Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2013. aasta 4. kvartali majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

• AS-i Tallinna Vesi tariifid on samal tasemel pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati, et kaitsta Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest. 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Sellega lükati ümber Konkurentsiameti (KA) väide, et Teenuslepingus kirjeldatud tariifimehhanism on eraõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus tugineda. AS Tallinna Vesi on veendunud, et rahvusvahelise erastamislepingu, mis on tunnistatud halduslepinguks, sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (KA). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.                          

• AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena. Kuna erastamine ning antud laenud olid EBRD poolt sponsoreeritud projektid, oli Eesti riigil kohustus esitada vastulause kui projekt ei oleks olnud kooskõlas ÜVVKS-ga (Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus). Seda aga ei tehtud, vaid hääletati nii erastamise kui ka laenu refinantseerimise poolt.

• 2013. aasta 1. kvartali jooksul algasid kohtumenetlused. Antud hetkel ei ole järgneva kohtumenetluse kuupäeva teada. AS Tallinna Vesi usub avatud ja läbipaistvasse regulatsiooni ning soovis avatud kohtumenetlusi. Samas on KA arvates nende metoodika „ärisaladus“, mistõttu KA soovis suletud kohtumenetlusi. 2013. aasta 20. märtsil otsustas Ringkonnakohus, et istungid on osaliselt suletud. See tähendab, et KA metoodika üle avalikku arutelu ei toimu, samas kõik muud protsessi osad on avalikud, ning kogu informatsiooni on võimalik teha avalikkusele kättesaadavaks.

• Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess jätkub.

• Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on alates 2001. aastast 6,2%.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.

Kokkuvõte 2013. aasta 4. kvartali majandustulemustest

2013. aasta 4. kvartalis oli jätkas Ettevõte klienditeeninduse parandamiselt ning tootmistegevuse efektiivsuse tõstmiselt.

2013. aasta 4. kvartalis oli Ettevõtte müügitulu eelmise aastaga samal tasemel, tõustes 0,5% võrra 13,78 miljoni euroni.

Ettevõtte brutokasum oli 4. kvartalis suhteliselt stabiilne langedes 1,1% ehk 0,09 miljoni euro võrra peamiselt mõnevõrra kasvanud remondi- ja hooldustööde mahu tõttu 2013. aasta 4. kvartalis.

Suurenenud juriidilise teenuse ja konsultatsiooniteenuste tasud, mis on enamasti seotud tariifivaidlusega, olid üldhalduskulude kasvu peamiseks põhjuseks. Üldhalduskulud kasvasid 19,8% ehk 0,24 miljoni euro võrra, millest tulenevalt põhitegevusest teenitud ärikasum vähenes 3,6% ehk 0,25 miljoni euro võrra.

Ettevõtte ärikasumi langust 2013. aasta 4. kvartalis 23,6% ehk 2,02 miljoni euro võrra 6,55 miljonile eurole võrreldes 2012. aasta sama perioodiga mõjutas enim asjaolu, et vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise kava lõpetati ning 2013. aastal torustike kompensatsioonist teenitud kasum puudus (2012. aastal moodustasid sihtfinantseeringu tulud 1,77 miljonit eurot).

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine

2013. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kasumiaruanne

2013. aasta 4. kvartal

Müügitulud

Kuna ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemele, sõltub tulu vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist  tarbimisest.

2013. aasta 4. kvartalis suurenes Ettevõtte müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,5% 13,78 miljoni euroni. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool moodustas kogu ettevõtte müügitulust 87,9%, 6,2% tuludest tuli Tallinna linnalt saadava sademevee kogumise süsteemide käigus hoidmise ja hoolduse tasust ning 5,9% muudest töödest ja teenustest.

Tulud veemüügist ja reoveeteenustest vähenesid võrreldes 2012. aasta 4. kvartaliga 2,1% võrra 12,11 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud muutustest müügimahtudes.

Müük eraklientidele Ettevõtte peamises teeninduspiirkonnas oli 6,03 miljonit eurot, kasvades võrreldes möödunud aastaga 0,2% võrra. Kuna korterelamud moodustavad suurima osa meie müügituludest, siis peamine kasv tulenes just sellest kliendigrupist. Müük äriklientidele langes 0,5% võrra 4,78 miljoni euroni ja seda peamiselt tänu müügile tööstusvaldkonnas. 2013. aasta 4. kvartalis vähenes müük klientidele väljaspool põhiteeninduspiirkonda 9,2% võrra 1,16 miljoni euroni. Languse põhjustas  peamiselt sadeveetulu vähenemine, kuna vee- ja kanalisatsiooniteenuse müük  kasvas 5,4% ehk 0,05 miljoni euro võrra. Saadud ülereostustasu ulatus 0,15 miljoni euroni, vähenedes võrreldes 2012. aasta 4. kvartaliga 46,9% võrra.

Müügimaht väljaspool peamist teeninduspiirkonda langes võrreldes 2012. aasta 4. kvartaliga 0,56 miljoni m³ ehk 24,7% võrra. Nagu ka eelnevalt mainitud, oli müügimahu vähenemise peamiseks põhjuseks alanenud sademevee kogused.

Võrreldes 2012. aasta 4. kvartaliga kahanes teeninduspiirkonna sademeevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigus hoidmise ja hoolduse tasu 2013. aasta 4. kvartalis 0,2% võrra 0,98 miljoni euroni. Vastavalt lepingu nõuetele ja sätetele peegeldavad sademeevee ja tuletõrjehüdrantide tulud tegelikke kulusid ja töödeldud mahte, mistõttu ei mõjuta ülekantud kulud Ettevõtte kasumeid.

Ehitustegevuse ja projekteerimisteenuste müük kasvas 2013. aasta 4. kvartalis 171,4% võrra 0,44 miljoni euroni, võrreldes 2012. aasta 4. kvartaliga. Kasv on osaliselt tingitud soojematest ilmastikutingimustest 2013. aasta talvel, mis võimaldas ehitustegevusega ka talvel jätkata.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu ulatus 2013. aasta 4. kvartalis 5,48 miljoni euroni, mis on 0,16 miljonit eurot ehk 3,0% enam kui 2012. aasta samal perioodil. Kulude kasvu mõjutasid 2013. aasta 4. kvartalis suurenenud ehitus- ning avarii- ja remonttööd.

Võrreldes möödunud aastaga on tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elektri- ja reostustasud) vähenenud 0,23 miljoni euro ehk 13,0% võrra. Suuremad langused on tingitud reostustasu ja elektrikulude vähenemisest. Muutused muude kulude osas olid mõjutatud nii hindade ja maksumäärade tõusust kui ka toodetud ja töödeldud koguste muutusest. Müüdud teenuste ja toodete kulude  muutusi põhjustasid järgmised tegurid:

• 2013. aasta 4. kvartalis suurenes vee erikasutustasu kulu vaid 0,02 miljoni euro ehk 8,8% võrra 0,26 miljoni euroni, seda peamiselt seoses vee erikasutustasu määra suurenemisega 5% võrra ja toorvee mahtude tõusuga.
• Kemikaalikulud püsisid möödunud perioodiga samal tasemel, tõustes 1,2% võrra 0,42 miljoni euroni. Kemikaalikulude kasvamise peamiseks põhjuseks oli kemikaalide hinna suurenemine, mida tasakaalustas väiksem kasutatud kemikaalide kogus puhastatud heitveekoguste vähenemise tõttu.
• Elektrikulud langesid 2013. aasta 4. kvartalis võrreldes eelmise aastaga 0,14 miljoni euro ehk 14,3% võrra. Kulude vähenemine tuleneb peamiselt vähenenud tootmismahtudest ja kasutatud erikulust, mõjutades kulusid 0,15 miljoni euro võrra. Mõneti vähendas mahtudest ja väiksemast kasutusest saadud positiivset mõju elektrienergia hinna kasv, mõjutades kulusid 0,01 miljoni euro võrra.
• Saastetasu vähenes 2013. aasta 4. kvartalis 0,12 miljoni euro ehk 67,8% võrra. Reoveepuhastusjaamas toimus aasta alguses intsident. 4. kvartalis maksis kindlustus selle juhtumiga seoses ettevõttele 0,15 miljoni euro väärtuses hüvitist. Kui kindlustushüvitise mõju mitte arvestada, siis oleks saastetasu tõusnud 0,03 miljon euro ehk 15,5% võrra. Saasteainete suuremast kontsentratsioonist tingitud saastetasu tõusu (0,04 miljoni euro suurune mõju) ja üldist saastetasu maksumäärade tõusu 15% võrra (0,03 miljoni euro suurune mõju) tasakaalustasid vähenenud töötlemise mahud (mõju kasumiaruandele 0,04 miljonit eurot).

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitusteenused ja muud müüdud toodete ja teenuste kulud) suurenesid võrreldes möödunud aastaga 0,39 miljoni euro ehk 11,1% võrra. Kasvust 67,7% ehk 0,27 miljonit eurot on seotud torustike ehituse ja projekteerimisega, mis tuleneb eelpool juba juttu olnud ehitusteenuste suurematest tuludest. 4. kvartalis oli ehitus- ja projekteerimisteenuste kasum 0,08 miljonit eurot võrreldes 0,07 miljoni euroga 2012. aasta võrreldaval perioodil. Ülejäänud suurenemine on seotud kasvanud remondi- ja hooldustegevusega 2013. aasta 4. kvartalis.

Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2013. aasta 4. kvartalis ettevõtte brutokasum 8,29 miljonit eurot, mis on 0,09 miljoni euro ehk 1,1% võrra vähem kui 2012. aasta 4. kvartali 8,38 miljoni euro suurune brutokasum.

Muud ärikulud

Üldhalduskulud suurenesid kokku 0,24 miljoni euro ehk 19,8% võrra, peamiselt tõusnud juriidiliste ja konsultatsioonitasude tõttu, mida tasakaalustas palgakulude vähenemine ja muutused juhatuse koosseisus.

Ärikasum

Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Ettevõtte ärikasum põhitegevusest 2013. aasta 4. kvartalis 6,55 miljoni euroni võrreldes 6,80 miljoni euroga 2012. aasta samal perioodil, vähenedes 0,25 miljonit euro ehk 3,6% võrra. 2013. aasta 4. kvartali ärikasum langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,02 miljonit eurot või 23,6%.

Muud äritulud/kulud

Muud äritulud vähenesid 0,15 miljoni eurose netokuluni, võrreldes 1,59 miljoni euro suuruse netotuluga 2012. aasta 4. kvartalis. 2013. aasta 4. kvartalis oli peamiseks muude äritulude langust mõjutavaks teguriks sihtfinantseerimise tulude vähenemine.

Finantskulud

Ettevõtte finantskulud ulatusid 2013. aasta 4. kvartalis 0,36 miljoni euroni, mis on 0,45 miljoni euro suurune negatiivne muutus võrreldes 2012. aasta 4. kvartali 0,09 miljoni euro suuruse finantstuluga.

Finantskulusid mõjutas peamiselt intressitulude vähenemine 0,44 miljoni euro ehk 81,9% võrra intressi kandvate nõuete vähenemise tõttu. Finantskulud püsisid 2012. aasta 4. kvartaliga võrreldes samal tasemel.

Ettevõte on vähendanud enamuse ujuva intressiga laenu intressiriske swapi lepingutega. Swap lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne kogusummas 2,32 miljonit eurot. 2013. aasta 4. kvartalis oli Ettevõtte efektiivne intressimäär (k.a. swap intressid) 3,18%, mille tulemusel olid intressikulud 0,77 miljonit eurot, võrreldes 3,30% intressimäära ja 0,80 miljoni euro suuruse intressikuluga 2012. aasta 4. kvartalis.

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2013. aasta 4. kvartalis 6,19 miljonit eurot, so 2,47 miljonit eurot vähem kui 8,66 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2012. aasta 4. kvartalis. Maksueelset kasumit mõjutas peamiselt juba eelpool nimetatud mõju sihtfinantseeringu tulude puudumisest ja kasvanud konsultatsioonitasude kuludest.

Kuna dividendid maksti välja 2013. ning 2012. aasta juunis siis 4. kvartalis dividendide tulumaksukulu puudub ning Ettevõtte puhaskasum võrdub maksustamiseelse kasumiga.

2013. a 12 kuu tulemused

2013. aasta 12 kuu jooksul suurenes Ettevõtte müük võrreldes eelmise aastaga  suhteliselt stabiilselt ehk 0,3% 53,09 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 47,74 miljonit eurot, mis on 0,4% rohkem kui 2012. aastal.

Müük eraklientidele on pisut vähenenud 0,15 miljoni euro võrra ehk 0,6%, müük ärikliendisektoris on kasvanud 0,29 miljonit eurot ehk 1,5% võrra. Vee ja kanaliteenuste müügi tulud väljaspool teeninduspiirkonda on samuti olnud suhteliselt stabiilsed, kasvades võrreldes 2012. aasta 12 kuuga 0,11 miljoni euro ehk 3,0% võrra.

Tänu väiksemale sademevee hulgale on sademevee ärajuhtimise ja töötlemisega seotud tulud põhiteeninduspiirkonnas 2013. aasta 12 kuu jooksul võrreldes 2012. aasta sama perioodiga langenud 0,58 miljoni euro ehk 15,5% võrra.

Võrreldes 2012. aastaga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2013. aasta 12 kuu jooksul 7,4% võrra 24,75 miljonile eurole. Kuna tulud on olnud suhteliselt stabiilsed, kasvades ainult 0,3% ehk 0,16 miljoni euro võrra, siis peamiseks ärikasumi languse põhjuseks on suurenenud saastetasu (1,53 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga) ning lisaks ka sihtfinantseeringu tulude vähenemine (1,77 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga). Saastetasu kasvu mõjutavad kaks asjaolu: esimesena see, et 2012. aastal tühistati ühekordse mõjuga 2011. aastal moodustatud saastetasu eraldis summas 0,44 miljonit eurot, samuti annavad oma osa ülal mainitud reoveepuhastusjaamas aruandeaasta esimesel poolel toimunud intsidendid.

Finantskulud vähenesid 1,51 miljoni euro ehk 88,5% võrra. Intressitulu kahanes intressi kandvate nõuete vähenemise tõttu.

Intressikulusid on enim mõjutanud Ettevõtte poolt sõlmitud swap-lepingute õiglase väärtuse mitterahaline muutus. 2013. aasta kulude osas oli lepingute väärtuse muutus positiivne 2,26 miljonit eurot (2012. aastal oli negatiivne mõju 0,09 miljonit eurot).

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2013. aasta 12 kuu jooksul 24,56 miljonit eurot, mis on 9,3% vähem kui samal perioodil 2012. aastal. Ärikasumi langust on oluliselt tasakaalustanud swap lepingute õiglase väärtuse muutus.

Ettevõtte puhaskasum oli 2013. aasta 12 kuuga 19,94 miljonit eurot, mis on 2,47 miljonit eurot vähem kui 22,60 miljoni euro suurune puhaskasum 2012. aasta samal perioodil.

Bilanss

2013. aasta 12 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 8,65 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2013  oli Ettevõttel materiaalset põhivara 152,25 miljoni euro väärtuses, ning põhivara kokku 155,50 miljoni euro väärtuses (2012: vastavalt 149,40 miljonit eurot ja 158,11 miljonit eurot).

Pikaajaliste nõuete langus võrreldes 2012. aasta lõpuga 5,35 miljoni euro võrra 2,21 miljoni euroni, on peamiselt seotud asjaoluga, et aruandeaasta mais maksis AS Maardu Vesi tagasi Ettevõttelt võetud laenu summas 3,81 miljonit eurot. Ülejäänud muutused on seotud pikaajaliste nõuete ümberklassifitseerimisega lühiajalisteks.

Käibevara suurenemine 4,61 miljoni euro võrra on peamiselt seotud ostjatelt saadaolevate nõuete laekumise ja AS-i Maardu Vesi laenu tagasimaksega.

Lühiajalised kohustused suurenesid 12 kuu jooksul 1,32 miljoni euro võrra 11,21 miljoni euroni. Kasv on suuresti tingitud asjaolust, et 2014. aasta novembris on NIB laenu esimese tagasimakse tähtaeg summas 2 miljonit eurot. Teised muutused on seotud tarnijate võlgade vähenemisega summas 0,72 miljonit eurot ning 0,22 miljoni euro suuruse muutusega tuletisinstrumentide väärtuses, mida tasakaalustasid klientide ettemaksete suurenemine summas 0,24 miljonit eurot.

Ettevõtte finantsvõimendus oli oodatult 57,0%, mis jääb 55%-65% vahele, kajastades aasta lõpule omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2012. aasta 57,8%-lise finantsvõimenduse tasemega.

Ettevõtte laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro juures, millest pikaajalised laenukohustused moodustavad 93 miljonit eurot ja lühiajalised laenukohutused 2 miljonit eurot. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,96%.

Suurima osa ülejäänud pikaajalistest kohustustest moodustavad tulevaste perioodide liitumistasud summas 10,14 miljonit eurot (2012: 7,89 miljonit eurot).

2011. aasta 4. kvartalis arvutas Ettevõte välja tingimusliku kohustuse summa, mille võrra võib Ettevõttel tekkida kohustus teha väljamakseid 36,0 miljoni euro ulatuses. 2013. aasta 3. kvartalis vaatas Ettevõte tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 34,0 miljonit eurot ning see on avatud ka vahearuande lisas nr 13.

Rahakäive

Seisuga 31. detsember 2013 oli Ettevõtte likviidsus väga hea. Ettevõtte rahakäive on olnud jätkuvalt suhteliselt stabiilne. 2013. aasta 12 kuu jooksul kasvas raha jääk 7,85 miljoni euro võrra (2012: 9,16 miljonit eurot).

2013. aasta lõpus ulatus Ettevõtte raha ja pangakontode jääk 31,8 miljoni euroni, moodustades varadest 15,7%  (Seisuga 31. detsember 2012 oli raha jääk 23,9 miljonit eurot, moodustades varadest 11,9%).

Rahakäibe suurim osa tuleb Ettevõtte põhitegevusest. 2013. aasta 12 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 29,78 miljonit eurot, mis on 1,92 miljonit eurot vähem kui 2012. aasta samal perioodil.

Ettevõtte äritegevuse rahakäibe vähenemine 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga tuleneb põhiliselt väiksemast ärikasumist ja sihtfinantseeringu tulude vähenemisest. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur ettevõtte äritegevuse rahakäibes.

Ettevõtte investeerimistegevuse rahakäive on samuti olnud viimasel kahel aastal positiivne. 2013. aasta 12 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 3,37 miljonit eurot, so 1,33 miljonit eurot enam kui 2,05 miljoni euro suurune raha sissevool 2012. aasta 12 kuu jooksul. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

2013. aastal maksis AS Maardu Vesi täielikult tagasi oma laenu summas 3,81 miljonit eurot. Uusi laene Ettevõte 2013. aastal ei väljastanud (2012. aastal anti AS-ile Maardu Vesi 0,77 miljonit eurot laenu).

2013. aasta 12 kuu jooksul vähenesid Ettevõtte investeeringud põhivarasse võrreldes 2012. aastaga 0,82 miljoni euro võrra 9,19 miljoni euroni.

Torustiku ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2013. aasta 12 kuu jooksul 7,89 miljonit eurot, vähenedes 3,31 miljoni euro võrra võrreldes 2012. aasta sama perioodiga.

2013. aasta 12 kuu jooksul ulatus raha kasutamine finantseerimistegevuseks 25,32 miljoni euroni, mis on 0,72 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil. Peaaegu kogu finantseerimistegevuseks kasutatav rahavoog on seotud suurema dividendimaksega.

Töötajad

2013. aasta 4. kvartali lõpul töötas Ettevõttes 304 töötajat, võrreldes 313 töötajaga 2012. aasta samal ajal. Keskmine täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 292 töötajat 2013. aastal ja 301 töötajat 2012. aastal. Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks, tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu ja turu poolt tekitatud survet kuludele rakendades tulemuslikumat ettevõtte struktuuri.

Dividendid

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.

21. mail 2013. a. peetud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsionäride poolt 2012. aasta puhaskasumist maksmisele tulev intress 87 senti aktsia kohta, kogusummas 17,4 miljonit eurot, mis on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Võrreldes 2012. aastal väljamakstud dividendidega, 84 senti aktsia kohta, on kasv võrdne inflatsiooniga.

Dividendid maksti aktsionäridele välja 13. ja 14. juunil 2013.

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2013. aasta 31. detsembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:  

Pensionifondid on 2013. aasta 4. kvartalis jätkanud oma osaluse suurendamist, omades kokku 2,56% kogu aktsiatest võrreldes 1,57% 2012. aasta 1. kvartali lõpus.

31. detsembri 2013. aasta seisuga oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 11,90 eurot, mis on 15,5% tõus võrreldes kvartali alguses olnud 10,30 euroga. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 2,3% võrra.

12 kuu jooksul on hind tõusnud 29,3% võrra (2012: 46,3%), samal ajal kui OMX Tallinn indeks tõusis 11,4% võrra (2012: 38,2%).

2013. aastal tehti Ettevõtte aktsiatega 5 469 tehingut (2012: 4 427 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 1 853 tuhat aktsiat ehk 9,3% aktsiatest. (2012: 2 376 tuhat aktsiat ehk 11,9%).

Tehingute käive oli 552 tuhande euro võrra suurem, kui 2012. aastal, mil see oli 19 139 tuhat eurot. Aktsiahind tõusis hoolimata jätkuvast lepinguvaidlusest.

Kontserni struktuur

Seisuga 31. detsember 2013 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

Kontserni juhtimine

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks.

Aktsionäride korralisel üldkoosolekul 21. mail 2013. aastal kutsuti tagasi sõltumatu nõukogu liige Valdur Laid ning tema asemele määrati uus sõltumatu nõukogu liige Allar Jõks.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu nii auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ning tasustamise ja korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja meie kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning tagab ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

2013. aasta 1. juunist tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 4-liikmelisena: Ian Plenderleith (juhatuse esimees),

Ilona Nurmela, Aleksandr Timofejev ja Riina Käi.

Täiendavat informatsiooni juhatuse kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

Edasised tegevused ja riskid

Kaebus Euroopa Komisjonile

Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta, eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63). Protsess veel jätkub.

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil, ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on KA palunud kohtult kinnist protsessi. KA poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.

         Ian John Alexander Plenderleith
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         ian.plenderleith@tvesi.ee