Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2013. AASTA 3. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

• AS Tallinna Vesi tariifid on jätkuvalt samal tasemel peale kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati kaitsmaks Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest. 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Sellega lükati ümber Konkurentsiameti (KA) väide, et Teenuslepingus kirjeldatud tariifimehhanism on eraõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus tugineda. AS Tallinna Vesi on veendunud, et rahvusvahelise erastamislepingu, mis on tunnistatud halduslepinguks, sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (KA). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.
• AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena. Kuna erastamine ning antud laenud olid EBRD poolt sponsoreeritud projektid, oli Eesti riigil kohustus esitada vastulause kui projekt ei oleks olnud kooskõlas ÜVVKS-ga (Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus). Seda aga ei tehtud, vaid hääletati nii erastamise kui ka laenu refinantseerimise poolt.
• 2013. aasta 1. kvartali jooksul algasid kohtumenetlused. Antud hetkel ei ole järgneva kohtumenetluse kuupäeva teada. AS Tallinna Vesi usub avatud ja läbipaistvasse regulatsiooni ning soovis avatud kohtumenetlusi. Teiselt poolt KA arvates on nende metodoloogia „ärisaladus“, mistõttu soovis suletud kohtumenetlusi. 2013. aasta 20. märtsil otsustas Ringkonnakohus, et istungid on osaliselt suletud. See tähendab, et KA metodoloogia üle avalikku arutelu ei toimu, samas kõik muud protsessi osad on avalikud, ning kõik informatsioon on võimalik teha avalikkusele kättesaadavaks.
• Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess jätkub.
• Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on jätkuvalt 6,2%.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.

2013. AASTA 3. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kokkuvõte 2013. aasta 3. kvartali majandustulemustest

2013. aasta 3. kvartalis oli Ettevõtte tegevus jätkuvalt suunatud tootmistulemuste ning klienditeeninduse parandamisele.

2013. aasta 3. kvartalis suurenes Ettevõtte müügitulu võrreldes eelmise aastaga 0,4% 13,12 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 11,67 miljonit eurot, mis on 0,6% vähem kui 2012. aasta 3. kvartalis.

Võrreldes 2012. aasta 3. kvartaliga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2013. aasta 3. kvartalis 0,66 miljoni euro ehk 9,4% võrra 6,31 miljonile eurole ja seda peamiselt muutuvkulude suurenemise tõttu, millel on detailsemalt peatutud allpool.

Ettevõtte maksustamiseelne kasum ning puhaskasum 2013. aasta 3. kvartalis ulatusid 5,80 miljoni euroni, mis on 0,68 miljonit eurot ehk 10,5% vähem kui võrreldaval perioodil 2012. aastal.

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum  / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine

Kasumiaruanne

3. kvartal 2013

Müügitulud

2013. aasta 3. kvartalis suurenes Ettevõtte müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,4% 13,12 miljoni euroni. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool moodustas kogu ettevõtte müügitulust 88,9%, 6,1% tuludest tuli Tallinna linnalt saadava sademetevete kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasust ning 5,0% muudest töödest ja teenustest.

Tulud veemüügist ja reoveeteenustest vähenesid võrreldes eelmise aasta 3. kvartaliga 0,6% võrra 11,67 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud muutustest müügimahtudes.

Müük eraklientidele teeninduspiirkonnas oli 5,77 miljonit eurot, langedes võrreldes möödunud aastaga 0,2%. Kuna korterelamud moodustavad suurima osa meie müügituludest, siis peamine langus tulenes just selles kliendigrupis. Müük äriklientidele kasvas 1,4% võrra 4,68 miljoni euroni ja seda peamiselt tänu kasvule vaba aja sektoris. 2013. aasta 3. kvartalis vähenes müük klientidele väljaspool teeninduspiirkonda 6,4% võrra 1,03 miljoni euroni. Mõjuriks oli peamiselt sadeveetulu muutus, kuna vee ja kanali müük jäi suuresti konstantseks, vähenedes ainult 0,6% ehk 0,01 miljoni euro võrra. Saadud ülereostustasu ulatus 0,19 miljoni euroni, vähenedes võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 20,9%.

Kuna võrreldes möödunud aastaga tariifide osas muutusi toimunud ei ole ja 2013. aastal arveldatakse 2012. aasta tariifide tasemel, siis on müügimahud teeninduspiirkonnas liikunud sarnase trendiga.

Müügimaht väljaspool teeninduspiirkonda vähenes võrreldes 2012. aasta 3. kvartaliga 0,28 miljoni m³ ehk 16,6% võrra. Nagu eelnevalt mainitud oli peamine müügimahu vähenemise põhjus sademetevete koguste kahanemine.

Võrreldes 2012. aasta 3. kvartaliga kahanes teeninduspiirkonna sademetevete teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu 2013. aasta 3. kvartalis 21,2% võrra 0,85 miljoni euroni. See on kooskõlas lepingu nõuete ja sätetega, mille kohaselt sademetevee ja tuletõrjehüdrantide kulud peegeldavad tegelikke kulusid ja töödeldud mahte. Ülekantud kulude suurenemine ei mõjuta kasumeid.

Muude tulude suurenemine 31,2% võrra 0,60 miljoni euroni, võrreldes 2012.aasta 3.kvartaliga, on seotud suurenenud torustike ehituse tegevusega.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2013. aasta 3. kvartalis 5,68 miljonit eurot, s.o. 0,76 miljonit eurot ehk 15,4% enam kui 2012. aasta samal perioodil. Kulude suurenemine on põhiliselt seotud 0,36 miljoni euro suuruse saastetasu suurenemisega, seoses 3. kvartalis toimunud intsidendiga heitveepuhastusjaamas.

Võrreldes möödunud aastaga on muutuvkulud suurenenud 0,25 miljonit eurot ehk 14,4%. Peamiseks põhjuseks muutuvkulude kasvule oli saastetasude suurenemine. Teised muutused tulenesid põhiliselt hindade ja maksumäärade tõusust ning töödeldud mahtude muutusest koos järgmiste teguritega:

• 2013. aasta 3. kvartalis suurenes vee erikasutustasu kulu 0,02 miljoni euro ehk 8,8% võrra 0,25 miljoni euroni, seda peamiselt vee erikasutustasu määra suurenemisest 5% võrra.
• Kemikaalikulud püsisid samal tasemel, vähenedes 0,6% võrra 0,46 miljoni euroni. Kemikaalikulude vähenemise peamiseks põhjuseks oli kasutatud kemikaalide koguste vähenemine, mis on peamiselt seotud puhastatud heitveekoguste vähenemisega.
• Elektrikulud langesid 2013. aasta 3. kvartalis võrreldes eelmise aastaga 0,12 miljoni euro ehk 13,8% võrra. Kulude vähenemine tuleneb peamiselt vähenenud tootmismahtudest mõjutades kulusid 0,19 miljoni euro võrra. Positiivset mõju vähendas elektrienergia erikulu suurenemine 0,07 miljoni eurot.
• Saastetasu suurenes 2013. aasta 3. kvartalis 0,36 miljoni euro ehk 233,1% võrra. Reoveepuhastusjaamas toimus intsident, millest tulenevalt ei suudetud lühiajaliselt kogu sissetulevat reovett puhastada. Selle intsidendi tulemusel rakendusid Ettevõttele kõrgendatud saastetasu tariifid, mis tõstsid saastetasu koos lisanduva tulumaksuga 0.37 mln euro võrra. Kui intsidendi mõjusid mitte arvestada, siis vähenes saastetasu 0,01 miljon eurot ehk 7,8%. Saastetasu vähenemist tootmismahtude vähenemise tõttu tasakaalustas saasteainete kontsentratsiooni suurenemine (0,03 miljoni euro suurune mõju) ning üldine saastetasu maksumäärade tõus 15% (0,02 miljoni euro suurune mõju).

Põhitegevuse püsikulud (tööjõukulud, kulum ja muud  kulud) kokku suurenesid võrreldes möödunud aastaga 0,51 miljonit eurot ehk 16,0%. Suurenemisest 63% ehk 0,3 miljonit eurot on peamiselt seotud torustike ehitusest suurenenud tuludega, millest eelpool juba ka juttu oli. Ülejäänud suurenemine on seotud kasvanud  remondi ja hooldustegevusega 3. kvartalis 2013.

Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2013. aasta 3. kvartalis ettevõtte brutokasum 7,4 miljonit eurot, mis on 0,8 miljoni euro ehk 8,8% võrra vähem kui 2012. aasta 3. kvartali 8,2 miljoni euro suurune brutokasum.

Ärikulud

Turustuskulud ning üldhalduskulud on püsinud 2013. aasta 3. kvartalis võrrelduna 2012. aasta sama perioodiga üldiselt samal tasemel, vähenedes kokku 0,06 miljoni euro ehk 4,5% võrra, peamiselt mõnevõrra vähenenud juriidiliste tasude ning servituuditasude tõttu, mida tasakaalustab üldine palgakulude suurenemine ja juhatuse koosseisu muutus.

Muud äritulud/kulud

Muud äritulud/kulud püsisid samal tasemel olles 0,15 miljoni euro netokulu tasemel, võrreldes 0,15 miljoni euro suuruse netokuluga 2012. aasta 3. kvartalis. Langust sihtfinantseerimise tuludes tasakaalustas ebatõenäoliselt laekuvate arvete vähenemine.

Ärikasum

Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Ettevõtte ärikasum põhitegevusest 2013. aasta 3. kvartalis 6,31 miljoni euroni võrreldes 6,78 miljoni euroga 2012. aasta samal perioodil, vähenedes 0,47 miljonit eurot ehk 6,9%. Kogu ärikasum 2013.aasta 3.kvartalis oli 6,31 miljonit eurot, langedes 0,66 miljonit eurot. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langes ärikasum 9,4% võrra.

Finantskulud

Ettevõtte finantskulud 2013. aasta 3. kvartalis ulatusid 0,51 miljoni euroni, mis on 0,03 miljoni euro suurune negatiivne muutus võrreldes 2012. aasta 3. kvartali 0,49 miljoni euro suuruste finantskuludega. Finantskulusid tasakaalustasid intressitulud 2012.aastal ning swapi lepingute õiglase väärtuse mitterahaline ümberhindamine 2013. aastal. 2012. aasta 3. kvartalis swap lepingute õiglaste väärtuste ümberhindamise mõju puudus, 2013. aasta samas kvartalis oli muutus positiivne 0,28 miljoni euro võrra.

Ettevõte vähendas enamuse ujuva intressiga laenu intressiriske sõlmides swapi lepingud. Swap lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 2,64 miljonit eurot. 2013. aasta 3. kvartalis oli Ettevõtte efektiivne intressimäär (k.a. swap intressid) 3,21%, mille tulemusel olid intressikulud 0,78 miljonit eurot, võrreldes 3,25% intressimääraga ja 0,79 miljoni euro suuruse intressikuluga 2012. aasta 3. kvartalis.

Maksustamiseelne kasum

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2013. aasta 3. kvartalis 5,80 miljonit eurot, so 0,68 miljonit eurot vähem kui 6,48 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2012. aasta 3. kvartalis, olles mõjutatud eelpool nimetatud suurenenud kuludest.

Kuna dividendid maksti välja 2013. ning 2012. aasta juunis siis 3. kvartalis puudub tulumaks, ning Ettevõtte puhaskasum võrdub maksustamiseelse kasumiga.

2013. a 9 kuu tulemused

2013. aasta 9 kuu jooksul suurenes Ettevõtte kogukäive võrreldes eelmise aastaga 0,2% 39,31 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 35,63 miljonit eurot, mis on 0,3% rohkem kui 2012. aasta 9 kuul.

Muutused 9 kuu müügis on sarnased juba ülal mainitud muutustega 3. kvartali müükides. Müük eraklientidele on vähenenud 0,16 miljoni euro võrra ehk 0,9%, müük ärikliendisektoris on kasvanud 0,31 miljonit eurot ehk 2.2%. Müük äriklientidele on suurenenud peamiselt seoses kasvuga tööstussektoris. Vee ja kanaliteenuste müügi tulud väljaspool teeninduspiirkonda on samuti olnud stabiilsed, kasvades võrreldes 2012. aasta 9 kuuga 0,06 miljoni euro ehk 2,2% võrra.

Tänu parematele ilmastikutingimustele ja sellest tulenevalt väiksematele sademetele on sademetevete ärajuhtimise ja töötlemisega seotud tulud teeninduspiirkonnas 2013. aasta 9 kuu jooksul võrreldes 2012. aasta  sama perioodiga langenud 0,50 miljonit eurot ehk 18,1%. Väljaspool teeninduspiirkonda on sademetevee tulud langenud 0,16 miljoni euro ehk 32,0% võrra.

Võrreldes 2012. aastaga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2013. aasta 9 kuu jooksul 8,7% võrra 18,21 miljonile eurole. Kuna tulud on olnud suhteliselt stabiilsed, langedes ainult 0,2% ehk 0,10 miljonit eurot, siis peamiseks ärikasumi languse põhjuseks on suurenenud saastetasu (1,65 miljonit eurot). Saastetasu kasvu mõjutab asjaolu, et 2012. aasta esimeses kvartalis tühistati ühekordse mõjuga 2011. aastal moodustatud saastetasu eraldis summas 0,44 miljonit eurot ning samuti annavad oma osa ülal mainitud intsidendid.

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2013. aasta 9 kuu jooksul 18,37 miljonit eurot, mis on 0,2% vähem kui samal perioodil 2012. aastal. Ärikasumi langust on oluliselt tasakaalustanud swap lepingute õiglase väärtuse muutus.

Ettevõtte puhaskasum oli 2013. aasta 9 kuuga 13,74 miljonit eurot, mis on 0,19 miljonit eurot vähem kui 13,94 miljoni euro suurune puhaskasum 2012. aasta samal perioodil.

Bilanss

2013. aasta 9 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 5,86 miljonit eurot. Seisuga 30. september 2013 oli Ettevõttel materiaalset põhivara 151,21 miljoni euro väärtuses, ning põhivara kokku 156,41 miljoni euro väärtuses. Pikaajaliste nõuete langus võrreldes 2012. aasta lõpuga 3,17 miljoni euro võrra 4,39 miljoni euroni, on seotud asjaoluga, et AS Maardu Vesi maksis Ettevõttele tagasi võetud laenu summas 3,81 miljonit eurot.

Käibevara vähenes 2,33 miljoni euro võrra 40,28 miljoni euroni, peamiselt langusele ostjatelt saadaolevate nõuete osas 2,93 miljonit eurot ning suurenenud rahajäägi tõttu 0,64 miljonit eurot.

Lühiajalised kohustused suurenesid 9 kuu jooksul 0,75 miljoni euro võrra 10,64 miljoni euroni, peamiselt suurenenud tarnijate võlgade tõttu summas 0,20 miljonit eurot ning suurenenud maksukohustuse tõttu summas 0,47 miljonit eurot.

Ettevõtte finantsvõimendus oli oodatult 58,8%, vahemikus 55%-65%, kajastades aasta lõpu Omakapitali profiili. See on võrreldav 2012. aasta 60,2%-lise finantsvõimenduse tasemega.

2013. aasta septembri lõpu seisuga olid pikaajalised kohustused 105,05 miljonit eurot, koosnedes peaaegu täielikult kolme pikaajalise pangalaenu jäägist, kokku 95 miljonit eurot. Vastavalt lepingutele toimub esimene laenu tagasimakse või laenude refinantseerimine 2014. aasta lõpus. Kogu laenuressursi keskmine intressimarginaal on 0,96%. Ülejäänud pikaajalised kohustused kajastavad peamiselt rajamistasude tulevaste perioodide tulu.

2011. aasta 4. kvartalis avaldas Ettevõte tingimusliku kohustuse, mis võib põhjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist 36,0 miljoni euro võrra. 2013. aasta 3. kvartalis vaatas Ettevõte tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 34,0 miljonit eurot ning see on avatud ka vahearuande lisas nr. 13.

Rahakäive

2013. aasta 9 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 21,59 miljonit eurot, mis on 2,96 miljonit eurot vähem kui 2012. aasta samal perioodil. Vähenemine Ettevõtte äritegevuse rahakäibes tuleneb põhiliselt väiksemast ärikasumist, millele lisanduvad muutused käibekapitalis. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur ettevõtte äritegevuse rahakäibes.

2013. aasta 9 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 3,49 miljonit eurot, so 2,59 miljonit eurot enam kui 0,91 miljoni euro suurune raha sissevool 2012. aasta 9 kuu jooksul, mille peamiseks põhjused on järgnevad:

2013. aasta 9 kuu jooksul soetas Ettevõte põhivara 6,17 miljoni euro väärtuses, võrreldes 2012. aasta sama perioodi 8,31 miljoni euroga, so 2,13 miljoni euro suurune vähenemine. Kontserni ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2013. aasta 9 kuu jooksul 5,15 miljonit eurot, vähenedes 3,58 miljoni euro võrra võrreldes 2012. aasta sama perioodiga. 2013. aastal Ettevõte kellelegi laenu ei andnud ning AS Maardu Vesi tasus 3,8 miljoni euro suuruses võetud laenu täies mahus. 2012. aastal anti AS-le Maardu Vesi laenu 0,58 miljonit eurot.

2013. aasta 9 kuu jooksul ulatus raha väljavool finantseerimistegevusest makstud intresside, laenu finantseerimise kulude ning makstud dividendide tulemusena 24,44 miljoni euroni, mis on 0,77 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil. Suurim osa finantseerimistegevuse rahavoogudest on väljamakstud dividendidel.

Eelnevate tegurite mõjul sai Ettevõte 2013. aasta 9 kuu jooksul täiendavat raha 0,64 miljonit eurot võrrelduna 1,79 miljoni euro suuruse raha sissevooluga 2012. aastal. Raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2013. aasta 30. septembri seisuga 24,58 miljonit eurot, mis on 8,02 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil.

Töötajad

2013. aasta 3. kvartali lõpus töötas Ettevõttes 305 töötajat, võrreldes 316 töötajaga 2012. aasta 3. kvartali lõpus. Keskmised täistöökohaga töötajate arvud olid vastavalt 292 töötajat 2013. aastal ja 304 töötajat 2012. aastal. Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu tulemuslikuma ettevõtte struktuuriga.

Dividendid

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, millal dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.

21. mail 2013. a. peetud aktsionäride koosolekul kinnitati aktsionäride poolt 2012. aasta puhaskasumist maksmisele tulev intress 87 senti aktsia kohta, kogusummas 17,4 miljonit eurot, mis on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Võrreldes 2012. aastal väljamakstud dividendidega, 84 senti aktsia kohta, on kasv võrdne tarbijahinnaindeksiga.

Dividendid maksti aktsionäridele välja 13. ja 14. juunil 2013.

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2013. aasta 30. septembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

Pensionifondid on 2013. aasta 3. kvartalis jätkanud oma osaluse suurendamist, omades kokku 2,54% kogu aktsiatest võrreldes 1,57% 2012. aasta 1. kvartali lõpus.

3. kvartali lõpus, 30. septembril 2013, oli AS Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,30 eurot, mis on 3,0% tõus võrreldes kvartali alguses olnud 10,00 euroga. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 2,9%. 2013. aasta 3. kvartali jooksul mõjutasid Ettevõtte aktsia hinda põhiliselt jätkuv lepinguvaidlus.

Põhitegevusega seotud arengud 2013. aasta 9 kuu jooksul

Kaebus Euroopa Komisjonile

Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta, eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63). Protsess jätkub veel.

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil, ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on KA palunud kohtult kinnist protsessi. KA poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks.

Aktsionäride korralisel koosolekul 21. mail 2013 kutsuti tagasi sõltumatu nõukogu liige Valdur Laid ning tema asemele määrati uus sõltumatu nõukogu liige Allar Jõks.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu nii auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ning tasustamise ja korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja meie kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ASi Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning tagab ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab igakordselt nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

2013. aasta 1. juunist tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 4-liikmelisena: Ian Plenderleith (juhatuse esimees),

Ilona Nurmela, Aleksandr Timofejev ja Riina Käi.

Täiendavat informatsiooni juhatuse kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

Lisainformatsioon:

Ian John Alexander Plenderleith

Juhatuse esimees

+372 6262 201

ian.plenderleith@tvesi.ee

         Ian John Alexander Plenderleith
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         ian.plenderleith@tvesi.ee