AS Tallinna Vesi teavitas Eesti Vabariiki rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenevast võimalikust nõudest
AS-i Tallinna Vesi nõukogu otsustas teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus (Leping) sätestatud kohustuste rikkumise tõttu. Sellele eelnenud Ettevõtte püüdlused vaidluse osas kokkuleppele jõuda, ei ole kolme aasta jooksul olnud tulemuslikud, seda hoolimata nii kohalike kui Euroopa institutsioonide sekkumisest.
Lepingule alla kirjutanud poolena võttis Eesti Vabariik kohustuse kindlustada Lepinguga kaitstud investeeringute aus ja võrdne kohtlemine. AS Tallinna Vesi nõuab Eesti Vabariigilt Lepinguga võetud kohustuste täitmist. Juhul, kui Eesti Vabariigil ei ole võimalik või Eesti Vabariik ei soovi neid kohustusi täita, jätab AS Tallinna Vesi endale õiguse alustada rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu Lepingus kokku lepitud tingimustel.
Arbitraažimenetluse käigus teeb sõltumatu rahvusvaheline vahekohus vaidluse osas lõpliku otsuse. Vastavalt Lepingule viiakse arbitraažimenetlus läbi Rahvusvahelise Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuse vahendusel, mis on osa Maailmapangast.
Juhul, kui Eesti Vabariik ei täida oma kohustusi ja AS Tallinna Vesi on sunnitud arbitraažimenetlust alustama, esitab AS Tallinna Vesi nõude summas üle 90 miljoni euro kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on juba tekitatud keeldudes kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013 ning selle jätkuv mõju aastatel 2014 - 2020.
AS Tallinna Vesi on vaidluse lahendamiseks alati olnud avatud sisulisele dialoogile, mis võtab arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.
Vaidluse taust
2001. aastal investeeris United Utilities (Tallinn) BV Eesti kutsel AS-i Tallinna Vesi, ostes 50,4% ettevõtte aktsiatest. See oli osa AS-i Tallinna Vesi erastamisest Eesti poolt. Erastamine viidi läbi Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD) toetusel ja põhjaliku järelevalve all. Tallinna linn otsustas AS-i Tallinna Vesi erastada kolmel peamisel põhjusel:
-
et vältida poliitilist tariifide kehtestamist;
-
et saavutada siseriiklikes ja Euroopa seadusaktides ette nähtud veekvaliteedi ja teenustasemed. Erastamise osana sätestatud tariifimehhanism oli otseselt seotud nõutud teenustasemete ja nende saavutamiseks vajalike investeeringutega;
-
et võimaldada Eesti riigigarantii asendamist EBRD tagatisega EBRD poolt AS-ile Tallinna Vesi antud laenule.
United Utilities (Tallinn) BV ja AS Tallinna Vesi on täitnud kõiki erastamise käigus võetud kohustusi. Nii Eesti kui Tallinna linn on erastamisest ja investeeringust saanud mitmeti kasu. Erastamise tingimused nägid ette, et United Utilities (Tallinn) BV investeeringud ja Tallinna linna veeteenuste kvaliteedi paranemine toimub 15-aastase ainuõiguse perioodi alguses. Tulud, mida United Utilities (Tallinn) BV ja AS Tallinna Vesi teeniksid 15 aastaks kokku lepitud tariifimehhanismi ja 15 aastaks kinnitatud äriplaani alusel, on kavandatud 15-aastase ainuõiguse perioodi hilisemasse ossa.
Rahvusvahelise arbitraaži taust
AS-il Tallinna Vesi ei ole õnnestunud leida erastamislepingut puudutavale vaidlusele lahendust, mistõttu otsustas ettevõte astuda vaidluse osas järgmine samm. United Utilities (Tallinn) B.V. AS-i Tallinna Vesi suuraktsionär on Hollandi ettevõte, mistõttu nii United Utilities (Tallinn) BV-l kui AS-il Tallinna Vesi on võimalik kasutada vastavaid kaitsesätteid Lepingus, mis on sõlmitud Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahel.
Leping nägi ette, et investeerimise soodustamiseks võtsid nii Eesti Vabariik kui Hollandi Kuningriik kohustuse kindlustada mis tahes kohustuste täitmist, milles kumbagi riigi kodanikud investeeringutega seonduvalt kokku lepivad, tagada nende investeeringute aus ja võrdne kohtlemine, ja mitte diskrimineerida kumbagi riigi investorite tehtud investeeringuid.
AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) BV usuvad, et Eesti riigiasutuste keeldumine lepingute tingimuste täitmisest, mis olid kokku lepitud ja heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aastal AS-i Tallinna Vesi erastamise ajal tähendab Lepingu kohustuse rikkumist Eesti poolt.
Oma kirjas nõuavad AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) BV, et Eesti Vabariik täidaks Lepinguga võetud kohustusi. Juhul, kui Eestil ei ole võimalik neid kohustusi täita või kui Eesti ei soovi neid kohustusi täita, jätavad AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) BV endale õiguse alustada rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti vastu, et kohustada Eestit täitma Lepinguga võetud kohustusi ja hüvitama AS-ile Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) BV-le kõik Eesti tegevuse poolt tekitatud kahjud.
Eesti Riik allkirjastas Lepingu osana kokkuleppe, et vaidlused lahendatakse rahvusvahelises vahekohtus Rahvusvahelise Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuse vahendusel, mis on osa Maailmapangast. Arbitraažimenetluse käigus teeb sõltumatu rahvusvaheline vahekohus vaidluse osas lõpliku otsuse. Eesti on Lepingus nõustunud, et rahvusvahelise vahekohtu otsus on Eestile siduv. Mariliis Mia Topp
AS Tallinna Vesi
Kommunikatsioonijuht
Tel: (+372) 62 62 275
mariliismia.topp@tvesi.ee
|