English Estonian
Avaldatud: 2015-01-30 08:30:00 CET
Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2014. aasta 4. kvartali majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

  • AS-i Tallinna Vesi tariifid on pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset jätkuvalt samal tasemel. Õiguskaitse kohaldati, et kaitsta Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt toimunud erastamislepingu rikkumise eest.
  • AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt ja rahandusministrilt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid.
  • 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. AS Tallinna Vesi on veendunud, et halduslepinguks tunnistatud rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisega ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (Konkurentsiamet). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Avalik-õiguslikku lepingut peab kaitsma Eesti õigussüsteem - kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.
  • Lisaks on kaks vaidlusesse kaasatud eksperti esitanud oma eksperthinnangud. Mõlemad eksperdid on seisukohal, et Teenuslepingus kasutatud tariifiregulatsiooni meetodika on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas ka erastamise ajal kehtinud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusega. AS Tallinna Vesi loodab, et mainitud eksperthinnangud aitavad kiiremini jõuda lahendini Ettevõtte poolt alates 1. juunist 2011. a Konkurentsiameti vastu esitatud  kaebuste osas.
  • Tariifivaidlust puudutav kohtuistung toimus 28. jaanuaril 2015. a.
  • 2014. aasta maikuus esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist, mille kogusumma lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal ületab 90 miljonit eurot. Sellises mahus kompensatsiooninõue kohaldub juhul, kui tariifid jäävad 2020. aastani muutmata. Üle 50 miljoni euro mainitud nõude summast moodustab juba tekkinud kahju, mille on põhjustanud Konkurentsiameti õigusvastane tegevus mitte kooskõlastada tariife perioodil 2011-2013. Kohus otsustas peatada kahjunõude, kuni tariifi põhivaidlus on leidnud lahendi.
  • Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.
  • Juba kolm aastat on Ettevõte teinud suuri jõupingutusi, püüdmaks saavutada kokkulepet tariifivaidluse võimaliku lahenduse osas. Kahjuks ei ole see õnnestunud.
  • 2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses rahvusvahelise lepingu, täpsemalt investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise nõude rikkumisega, mis sai teoks tänu seadusemuudatustele ja avalike institutsioonide tegevusele, mis on jätnud AS-i Tallinna Vesi ilma talle 2011. aasta erastamise käigus sõlmitud Teenuslepingus ette nähtud tariifidest. Arbitraažimenetlust viib läbi Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ISCID), mis on osa Maailmapanga Grupist.
  • Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on alates 2001. aastast endiselt 6,2%.

 

Kokkuvõte 2014. aasta IV kvartali majandustulemustest

2014. aasta IV kvartalis on Kontserni müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langenud 3,4% 13,31 miljoni euroni. 2014. aasta 12 kuu müügitulu on 2013. aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 0,3% võrra 53,24 mln euroni.

Kontserni brutokasum langes IV kvartalis 4,2% ehk -0,35 miljoni eurot. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on brutokasumi vähenemine peamiselt seotud väiksemate sademevee- ja ehitusteenuste tuludega.

Nagu juba eelmise kvartali aruandes kirjeldatud, on probleemid raskemetallide vähendatud lubatud  piirmäärade osas koos uuendatud vee-erikasutusloa väljastamisega lahenenud. 2014. a I ja II kvartalis tasus Kontsern saastetasusid kõrgendatud määras, kuna raskemetallide lubatud sisalduse piirmäärasid puhastatud heitvees vähendati 400-kordselt. Seetõttu ei olnud Kontsernil tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada, kuigi jaama puhastusefektiivsus oli jätkuvalt suurepärane. Uuest veeloast on mainitud piirmäärad eemaldatud.

Põhitegevusest teenitud ärikasum on suurenenud 0,1% võrra 6,56 miljoni euroni, seda nii tänu väiksematele ehituskuludele, mis on seotud väiksemate ehitustuludega, kuid samuti ka tänu madalamatele halduskuludele. 2014. aasta 12 kuu ärikasum on 2013. aasta sama perioodi ärikasumiga võrreldaval tasemel. 

2014. aasta IV kvartali puhaskasum ilma 2013. ja 2014. aasta ühekordsete mõjudeta saastetasu kuludele ning SWAP-i ümberhindlusest tulenevate muutuste mõjudeta oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,1% ehk 0,29 miljoni euro võrra suurem.

miljon € 4 kv 2012 4 kv 2013 4 kv 2014 Muutus
14/13
12 kuud 2012 12 kuud 2013 12 kuud 2014 Muutus
14/13
Müügitulu 13,71 13,78 13,31 -3,4% 52,92 53,09 53,24 0,3%
Brutokasum 8,38 8,29 7,95 -4,2% 32,59 30,58 30,84 0,9%
Brutokasumi marginaal % 61,16 60,20 59,71 -0,8% 61,57 57,61 57,93 0,6%
Ärikasum 8,57 6,55 6,61 0,8% 28,77 24,76 24,83 0,3%
Ärikasum - põhiäri 6,87 6,55 6,56 0,1% 26,82 24,51 24,54 0,1%
Ärikasumi marginaal % 62,53 47,55 49,62 4,4% 54,36 46,63 46,63 0,0%
Kasum enne tulumaksustamist 8,66 6,19 6,29 1,5% 27,07 24,56 22,73 -7,5%
Puhaskasum 8,66 6,19 6,29 1,5% 22,60 19,94 17,94 -10,0%
Puhaskasumi marginaal % 63,19 44,95 47,24 5,1% 42,70 37,55 33,70 -10,3%
Vara puhasrentaablus % 4,32 3,05 3,06 0,1% 11,26 9,83 8,73 -11,2%
Kohustuste osatähtsus koguvarast 57,82 56,98 57,61 1,1% 57,82 56,98 57,61 1,1%
Omakapitali puhasrentaablus % 10,23 7,10 7,22 1,6% 26,69 22,86 20,59 -9,9%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4,31 5,13 5,35 4,4% 4,31 5,13 5,35 4,4%

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitusteenused, lootusetud nõuded, muud tulud

 

 

2014. AASTA IV KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kasumiaruanne

2014. aasta IV kvartal

Müügitulud

Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist teenitud tulu muutus täiel määral tarbimisest.

2014. aasta IV kvartalis vähenes Kontserni müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,4%, ulatudes 13,31 miljoni euroni. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tulu nii teeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 92,7%. 4,5% tuludest tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigushoidmise ja hooldamise tasust, ning 2,8% muudest töödest ja teenustest.

Tulud vee- ja reoveeteenuste müügist kasvasid võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 1,9% võrra 12,34 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud muutustest müügimahtudes.

Müügitulu teenuste müügist eraklientidele Ettevõtte põhiteeninduspiirkonnas oli 6,14 miljonit eurot, kasvades võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 1,9% võrra. Kuna korterelamud moodustavad suurima osa meie eraklientide müügituludest, tulenes peamine kasv just sellest kliendigrupist. Müük äriklientidele kasvas 1,5% võrra, 4,85 miljoni euroni. Müük klientidele väljaspool põhiteeninduspiirkonda on püsinud stabiilne. Sademeveeteenuse müügist saadud tulude langust 30,4% ehk 0,05 mln euro võrra kompenseerisid suurenenud tulud vee- ja reoveeteenuste müügist. Saadud ülereostustasu ulatus 0,19 miljoni euroni, mis tähendab 30,6%-list kasvu võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga.

  IV kvartal Muutus 14/13
Põhitegevuse tulud 2014 2013 2012 %
Müük eraisikutele, sh: 6 139 6 026 6 016 113 1,9%
Veemüügiteenus 3 390 3 329 3 320 61 1,8%
Reoveeteenus 2 749 2 697 2 696 52 1,9%
Müük juriidilistele isikutele, sh: 4 848 4 776 4 802 72 1,5%
Veemüügiteenus 2 681 2 640 2 613 41 1,6%
Reoveeteenus 2 167 2 136 2 189 31 1,5%
Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: 1 163 1 163 1 282 0 0,0%
Veemüügiteenus 319 294 264 25 8,5%
Reoveeteenus 741 721 698 20 2,8%
Sadeveeteenus 103 148 320 -45 -30,4%
Ülereostustasu 190 146 274 44 30,1%
           
Sadevee kogumise ja puhastamise teenus ja tuletõrjehüdrantide teenus 593 980 983 -387 -39,5%
Ehitusteenus ja projekteerimine 228 437 160 -209 -47,8%
Muud tööd ja teenused 149 250 192 -101 -40,4%

 

Võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga langes põhiteeninduspiirkonna sademeveesüsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigushoidmise ja hooldamise tasu 2014. aasta IV kvartalis väiksemate sademeveehulkade tõttu 39,5% võrra ehk 0,59 miljoni euroni.

Ehitustegevuse ja projekteerimisteenuste müük langes 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta sama perioodiga 47,8% 0,23 miljoni euroni.

 

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu ulatus 2014. aasta IV kvartalis 5,36 miljoni euroni, mida on 0,12 miljoni euro ehk 2,2% võrra vähem kui 2013. aasta samal perioodil. Kulude langust mõjutasid peamiselt 2014. aasta IV kvartalis vähenenud ehituskulud, mida tasakaalustas tõusnud saastetasu.

Müüdud toodete ja teenuste kulu IV kvartal Muutus 14/13
  2014 2013 2012 %
Vee erikasutusõiguse tasu -267 -257 -236 -10 -3,9%
Kemikaalid -444 -424 -419 -20 -4,7%
Elekter -743 -826 -964 83 10,0%
Saastetasu -328 -58 -180 -270 -465,5%
Muutuvkulud kokku -1 782 -1 565 -1 799 -217 -13,9%
Tööjõukulu -1157 -1 202 -1 256 45 3,7%
Kulum -1342 -1 266 -1 302 -76 -6,0%
Ehitusteenus ja projekteerimine -173 -357 -75 184 51,5%
Muud kulud -909 -1 094 -893 185 16,9%
Muud kulud kokku -3 581 -3 919 -3 526 338 8,6%
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku -5 363 -5 484 -5 325 121 2,2%

 

Võrreldes möödunud aastaga on otsesed tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elektri- ja saastetasud) kasvanud 0,22 miljoni euro ehk 13,9% võrra. Suurim tõus oli tingitud saastetasu suurenemisest. Muud muutused olid mõjutatud nii hindade ja maksumäärade tõusust, kui ka toodetud ja töödeldud koguste muutusest, koosmõjus järgmiste teguritega:

  • 2014. aasta IV kvartalis suurenes vee-erikasutustasu kulu vaid 0,01 miljoni euro ehk 3,9% võrra 0,27 miljoni euroni, seda peamiselt seoses vee-erikasutustasu määra suurenemisega 5% (0,01 miljoni euro suurune mõju).
  • Kemikaalikulud püsisid võrreldava perioodiga suhteliselt samal tasemel, kasvades 0,02 miljoni euro ehk 4,7% võrra 0,44 miljoni euroni. Kemikaalikulude muutuse peamiseks põhjuseks oli suurem kasutatud kemikaalide kogus reoveepuhastusprotsessis, mida tasakaalustasid vähenenud vooluhulgad ja kemikaalide hind. Samuti jäid kemikaalikulud väiksemaks veepuhastuses tänu paranenud toorvee kvaliteedile.
  • Elektrikulud langesid 2014. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,08 miljoni euro ehk 10% võrra. Kulude vähenemine tuleneb peamiselt langenud elektrienergia hinnast ja kasutatud erikulust, mis mõjutas kulusid 0,17 miljoni euro võrra. Positiivset mõju vähendas pisut tarbitud elektrienergia kasv puhastusjaamades, mis mõjutas kulusid 0,08 miljoni euro võrra.
  • Saastetasu tõusis 2014. aasta IV kvartalis 0,27 miljoni euro ehk 465,5% võrra. Kasv on tekkinud seoses 2014. aasta IV kvartalis ühes kanalisatsioonipumplas aset leidnud juhtumiga ja 2013. aasta IV kvartalis väljamakstud kindlustusmaksega. Kui need ühekordsed mõjud välja jätta, püsisid saastetasukulud 2014. aasta IV kvartalis stabiilsed, suurenedes 2013. aasta sama perioodiga võrreldes vaid 0,01 miljoni euro ehk 0,6% võrra.

Kui mõlemad ülalmainitud mõjud kõrvale jätta, avaldasid tõusnud saastetasukuludele enim mõju kasvanud saastekoormused ja maksumäärad, vastavalt 0,01 mln ja 0,03 mln euro ulatuses, mida omakorda tasakaalustasid 0,04 mln euro ulatuses väiksemad puhastatud veekogused.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, amortisatsioonikulud, ehitusteenused ja muud müüdud toodete ja teenuste kulud) vähenesid võrreldes möödunud aastaga 0,34 miljoni eurot ehk 8,6%. Suurim langus tulenes vähenenud ehitusteenusega seotud ja muudest kuludest, mida tasakaalustasid kasvanud amortisatsioonikulud.

2014. aastal jõudsid ehitustööd lõpule varem kui 2013. aastal, mis võrreldes 2013.a sama perioodiga alandas ka 2014. aasta IV kvartali ehitusteenusega seotud kulusid. 2014. aastal on ettevõtte-väliste ehitusteenuste osutamine toonud vähem kasumit kui aasta tagasi. 3,7% ehk 0,05 miljonit eurot. Vähenenud tööjõukulud on peamiselt seotud eelnenud aastaga võrreldes väiksema väljamaksmisele läinud tulemustasuga, ehkki Kontserni keskmine töötajate arv ning sellega seoses ka tööjõukulud on kasvanud, pakkumaks Kontserni-siseselt suuremat valikut ja efektiivsemaid teenuseid. Langus muudes kuludes on seotud vähenenud hooldustööde mahuga.

Nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2014. aasta IV kvartalis 7,95 miljonit eurot, mis on 0,35 miljoni euro ehk 4,2% võrra vähem kui 8,29 miljoni euro suurune brutokasum 2013. aasta IV kvartalis.

  

Muud ärikulud

Üldhalduskulud vähenesid IV kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 0,21 miljoni eurot ehk 14,7%. Jätkuvalt on tariifivaidlusega seotud õigusabi- ja konsultatsioonitasudel ning nende ajastusel suur mõju üldkuludele. Kogu aasta lõikes kujunesid üldhalduskulud 9,0% ehk 0,46 mln eurot suuremaks.

 

Muud äritulud/kulud

Muud ärikulud ulatusid 0,01 miljoni euro suuruse ärikuluni, võrreldes 0,15 miljoni euro suuruse ärikuluga 2013. aasta IV kvartalis. 2014. aasta IV kvartali tulemusi mõjutavaks teguriks oli väiksem ebatõenäoliste arvete laekumine võrreldes 2013. aasta  IV kvartaliga.

  

Ärikasum

Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Kontserni ärikasum 2014. aasta IV kvartalis 6,61 miljoni euroni võrreldes 6,55 miljoni euroga 2013. aasta samal perioodil, mis tähendab 0,05 miljoni euro ehk 0,8% suurust kasvu. Saastetasu mõju arvestamata oleks Kontserni ärikasum olnud 5,1% ehk 0,32 miljoni euro võrra väiksem kui 2013. aasta samal perioodil.

 

Finantskulud

Kontserni finantskulud on olnud stabiilsed, ulatudes 2014. aasta IV kvartalis 0,32 miljoni euroni, mis on 0,04 miljoni euro suurune positiivne muutus võrreldes 2013. aasta IV kvartali 0,36 miljoni euro suuruse finantstuluga. Muutuse peamine põhjus on seotud positiivse muutusega SWAP-lepingute õiglases väärtuses, mida tasakaalustasid madalamad intressitulud.

Ettevõte on vähendanud enamuse ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. SWAP-lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 1,84 miljonit eurot. 2014. aasta IV kvartalis oli Kontserni efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 3,14%, mille tulemusel olid intressikulud 0,76 miljonit eurot, võrreldes 3,18% intressimäära ja 0,77 miljoni euro suuruse intressikuluga 2013. aasta samal perioodil.

Intressitulud on 2014. aasta  IV kvartalis vähenenud 0,04 miljoni euro ehk 40,8% võrra.

  

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni maksustamiseelne ja puhaskasum oli 2014. aasta IV kvartalis 6,29 miljonit eurot, so 0,10 miljonit eurot ehk 1,5% suurem kui 6,19 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2013. aasta IV kvartalis. See tulenes peamiselt vähenenud tuludest, kasvanud saastetasukuludest ning väiksematest õigusabi- ja konsultatsioonikuludest ja muudest ärituludest/kuludest, nagu eelpool kirjeldatud.

  

2014. aasta kaheteistkümne kuu tulemused

2014. aasta 12 kuu jooksul suurenes Kontserni kogukäive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,3% võrra 53,24 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 48,60 miljon eurot, mis on 1,8% rohkem kui 2013. aasta 12 kuu jooksul.

Muutused 12 kuu müügis on sarnased juba ülal mainitud muutustega IV kvartali müükides. Müük eraklientidele on kasvanud 0,03 miljoni euro võrra ehk 2,2% ja ärikliendisektoris 0,03 miljonit eurot ehk 0,2%. Vee-, reovee- ja sademeveeteenuste müük väljaspool põhiteeninduspiirkonda asuvate klientide osas on olnud samuti suhteliselt stabiilne, kasvades 0,21 miljonit eurot ehk 4,9% võrreldes 2013. aasta 12 kuuga.

2013. aasta sama perioodiga võrreldes on 2014. aasta 12 kuu sademevee- ja tuletõrjehüdrantide teenusest saadavad tulud langenud 0,35 miljoni euro ehk 10,3% võrra.

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutusõiguse tasud, kemikaali- ja elektrikulud ning saastetasud) vähenesid möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 0,01 mln euro ehk 0,1% võrra. Suurim langus tulenes elektrikuludest, mida tasakaalustasid kasvanud saastetasukulud, millest lähemalt allpool.

  • Vee-erikasutusõiguse tasud kasvasid 2014. a 12 kuuga vaid 0,06 mln euro ehk 6,0% võrra, ulatudes 0,79 mln euroni, seda peaasjalikult tänu tasumäärade 5% tõusule (koguväärtuses 0,05 mln eurot).
  • Kemikaalikulud jäid möödunud aastaga samale tasemele, tõustes 0,01 mln euro ehk 0,2% võrra, tasemele 1,74 mln eurot. Muutus tulenes peamiselt reovee puhastamiseks kasutatud kemikaalide kogusest, mida tasakaalustasid väiksemad vooluhulgad ja kemikaalide hind. Samuti jäid kemikaalikulud madalamaks veepuhastuses tänu paranenud toorvee kvaliteedile ja vähenenud kemikaalidoosidele.
  • Kõrvutades 2014. ja 2013. aasta 12 kuud, vähenesid elektrikulud 0,36 mln eurot ehk 10,6%. Väiksemad elektrikulud on põhjustatud peamiselt langenud elektrienergia hinnast ja kasutatud erikulust, need kokku mõjutasid kulusid 0,26 mln euro võrra.
  • 2014. aasta 12 kuuga on saastetasukulud kasvanud 0,29 mln eurot ehk 15,5%. Kerget kasvu varjutavad 2013. aasta 12 kuu jooksul reoveepuhastusjaamas aset leidnud juhtumid. Ühekordseid mõjusid kõrvale jättes kasvasid saastetasud 2014. a 12 kuu jooksul 2013. a sama perioodiga võrreldes 1,19 mln euro ehk 159,1% võrra.

I ja II kvartalis raporteeritud probleemid raskemetallide vähendatud piirmäärade osas on koos uuendatud vee-erikasutusloa väljastamisega lahenenud. 2014. aasta I ja II kvartalis tasus Kontsern saastetasusid kõrgendatud määras, kuna raskemetallide sisalduse lubatud piirmäärasid puhastatud heitvees vähendati 400-kordselt ja seetõttu ei olnud Kontsernil tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada, kuigi jaama puhastusefektiivsus oli jätkuvalt suurepärane.

Muud toodete ja teenuste müügiga seotud kogukulud (tööjõukulud, amortisatsioonikulud, ehitustegevuse ja projekteerimisteenusega seotud ning muud kulud) põhitegevusvaldkonnas vähenesid 0,10 mln euro ehk 0,7% võrra. Suurem osa langusest tulenes madalamatest ehituskuludest ja muudest kuludest, kuivõrd ehituste tasuvus ei ole olnud kuigi kõrge, samuti on läbi viidud vähem hooldustöid kui 2013. a samal perioodil. Langust on tasakaalustanud kasvanud amortisatsiooni- ja tööjõukulud.

Tänu kasvanud tuludele ja üldjoontes stabiilsetele kuludele on brutokasum 2014. aasta 12 kuuga kasvanud 0,26 mln eurot ehk 0,9%, võrreldes 2013. aasta sama perioodiga. Ka ärikasum püsis suhteliselt stabiilsena, kasvades võrreldes 2013. aasta 12 kuuga 0,3% võrra 24,83 mln euroni. Brutokasumi 0,07 mln euro suuruse kasvu taga olid paljuski suurenenud halduskulud, mida omakorda mõjutasid jätkuva tariifivaidlusega seotud suuremad õigusabikulud.

Finantskulud suurenesid 1,90 miljoni euro ehk 971,4% võrra, mis on peaaegu täielikult mitterahalise mõju ehk SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse tagajärg. Positiivne mitterahaline mõju 2014. aasta kuludele on 0,48 miljonit eurot (2013. aastal oli positiivne mõju vastavalt 2,25 miljonit eurot).

Kontserni 2014. aasta 12 kuu maksustamiseelne kasum ulatus 22,73 miljoni euroni, mis tähendab võrreldes 2013. aasta sama perioodiga 7,5%-list langust. Kontserni 2014. aasta 12 kuu puhaskasum oli 17,94 miljonit eurot, mis on 1,99 miljoni euro võrra vähem kui 19,94 miljoni euro suurune puhaskasum 2013. aasta samal perioodil.

  

Bilanss

2014. aasta 12 kuu jooksul investeeris Kontsern põhivarasse 11,07 miljonit eurot. 2014. aasta 31. detsembri seisuga oli Kontsernil materiaalset põhivara 157,48 miljoni euro väärtuses ning põhivara kokku 158,34 miljoni euro väärtuses (2013. aastal samal perioodil vastavalt 152,25 miljoni euro ja 155,50 miljoni euro eest).

Võlgnevuste ja ettemaksete langus 6,75 miljoni euro võrra 8,26 miljoni euroni on peamiselt seotud võrkude laiendusprogrammi rahade laekumisega.

Lühiajalised kohustused on 2013. aasta lõpuga võrreldes vähenenud 2,39 miljoni euro võrra 8,83 miljoni euroni. Muudatus on suuresti seotud jooksvate pikaajaliste laenude lühiajalise osa vähenemisega 1,98 mln euro ulatuses. 20 mln euro suuruse võla refinantseerimise tulemusel on Kontserni laenuportfell täies ulatuses taas pikaajaline. Ka tuletiste õiglase väärtuse muutus mõjutas jooksvaid kohustusi kogusummas 0,74 mln eurot.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro juures. 2014. aasta mais uuendas Ettevõte oma laenukohustuse Nordic Investment pangast, asendades olemasoleva laenu uue, 20 miljoni euro suuruse laenuga. 2014. a detsembris muutis Ettevõte kahte laenu, pikendades laenu lõpptähtaega aastalt 2015 aastani 2020.  Kogu laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 1,04%.

Kontserni finantsvõimendus oli oodatult 57,6% ehk vahemikus 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2013. aasta sama perioodi 57-protsendilise finantsvõimenduse tasemega.

Suurima osa ülejäänud pikaajalistest kohustustest moodustavad tulevaste perioodide liitumistasud summas 12,57 miljonit eurot (2013.aasta samal perioodil vastavalt 10,14 miljonit eurot).

2011. aasta IV kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36,0 miljoni euro ulatuses. 2014. aasta IV kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 40,1 miljonit eurot ning see on avatud ka vahearuande lisas nr 13.

 

Rahakäive

2014. aasta 31. detsembri seisuga oli Kontserni likviidsus tugev ja jätkuvalt stabiilne. 2014. aasta detsembri lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 38,56 miljonit eurot, moodustades 18,8% varadest (seisuga 31. detsember 2013 oli see näitaja 31,79 miljonit eurot, mis moodustas 15,7% varadest).

Rahakäibe suurim osa tuleb Kontserni põhitegevusest. 2014. aasta 12 kuu jooksul oli Kontserni äritegevuse rahakäive 31,45 miljonit eurot, mis on 1,65 miljonit eurot rohkem kui 2013. aasta samal perioodil.

2014. aasta äritegevuse rahakäive tase ületas 2013. aasta taset, seda tulenevalt muutusest käibekapitalis. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes. Võlgnevused laekuvad jätkuvalt kindlalt.

Kontserni investeerimistegevuse rahakäive on viimasel kahel aastal olnud samuti positiivne. 2014. aasta 12 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 1,32 miljonit eurot, s.o 2,05 miljonit eurot vähem kui 3,37 miljoni euro suurune raha sissevool 2013. aasta samal perioodil. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

2014. aasta 12 kuu jooksul suurenesid Kontserni investeeringud põhivarasse võrreldes 2013. aastaga 0,46 miljoni euro võrra, ulatudes 9,65 miljoni euroni.

Torustiku ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2014. aasta 12 kuu jooksul 10,25 miljonit eurot, suurenedes 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 2,64 miljoni euro võrra. Enamus torustike ehituse eest saadavast rahast on seotud võrkude laiendusprogrammiga, mis lõppes 2012. aastal. Programmi eest saadavad kompensatsioonid jätkuvad 2015. aasta märtsini. 2013. aastal laekus täies mahus võlg AS-ilt Maardu Vesi. Uusi laene ei ole Ettevõte välja andnud.

2014. aasta 12 kuu jooksul moodustas Kontserni rahakasutus finantseerimistegevuseks 26,0 miljonit eurot, mis on 0,68 miljonit eurot rohkem kui 2013. aasta samal perioodil. Muutus tuleneb peamiselt 0,76 mln euro võrra suurenenud dividendimaksetest ning sellega seonduvast dividendide tulumaksust, suuremaid väljaminekuid tasakaalustavad pisut 0,08 miljoni euro võrra madalamad intressi- ning finantseerimiskulud.

  

Töötajad

2014. aasta IV kvartali lõpul töötas Kontsernis 321 töötajat, 2013. aastal samal ajal oli see näitaja 304. Keskmine täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 307 töötajat 2014. aastal ja 293 töötajat 2013. aastal. Kontserni juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks ja ettevõtte struktuuri tulemuslikumaks rakendamiseks, et tasakaalustada turu survet individuaalsete palkade ja kulude kasvule.

  

Dividendid

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.

20. mail 2014. aastal peetud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsionäride poolt 2013. aasta puhaskasumist maksmisele tulev dividend 90 senti aktsia kohta, kogusummas 18,0 miljonit eurot, mis on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Võrreldes 2013. aastal väljamakstud dividendidega - 87 senti aktsia kohta - on kasv võrdne tarbijahinnaindeksiga.

Dividendid maksti aktsionäridele välja 13. juunil 2014. aastal.

  

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2014. aasta 31. detsembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

United Utilities (Tallinn) BV 35,3%
Tallinna linn    34,7%

 

Pensionifondide osalus kukkus 2014. aasta IV kvartalis, pärast seda, kui Nordea pank omandas Ergo Elukindlustuse ja likvideeris oma osalused Baltikumi börsil noteeritud ettevõtetes. 2014. aasta lõpul oli 1,54% aktsiatest pensionifondide omandis, võrdlusena 2013. a IV kvartali lõpul oli see näitaja 2,56%.

Seisuga 31. detsember 2014 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 13,10 eurot, mis tähendab 3,2%-list tõusu (2013: 15,5%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 12,70 eurot. Samal perioodil langes OMX Tallinn indeks -1,3% võrra (2013: -2,3%).

2014. aasta 12 kuuga tehti Ettevõtte aktsiatega 4 962 tehingut (2013: 5 469 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 1 239 tuhat aktsiat ehk 6,2% aktsiatest (2013: 1 853 tuhat aktsiat ehk 9,3%).

Tehingute käive oli 3 192 tuhande euro võrra väiksem kui 2013. aastal, ehk 15 947 tuhat eurot. Aktsiahind tõusis hoolimata jätkuvast lepinguvaidlusest.

 

Tootmistulemused

Sarnaselt varasemaga, iseloomustab ka 2014. aastat eelkõige stabiilsus. See annab kõigile tarbijatele kindlustunde, et neile on tagatud kvaliteetne joogivesi. Madal lekete tase on teine ettevõtte suurepäraseid tulemusi iseloomustav näitaja. Jätkuvalt täiustame klienditeenindust ja keskendume oma tegevustega sellele,  et tõsta kogukonna keskkonnaalast teadlikkust. 2014. aasta tegevusnäitajad olid järgmised:

Tegevusnäitaja 2014 12 kuud 2013 12 kuud
Joogivesi
Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele 99.80% 99.70%
Veekadu jaotusvõrgus 16.14% 16.98%
Keskmine veekatkestuse kestus kinnistu kohta tundides 3.15 h 3.46 h
Reovesi
Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv 757 762
Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv 1 060 1 405
Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise kohta 100% 100%
Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele 757 762
Klienditeenindus
Kirjalike kaebuste arv 76 118
Kliendikontaktide arv vee kvaliteedi teemal 152 252
Kliendikontaktide arv veesurve teemal 380 576
Kirjalikele kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul 99.1% 99.1%
Täitmata lubaduste arv 54 117
Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust 95.00% 96.90%

 

 Kontserni struktuur

2014. aasta 31. detsembri seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

 

Kontserni juhtimine

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise, ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja meie kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

 

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 20. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2015) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2015).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

  

Edasised tegevused ja riskid

Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev võimalik nõue

2014. aasta mais otsustas Ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus (Leping) sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele kolme aasta vältel eelnenud Ettevõtte intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

  

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse Konkurentsiametiga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil. Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on Konkurentsiamet palunud kohtult kinnist protsessi. Konkurentsiameti poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Täna ei saa Ettevõte öelda, milliseks kujunevad tariifid, enne kui kohus ei ole langetanud oma otsust ning arbitraažimenetluse tulemus ei ole selge. Kohtu- ja arbitraažimenetluse pikkus ja tulem on ei ole Ettevõtte kontrolli all.

  

   

 

KOONDKASUMIARUANNE IV kvartal IV kvartal 12 kuud 12 kuud
(tuhat €) 2014 2013 2014 2013
         
Müügitulu 13 310 13 778 53 241 53 087
Müüdud toodete/teenuste kulud -5 363 -5 484 -22 399 -22 505
         
BRUTOKASUM 7 947 8 294 30 842 30 582
         
Turustuskulud -106 -152 -456 -690
Üldhalduskulud -1 229 -1 440 -5 517 -5 060
Muud äritulud/-kulud (-) -7 -151 -41 -75
         
ÄRIKASUM 6 605 6 551 24 828 24 757
         
Finantstulud 58 98 432 681
Finantskulud -375 -456 -2 532 -877
         
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 6 288 6 193 22 728 24 561
         
Dividendide tulumaks 0 0 -4 785 -4 625
         
PERIOODI PUHASKASUM 6 288 6 193 17 943 19 936
PERIOODI KOONDKASUM 6 288 6 193 17 943 19 936
Jaotatav:        
A- aktsia omanikele 6 287 6 192 17 942 19 935
B- aktsia omanikule 0,60 0,60 0,60 0,60
         
Kasum  A aktsia kohta (eurodes) 0,31 0,31 0,90 1,00
Kasum  B aktsia kohta (eurodes) 600 600 600 600

 

 

  

 

FINANTSSEISUNDI ARUANNE    
(tuhat €) 31.12.2014 31.12.2013
     
VARAD    
KÄIBEVARA    
Raha ja raha ekvivalendid 38 560 31 786
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 8 261 15 010
Varud 412 429
KOKKU KÄIBEVARA 47 233 47 225
     
PÕHIVARA    
Muud pikaajalised nõuded 0 2 213
Materiaalne põhivara 157 481 152 246
Immateriaalne põhivara 862 1 037
KOKKU PÕHIVARA 158 343 155 496
VARAD KOKKU 205 576 202 721
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
     
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED    
Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa 261 2 146
Võlad hankijatele ja muud võlad 4 855 4 761
Tuletisinstrumendid 1 078 1 816
Ettemaksed 2 631 2 490
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 8 825 11 213
     
PIKAAJALISED KOHUSTUSED    
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt 12 567 10 143
Laenukohustused 96 250 93 618
Tuletisinstrumendid 761 507
Muud võlad 23 32
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 109 601 104 300
KOKKU KOHUSTUSED 118 426 115 513
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 12 000 12 000
Ülekurss 24 734 24 734
Kohustuslik reservkapital 1 278 1 278
Jaotamata kasum 49 138 49 196
KOKKU OMAKAPITAL 87 150 87 208
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 205 576 202 721

 

 

  

 

RAHAKÄIBE ARUANNE 12 kuud 12 kuud
(tuhat €) 2014 2013
     
ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE    
Ärikasum 24 828 24 757
Korrigeerimine kulumiga 5 851 5 809
Korrigeerimine kasumiga sihtfinantseerimisest ja rajamistegevusest -150 -117
Muud mitterahalised korrigeerimised -33 11
Kasum/kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest 145 -138
Äritegevusega seotud käibevara muutus 1 165 -433
Äritegevusega seotud kohustuste muutus -357 -92
Rahajäägi muutus äritegevusest 31 449 29 797
     
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE    
Antud laenud 0 0
Antud laenude tagasimaksed 0 3 814
Põhivara soetamine -9 646 -9 187
Laekunud põhivara müügist 10 523 7 885
Torustike ehituse eest saadavad kompensatsioonid 13 165
Saadud intressid 432 693
Rahajäägi muutus investeerimistegevusest 1 322 3 370
     
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE    
Võetud  laenud 20 000 0
Tasutud laenud -20 000 0
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid -2 995 -3 154
Tasutud kapitalirendi maksed -216 -136
Tasutud dividendid -18 001 -17 401
Tulumaks dividendidelt -4 785 -4 625
Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest -25 997 -25 316
     
Rahajäägi kogumuutus 6 774 7 851
     
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 31 786 23 935
     
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 38 560 31 786

 

 

 

 

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         karl.brookes@tvesi.ee


ASTV 12 kuud 2014.pdf