsioon) ning Tallinna Börsil. Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on Konkurentsiamet palunud kohtult kinnist protsessi. Konkurentsiameti poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Täna ei saa Ettevõte öelda, milliseks kujunevad tariifid, enne kui kohus ei ole langetanud oma otsust ning arbitraažimenetluse tulemus ei ole selge. Kohtu- ja arbitraažimenetluse pikkus ja tulem ei ole Ettevõtte kontrolli all.

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         karl.brookes@tvesi.ee