Arco Vara
Kvartaliaruanne

Arco Vara AS-i 2014. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne (auditeerimata)

2014. aasta IV kvartali ja 12 kuu tegevusaruanne

MUUTUSED KONTSERNI STRUKTUURIS 2014. AASTAL

4.02.2014 võõrandas Arco Vara AS 100%-se osaluse tütarettevõttes Arco Ehitus OÜ ettevõttele Stratcorp OÜ. Osa müügihind koosnes kahest osast:

1) Osa üleminekul tasutud 10 tuhat eurot;

2) 30% summast, mis võidetakse Arco Ehitus OÜ kohtuvaidlustest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning OÜ Loksa Haljastus vastu. Tasutavalt summalt arvatakse maha tulumaks.

Arvestamata osa müügihinda sai kontsern Arco Ehitus OÜ müügist kasumit 652 tuhat eurot: 1 020 tuhat eurot vähenesid tehingu tulemusel kontserni kohustused ja 368 tuhat eurot vähenesid kontserni varad.

19.03.2014 realiseeris Arco Real Estate SIA juhatuse esimees oma optsiooni täiendava osaluse saamiseks ettevõttes. Selle tulemusel vähenes kontserni osalus Arco Real Estate SIA-s 78,5%-lt 70,6%-le. Tehingu tulemusel suurenes mitte-kontrolliva osaluse osa kontserni omakapitalis 5 tuhande euro võrra.

24.04.2014 võõrandas Arco Real Estate AS oma 100%-se osaluse Bulgaaria tütarettevõttes Arco Imoti EOOD kontserni emaettevõttele Arco Vara AS.

25.04.2014 võõrandas Arco Investeeringute AS oma 100%-se osaluse Bulgaaria tütarettevõttes Arco Projects EOOD kontserni emaettevõttele Arco Vara AS.

25.04.2014 võõrandas Arco Invest EOOD oma 100%-se osaluse Bulgaaria tütarettevõttes Arco Facility Management EOOD kontserni emaettevõttele Arco Vara AS.

Mais 2014 võttis kontserni juhtkond vastu otsuse asuda likvideerima kontserni tütarettevõtet Fineprojekti OÜ.

15.08.2014 võõrandas kontserni Läti tütarettevõte Arco Real Estate SIA oma 40%-se osaluse sidusettevõttes Arco Property Management SIA. Müügihinnaks oli osaluse nominaalne väärtus summas 1 tuhat eurot. Tehingul ei ole mõju kontserni finantsseisundile ja kasumiaruandele.

30.09.2014 ostis kontserni Eesti tütarettevõte Arco Investeeringute AS täiendava 50%-se osaluse kontserni ühisettevõttes Tivoli Arendus OÜ ostuhinnaga 1 euro. Tehingu tulemusel kuulub Arco Investeeringute AS-ile 100%-ne osalus Tivoli Arendus OÜ-s, millega Tivoli Arendus OÜ muutus kontserni tütarettevõtteks. Tehingul ei ole kohest olulist mõju kontserni finantsseisundile ja kasumiaruandele. Tehingul võib olla pikaajaline mõju kontserni kasumiaruandele sõltuvalt sellest, kuidas lahenevad kohtuvaidlused Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vahel, kus Tivoli Arendus nõuab Nordeconilt 1,2 miljoni euro tasumist ning Nordecon Tivoli Arenduselt 0,2 miljoni euro tasumist.

3.11.2014 registreeriti Eesti äriregistris Arco Vara AS-i 100%-line tütarettevõte Kodulahe OÜ osakapitaliga 2 500 eurot.

23.12.2014 registreeriti Bulgaaria äriregistris Arco Vara AS-i 100%-line tütarettevõte Arco BB EOOD osakapitaliga 511 eurot (1 000 Bulgaaria levi).

Kaks uut ettevõtet loodi IV kvartalis kontserni uusi arendusprojekte silmas pidades.

Põhilised näitajad

· Kontserni 2014. aasta 12 kuu müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest on 9,2 miljonit eurot, mis on 1,5 miljonit eurot (ehk 14.6%) vähem võrreldes 2013. aasta 12 kuuga. Teenindusdivisjoni müügitulu on kasvanud aastaga 6% 3,1 miljoni euroni. Arendustegevuse 2014. aasta müügitulu oli 6,5 miljonit eurot (2013: 8,1 miljonit eurot), vähenedes aastaga 19,4%. Arendustegevuse müügitulu languse põhjuseks on asjaolu, et mitmed arendusprojektid on varajases staadiumis, kus müügitulu ei ole veel tekkinud. Oluline osa arendusdivisjoni müügitulust saadi 2014. aasta viimases kvartalis, kui korterite müük klientidele moodustas 4,9 miljonit eurot. Kontserni IV kvartali müügitulu 5,8 miljonit eurot oli ligi kolm korda suurem kui 2013. aasta IV kvartalis.

· Kontserni 2014. aasta 12 kuu ärikasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli 2,3 miljonit eurot ja puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 1,1 miljonit eurot, aasta varem olid samad näitajad vastavalt 4,5 miljonit eurot ja 3,5 miljonit eurot. 2013. aasta paremad kasuminäitajad tulenesid peamiselt eraldiste kustutamistest ning varade ja kohustuste ümberhindlustest kogusummas 3,3 miljonit eurot (2014. aastal: 1,1 miljonit eurot). 2014. aasta IV kvartali ärikasumiks jätkuvatest tegevusvaldkondadest kujunes 1,1 miljonit eurot (2013. aasta IV kvartalis 2,2 miljonit eurot). Kontserni puhaskasumiks kujunes 2014. aastal 0,8 miljonit eurot, 2013. aastal 3,4 miljonit eurot.

· Omakapitali osakaal koguvaradest on võrreldes 2013. aasta lõpuga paranenud, olles 31.12.2014 seisuga 33,5% (31.12.2013: 27,2%). Lisaks tegevuse kasumlikkusele on omakapitali osakaalu suurendanud ka III kvartalis läbi viidud aktsiaemissioon, millega kaasati omakapitali 1,3 miljonit eurot.

· Kontserni varad on 2014. aastal kasvanud 1,8 miljoni euro võrra. Peamiseks põhjuseks on varude suurenemine Sofias Manastirski Livadi II etapi korterelamu ehituse käigus.

· Kontserni laenukoormus (netolaenud) on 2014. aasta 12 kuuga vähenenud 0,5 miljoni euro võrra. Laenude kaalutud keskmine intressimäär on 31.12.2014 seisuga 5,8%, 2013. aasta lõpu seisuga on see vähenenud 0,2 protsendipunkti võrra. Peamine languse põhjus on väga madalad Euribori määrad 2014. aasta teises pooles.

· 2014. aasta 12 kuuga müüdi kontserni poolt arendatavates projektides 77 korterit ja äripinda ning 4 elamukrunti (2013. aasta 12 kuuga: 78 korterit ja äripinda ning 5 krunti), sealhulgas 2014. aasta IV kvartalis 73 korterit ja äripinda (2013. aasta IV kvartalis: 23 korterit ja äripinda ning 1 krunt).

JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD

Rahavood

IV kvartalis 2012 mõjutas finantstulemusi negatiivselt eraldiste moodustamine ning varade ja kohustuste ümberhindlused kokku 15.6 miljoni euro ulatuses.

Juhataja kommentaarid

Kontserni 2014. aasta kvartalitulemusi võrreldes näeme, et jätkub Arco Vara sõit „ameerika mägedel.“ Kvartaalsed tegevus- ja müügimahud ning kasumid on väga kõikuvad. Tagasihoidlikule aasta algusele järgnes Arco Vara suurust arvestades võimas neljas kvartal, kus kontsern müüs kortereid peaaegu 5 miljoni euro eest. Samas alustas Arco Vara möödunud aastat praktiliselt tühja laoga ning loodetavasti jääb see viimaseks selliseks aasta alguseks.

Ameerika mägede analoogiale vaatamata märgin, et Arco Vara sõit on õiges suunas ning järjest rohkem stabiliseeruv. Õige suuna all pean silmas seda, et kontserni äritegevus on jätkuvalt kasumlik ning seejuures orienteeritud kasvule. Kui 2013. aasta kasumi põhjuseks oli ennekõike kontsernile võetud üle jõu käivatest kohustustest ja riskidest edukas vabanemine ja bilansi puhastamine, siis 2014. aasta kasumis on oluline osa ka kontserni põhitegevustel: arendustoodete müük ja kinnisvaraga seotud teenuste osutamine.

Normaalselt toimiva äriprotsessi käigus vabaneb projektide alt järjest rohkem raha, millega alustada uusi projekte või vähendada kontserni kohustusi ning intressikulusid. Ka see protsess algas IV kvartalis ning saab hoo sisse 2015. aasta I kvartalis seoses arendustoodete jätkuva üleandmisega klientidele.

Stabiliseerumine tähendab aga seda, et tulevikus on oodata väiksemaid kõikumisi kvartalite tegevus- ja müügimahtude ning finantstulemuse vahel ning kvartalid muutuvad paremini võrreldavaks. Kui 2014. aastal toimis stabiliseeruva tegurina üksnes teenindusdivisjon s.o. stabiilset rahavoogu teenis kontsern vahendus- ja hindamisteenuste osutamisega, siis aasta lõpust alates on stabiilsemaks muutunud ka arendusdivisjon. Meie projektid on jagatud erinevate arendusstaadiumite vahel, kus midagi on alati sisseostmisel, planeerimises, ehituses või valmis laoseisuna müügis. Arvestades kontserni väiksust ning toimimist korraga kolmel turul, ei saa täielikku stabiilsust 2015. aasta jooksul veel tagada ning kõikide protsesside ajastamine ja rahastamine on jätkuvalt pingeseisundis. Kõikumistega kaasnevad ka efektiivsuskaod: näiteks tuleb balansseerida arendusfaasis, eriti ehituse ajal tekkivate võõrfinantseerimise kulude ja arenduse realiseerimise faasis tekkiva raha ülejäägi – mis ajutiselt seisvana tulu ei teeni - vahel. Optimaalseim oleks lahendus, kus ühe arenduse realiseerimistuludega saaks jooksvalt finantseerida teise projekti arendusfaasi ning kontserni jooksev kontojääk oleks aastaringselt minimaalne. Arco Vara projektid olid 2014. aastal tervikuna valdavalt arendusfaasis, 2014. aasta viimane kvartal ja 2015. aasta esimene kvartal on aga valdavalt realiseerimisfaasis. 2015. aasta viimases kvartalis siseneme jälle valdavalt arendusfaasi ja hakkame tõenäoliselt kandma Tallinnas Paldiski maantee arendusprojekti ehituskulusid.

Kogu aastaks seatud eesmärgid kontsern täitis: müügitulu ületas 9 miljonit eurot (plaanitud 9 miljonit), puhaskasum on 0,8 miljonit eurot (plaanitud oli 0,5 miljonit) ning müüdud arendustoodete omakapitali tootlus ületab 20% aastas. Kontserni omakapitali tootlus tervikuna veel 2014. aasta 20% aastas ei ületanud, kuna meie bilansis on endiselt ca 25% ulatuses varasid, mis pole aktiivses arendustsüklis. Ennekõike mahub sinna alla varasematel aastatel soetatud maapank Lätis ja Eestis. Juhatus töötab jätkuval selle kallal, et nimetatud maapank viia aktiivsesse arendusse, realiseerida või vahetada sellise maa vastu, mis sobib paremini meie eesmärkidega.

2015. aasta prognoos ja eesmärgid

Juhatus prognoosib kontserni 2015. aasta müügituluks vähemalt 11 miljonit eurot ning puhaskasumiks vähemalt 1 miljon eurot. Prognoosi täitumine 2015. aastal ning kontserni tulemused 2015. - 2017. aastal sõltuvad lisaks üldise majanduskeskkonna muutustele järgmistest kriitilistest vahetulemustest:

(i) Piraeus pank Madrid Blvd laenu lõplik stabiliseerimine ja oluliste rendilepingute pikendamine. Laenu lõplikuks pikenemiseks kuni detsembrini 2017 on vaja tagasi maksta laenu põhiosa summas 950 tuhat eurot, mis eeldab kontserni kõikide vajaduste ja riskide vahel hoolikat balanseerimist;

(ii) Madrid Blvd korterite edukas müük mahus ca 1 miljon eurot aastas; kvartaliaruande kuupäeva seisuga on pärast müügi taasalustamist müüdud või eelmüüdud kolm korterit 34-st;

(iii) Manastirski AB-bloki korterite lõplik väljamüük aasta vältel, millega vabaneb veel üle 2 miljoni euro;

(iv) Manastirski D-bloki (arendusprojekti viimase etapi) ehituse alustamine ja lõpetamine, millega tuleb 2015 eelmüüki veel üle 70 korteri ning mille üleandmine ja müük toimub 2016. aastal;

(v) Uue arenduseks sobiva krundi soetamine Sofias, müüdava mahuga (GSA) vähemalt 7 000 m2, millele ehitada 2016. aastal ning müüa lõpptarbijatele 2017. aastal;

(vi) Paldiski mnt 70c 1. etapi ehitusprojekti valmimine ning 2015. aasta neljandas kvartalis ehituse alustamine. Eeldatav 1. etapi müüdav maht ületab 120 korterit ning korterite müüdav pindala (GSA) 8 000 m2.

Mingil määral mõjutab tulemusi ka Lätis allesolevate valmistoodete müük, kuid eriliselt optimistlik juhatus Läti uusarenduste väljavaadete osas ei ole. Pessimismi põhjused on jäänud samaks, kõrgendatud eluasemelaenu omafinantseeringu nõuded Läti pankadel, kõrgendatud kinnisvarainvesteeringu nõuded elamisloa saamiseks ning lisaks veel vähenenud naftatulud ja selle tagajärjed, mis kanduvad mööda majanduslikku toitumisahelat kõikide kohalike või SRÜ tarbijateni, kes varasemalt Lätis kinnisvarasisseoste tegid.

Kõige optimistlikum on juhatus Sofia kinnisvaraturu osas, mis näitab kõige tugevamat absoluutnõudlust, nõudluse kasvu ning arendaja marginaale. Tallinnas on võtmeküsimuseks turule sellise tootega sisenemine, mis ületaks kasutusomadustelt tarbijate ootusi, väljakujunenud ja lisanduva korteripakkumise kvaliteeti ja tooks allapoole korterite kasutamise hinda. Arco Varal ei ole vaja puid metsa juurde tuua.

Arco Vara koduturgude arengud

Sofia

Sofias tehti IV kvartalis kinnisvaraga 6 975 ostu-müügitehingut, mida on 37,8% rohkem kui III kvartalis, kui tehti 5 063 tehingut. Võrreldes eelmise aastaga on tehinguaktiivsus sisuliselt kahekordistunud. Korterite keskmine hind oli 710, 800 ja 803 eurot vastavalt ühe, kahe ja kolme magamistoaga korteri ruutmeetri eest (arvestada tuleb, et Bulgaarias kuulub korteri pinna sisse ka mõtteline osa hoone üldkasutatavast pinnast ning et järelturul müüdavad korterit on valdavalt siseviimistlusega, samas kui uued korterid on siseviimistluseta). Suurenenud tehinguaktiivsuse põhjuseid võib otsida muuhulgas ka Bulgaaria uue valitsuse ametisseastumisest, mis stabiliseeris poliitilist olukorda riigis. Nimetamist väärib ka suvel Bulgaaria suuruselt neljanda panga pankroti järel detsembris alustatud garanteeritud hoiuste väljamakseid, sest osa sellest rahast jõudis kindlasti ka kinnisvaraturule.

Riia

Riia turu tehinguaktiivsus näitas 2014. aasta IV kvartalis selget langustrendi, IV kvartalis tehti kokku 2 615 kinnisvara müügitehingut, mida on 19,2% vähem kui III kvartali 3 116 tehingut ning 3,9% vähem, kui 2013. aasta IV kvartalis. IV kvartal oli esimene peale elamisloa seaduse muutmist septembri alguses ning tehingustatistika järgi hinnates on negatiivne mõju selgelt avaldunud. Korterite müügitehingutest, mida oli Riias IV kvartalis kokku 1 957, oli uute projektide osakaal 15%, see näitaja on aasta jooksul kõikunud 15-20% vahel. Korterite müügitehingute koguarv Riias langes 16,9% võrreldes III kvartaliga ja 6,8% võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga. Riia kinnisvaraturu edasist aktiivsust mõjutab kindlasti 1. märtsist 2015 kehtima hakkav seadusemuudatus, mille kohaselt eraisiku pankrotimenetluse korral loetakse temale antud hüpoteeklaen tasutuks ka siis, kui hüpoteegi realiseerimisväärtus on väiksem laenu jäägist (nn. non-recourse laenud). Võib prognoosida, et pankade omafinantseeringunõuded tõusevad kuni 40%-ni ning see hakkab pärssima eelkõige tehinguaktiivsust, eriti uuema kinnisvara osas. Kodulaenu võtjale kõrgendatud omafinantseeringu alternatiiviks pakuvad pangad tõenäoliselt mõnevõrra kõrgemat intressimäära. Samuti on Läti ja Riia kolmest Arco Vara koduturust kõige rohkem sõltuv ebasoodsatest arengutest Venemaal ja viimasega majanduslikult ja poliitiliselt seotud naaberriikides.

Tallinn

Tallinnas on IV kvartalis tehtud 3 029 kinnisvara ostu-müügitehingut, kasv võrreldes eelmise kvartaliga 13,3%. 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes (siis toimus 3 011 tehingut) on tehingute arv jäänud sisuliselt samaks (kasv 0,6%). Korteriomandite ostu-müügitehinguid tehti Tallinnas IV kvartalis 2 102, mis on 14% rohkem kui eelmises kvartalis ja 1,5% vähem kui 2013. aasta IV kvartalis. Keskmine korteriomandite müügihind oli IV kvartalis 1 480 eurot m2 kohta, ehk kasvas 12,1% võrreldes 2013. aasta viimase kvartaliga. Vaatamata tehinguaktiivsuse mõningasele langusele viimastel kuudel väga dramaatilisi muutusi Tallinna kinnisvaraturul ette näha ei ole. Pankade laenutingimused ei ole aasta jooksul muutunud. Pigem on ostjatel valikuid rohkem tänu pakkumise kasvule. Enne ostu vormistamist tehakse rohkem eeltöö, kui paaril eelneval aastal, mil turul oli kohati just uusarenduste osas defitsiit ja ostjal valiku tegemiseks aega vähem.

TEENINDUSDIVISJON

Teenindusdivisjoni 2014. aasta IV kvartali müügituluks kujunes 738 tuhat eurot, sealhulgas kontsernisisene müügitulu oli 130 tuhat eurot (2013. aasta IV kvartalis vastavalt 790 tuhat ja 90 tuhat eurot). Kogu 2014. aasta teenindusdivisjoni müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 6%, 3 139 tuhande euroni (sealhulgas kontsernisisene müük 451 tuhat eurot). Teeninduse müügitulu kasvas Lätis ja Bulgaarias, kus 2014. aasta 12 kuu müügitulu kinnisvarabüroode peamisest tegevusest, müügivahendusest ja kinnisvara hindamisest, kasvas 17% Lätis ja väga tubli 61% Bulgaarias. Eesti kinnisvarabüroo aastane müügitulu on aga vähenenud 17% võrreldes eelmise aastaga (IV kvartali võrdluses on langus koguni 33%). Eesti büroo müügitulu vähenemisest suure osa annab hindamisteenuste käibe langus 25% 2014. aastal.

Kinnisvarabüroode müügikäive vahendustegevusest

Läti ja Bulgaaria büroode käibekasvu taga on nii turu üldine aktiviseerumine kui ka jõuline turuhõivamine läbi töötajate arvu kasvatamise. Samas jääb Lätis kasv peamiselt 2014. aasta esimesse poolde ja aasta teises pooles on kasvutempo aeglustunud. Samuti ei oleks üllatav kasvutempo languse jätkumine 2015. aastal seoses kinnisvara müüki otseselt puudutavate seadusemuudatustega. Bulgaaria büroo müügitulus on oluline osa kontserni enda varade müügi vahendus. 2014. aastal moodustas kontserni enda arendusprojektide müügi vahendamine 44% kogu büroo müügitulust.

Kõik kolm kinnisvarabürood lõpetasid 2014. aasta puhaskasumiga: Eesti büroo puhaskasum oli 48 tuhat eurot (2013. aastal: 156 tuhat eurot), Läti büroo puhaskasum oli 65 tuhat eurot (2013. aastal: 81 tuhat eurot) ja Bulgaaria büroo puhaskasum oli 90 tuhat eurot (2013. aastal: 25 tuhat eurot).

Teenindusdivisjon osutab lisaks vahendus- ja hindamisteenustele ka kinnisvara haldamise teenust ja majutusteenust Bulgaarias. Haldustegevuse müügikäive 2014. aasta 12 kuuga oli 148 tuhat eurot, sellest 105 tuhat eurot oli kontsernisisene (12 kuud 2013: vastavalt 135 tuhat ja 103 tuhat eurot). Majutusteenusest saadi 2014. aasta 12 kuuga 74 tuhat eurot müügitulu (12 kuud 2013: 24 tuhat eurot). Majutusteenust on osutatud 2013. aasta juulist.

Teenindusdivisjoni töötajate arv on kasvanud 176-le 31.12.2014 seisuga, suurenedes aastaga 15 inimese võrra.

ARENDUSDIVISJON

Arendusdivisjoni kontserniväline müügitulu oli 2014. aastal 6 466 tuhat eurot ehk 20% langust võrreldes 2013. aastaga (2013. aastal: 8 049 tuhat eurot). 2014. aasta müügitulust saadi suurem osa IV kvartalis, kokku 5 203 tuhat eurot (2013 IV kvartal: 1 279 tuhat eurot). Müügitulu suure hüppe põhjuseks IV kvartalis oli kasutusloa saamine kahele uuele kortermajale: novembris Manastirski Livadi projekti II etapi korterelamule (kokku 135 korterit ja väiksemat äripinda) ja Bišumuiža-1 projekti viimase etapi korterelamule Riias (kokku 14 korterit). IV kvartalis 2014 müüdi 61 Manastirski projekti II etapi korterit ja äripinda ning üks Madrid Blvd hoone korter Sofias, samuti 11 Bisumuiza-1 projekti viimase etapi korterit Riias. Info kogu 2014. ja 2013. aastal kontserni enda arendusprojektides müüdud kinnisasjade kohta on toodud alljärgnevas tabelis.

Muust arendusdivisjoni müügitulust moodustab suurema osa kaubandus- ja kontoripindade renditulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2014. aasta 12 kuuga oli 953 tuhat eurot (12 kuud 2013: 956 tuhat eurot).

Arendusdivisjoni ärikasumiks kujunes 2014. aastal 1 942 tuhat eurot (2013. aastal: 5 100 tuhat eurot). Samas oli 2013. aastal erakorraliste tehingute mõju kasumile kokku 3 332 tuhat eurot, 2014. aastal 521 tuhat eurot.

31.12.2014 seisuga on kontsernil laos müügivalmis 113 korterit ja väiksemat äripinda, neist 109 Bulgaarias ja 4 Riias. Sealhulgas 48-le korterile ja äripinnale olid sõlmitud eelmüügilepingud, müügitulu neist kajastub kontserni kasumiaruandes I kvartalis 2015.

IV kvartalis taasalustati, peale aastast pausi, Madridi Blvd hoone vabade korterite müüki. Detsembris jõuti juba ka ühe müügitehinguni ning vahearuande avalikustamise ajaks on eelmüüdud veel kaks korterit. Madridi müümata varadest 15 korterit ja kõik parkimiskohad on antud rendile. IV kvartalis valmistati täiendavad 4 korterit ette väljarentimiseks.

Bulgaarias on kontsern lõpetamas ettevalmistusi Manastirski Livadi projekti D-bloki (nimetatud ka Manastirski III järk) ehitamiseks, ehitusega on plaanis alustada 2015. aasta I kvartalis. 2015. aasta lõpuks valmivasse korterelamusse on planeeritud vähemalt 80 korterit ja äripinda müüdava pinnaga ligi 6 900 m2.

Kontserni Eesti arenduse olulisimas Paldiski mnt 70C arendusprojektis on jõutud lõppjärku I etapi projekteerimislepingu sõlmimise protsessiga. Vähemalt 120 korteriga korterelamu ehitusega on plaanis alustada 2015. aasta IV kvartalis.

Kontserni maapanka lisandus veebruaris 2014 soetatud kaks kinnistut ehitusõigusega kahe kortermaja, kokku 30 korteri ja umbes 2 100 m2 müüdava pinnaga, ehitamiseks Tallinna külje all Harkus Instituudi tee 7 ja 9. III kvartalis projekti arendamine peatati seoses vajadusega kasutada kontserni rahalisi vahendeid parima tootlusega projektide (näiteks Paldiski mnt 70c) elluviimiseks. Võimalik on ka arendusprojekti müük.

31.12.2014 seisuga töötas arendusdivisjonis kokku 5 inimest, aastaga on lisandunud üks inimene.

ARCO VARA PROJEKTIDE KOONDTABEL SEISUGA 31.12.2014

Märkus: Tabelis toodud väärtused mis on paigutatud märkide <> vahele, tähistavad oodatavat mahtu, sest arendusprojekt on alles S1 või S2 etapis ja tegelikku ehitusõigust või ehitusprojekti pole veel. Tabel ei kajasta maa-aluseid müüdavaid või renditavaid mahte, sealhulgas parkimiskohti ja panipaiku.

Projekti etappide kirjeldus
S1: Kinnistu soetatud
S2: Ehitusõiguse menetlus
S3: Projekteerimine jm ettevalmistustööd
S4: Ehitus
S5: Turundus ja müük
S6: Kinnisvara haldus, rent

PERSONAL

Kontserni heaks töötavate inimeste arv oli 31.12.2014 seisuga 189 inimest (2013. aasta lõpus 178 inimest). 2014. aasta tööjõukulu oli 2,5 miljonit eurot (2013. aastal samuti 2,5 miljonit eurot).

Kontserni emaettevõtte juhataja ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 2014. aastal 102 tuhat eurot (2013. aastal 174 tuhat eurot).

Arco Vara AS-i juhatus on üheliikmeline. Alates 22.10.2012 on Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild.

Arco Vara AS-i nõukogu on 7-liikmeline.

Nõukogu liikmete ja juhataja kohta saab rohkem infot Arco Vara veebilehelt: http://arcorealestate.com/et/firmast/votmeisikud

PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS

Likviidsusrisk

Vabu rahalisi vahendeid hoiab kontsern Eesti, Läti ning Bulgaaria pankade arvelduskontodel ning tähtajalistel hoiustel. Rahavoogude juhtimine on püsiva refinantseerimisriski tõttu pingeline. Kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo on pidevalt madalam kui järgmise 12 kuu jooksul refinantseerimist vajavate laenude saldod. Kaalutud keskmine intressikandvate kohustuste pikkus on 31.12.2014 seisuga 2,3 aastat. Kontserni konsolideeritud raha- ja raha ekvivalentide saldo oli 2014. aasta IV kvartali lõpu seisuga 1,7 miljonit eurot. Likviidsus- ja refinantseerimisrisk jääb endiselt olulisimaks riskiks.

Intressirisk

Enamus kontserni laenulepingutest on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3- või 6-kuu EURIBOR. Seega on kontsern avatud rahvusvahelistel kapitaliturgudel toimuvale. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega maandamata. Kontserni intressikandvad kohustused on 2014. aastal kasvanud 0,1 miljoni euro võrra. Seisuga 31.12.2014 on kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 15,0 miljonit eurot. 2014. aastal tasuti intressikandvatelt kohustustelt intresse 1,1 miljonit eurot (sealhulgas 0,6 miljonit eurot IV kvartalis). Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär on 2014. aasta 12 kuuga vähenenud 0,2 protsendipunkti võrra 5,8%-le, selle põhjuseks on eelkõige Euribori määrade langus.

Valuutarisk

Teenuste ostu- ja müügilepingud on enamasti sõlmitud kohalikes valuutades: eurodes (EUR) või Bulgaaria levides (BGN). Kinnisvara ostu-müügi tehingud sõlmitakse valdavas osas eurodes, millest tulenevalt kontserni varade ja kohustuste struktuur ei kanna endas olulist valuutariski. Kontsern ei ole kaitstud valuutade devalveerimise vastu. Enamus likviidsetest vahenditest hoitakse lühiajalistes euro deposiitides. Devalveerimisrisk vähenes 2014. aasta algusest seoses Läti Vabariigi üleminekuga eurole.

Aktsia ja aktsionärid

Arco Vara AS-il on 31.12.2014 seisuga emiteeritud kokku 6 117 012 aktsiat nominaalväärtusega 0,7 eurot aktsia kohta. Arco Vara aktsiad on vabalt kaubeldavad NASDAQ OMX Tallinna börsil. Septembris 2014 suurendati aktsiakapitali täiendava emissiooni teel 1 375 305 aktsia võrra. 31.12.2014 seisuga on ettevõttel kokku 1 668 aktsionäri ja aktsia hind sulgus tasemel 0,828 eurot, olles 2014. aastal vähenenud 40,86%. Aasta jooksul oli aktsia kõrgeim hind 1,55 eurot ja madalaim hind 0,821 eurot. Aktsiate turukapitalisatsioon oli 31.12.2014 seisuga 5 065 tuhat eurot (31.12.13 seisuga: 6 638 tuhat eurot) ja aktsia P/E suhe 5,3 (31.12.2013 seisuga 1,9)

Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne

         Evelin Kanter
         Juriidilise osakonna juht
         Arco Vara AS
         Tel: +372 614 4594
         evelin.kanter@arcovara.ee
         http://www.arcorealestate.com