English Estonian
Avaldatud: 2013-08-08 15:31:00 CEST
Merko Ehitus
Poolaastaaruanne

2013. aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2013-08-08 15:31 CEST --  

TEGEVUSARUANNE

Kokkuvõte 6 kuu ja II kvartali tulemustest

  • Kasumlikkus: 2013. aasta 6 kuu puhaskasum oli 4,0 mln eurot (6 kuud 2012: 0,6 mln eurot) ning aasta II kvartali puhaskasum oli 2,3 mln eurot (II kvartal 2012: 0,4 mln eurot).
  • Müügitulu kasvanud: 2013. aasta 6 kuu müügitulu oli 113,7 mln eurot (6 kuud 2012: 106,9 mln eurot). II kvartali müügitulu oli 65,9 miljonit eurot (II kvartal 2012: 59,1 mln eurot), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 11,5%.
  • Rahaline positsioon tugev: aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 33,8 mln eurot (sh lühiajalised deposiidid 2,5 mln eurot), omakapital 115,5 mln (48,8% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2012. aasta seisuga olid vastavalt 11,7 mln eurot ning 109,9 mln eurot (48,5% bilansimahust).
  • Teostamata tööde jääk stabiilne: 2013. aasta teises kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 51 mln eurot (II kvartal 2012: 97 mln eurot) ning seisuga 30. juuni 2013 oli kontserni teostamata tööde jääk 184 mln eurot (30. juuni 2012: 233 mln eurot).

 

    6k ’13 6k ’12 Muutus II kv ’13 II kv ’12 Muutus
Müügitulu mln eurot 113,7 106,9 +6,4% 65,9 59,1 +11,5%
Brutokasum mln eurot 9,8 5,0 +95,0% 5,6 2,5 +120,5%
Brutokasumimarginaal % 8,6 4,7 +83,2% 8,5 4,3 +97,7%
Emaettevõtte puhaskasum mln eurot 4,0 0,6 +599,5% 2,3 0,4 +438,7%
Puhaskasumimarginaal % 3,6 0,5 +557,2% 3,5 0,7 +382,9%
Puhaskasum aktsia kohta eurot 0,23 0,03 +599,5% 0,13 0,02 +438,7%
               
    30.06.13 30.06.12 Muutus      
Omakapitali tootlus (aastas) % 9,6 -5,3 +279,8%      
Omakapitali määr  % 48,8 48,5 +0,8%      
Teostamata tööde jääk mln eurot 184 233 -21,0%      
Varad kokku mln eurot 236,6 226,8 +4,3%      
Töötajate arv inimest 943 957 -1,5%      


Üldinfo ja struktuuris toimunud olulisemad muutused

AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis ja Leedus ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad valdusettevõttele kuuluvad ehitusvaldkonna ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti (100%), SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%) ning AS Merko Ehitus Eesti kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Teede AS (100%) ja AS Merko Infra (100%).

Valdusettevõtte põhitegevuseks on Merko Ehitus kontserni erinevate ärivaldkondade strateegiate väljatöötamine ning elluviimine eestkätt ressursside pikemaajalise planeerimise kaudu. Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb 2-liikmelisena: Andres Trink ja Tõnu Toomik.

Aktsionäride üldkoosolek ja muudatused AS Merko Ehitus juhtimises

5. juunil 2013. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolek otsustas kinnitada 2012. aasta majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise otsuse. Kasumi jaotamise otsuse kohaselt on 30. juuni 2013 seisuga kontserni bilansis kajastatud dividendide kohustus summas 5,3 mln eurot (0,3 eurot ühe aktsia kohta). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 3. juulil 2013.

Lisaks otsustati aktsionäride korralisel üldkoosolekul kutsuda nõukogust tagasi Tõnu Toomik seoses nõukogu sooviga valida Tõnu Toomik ASi Merko Ehitus juhatuse liikmeks. ASi Merko Ehitus nõukogu otsustas kutsuda alates 5. juunist 2013 AS Merko Ehitus juhatusest tagasi senise juhatuse liikme Viktor Mõisja, kes jätkab töötamist tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti insenerehituse divisjonis ning määrata uueks juhatuse liikmeks endise nõukogu liikme Tõnu Toomiku.

Muudatused kontserni juriidilises struktuuris

2013. aasta teises kvartalis muudeti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte OÜ Baltic Electricity Engineering uueks ärinimeks OÜ Merko Investments. Osaühingu osakapitali suurus on 10 000 eurot.

2013. aasta 22. mail müüs AS Merko Ehitus kontsernisisese tehinguna 100%lise osaluse ehitusega tegelevas tütarettevõttes SIA Merks 100%lises omanduses olevale OÜle Merko Investments. Nimetatud tehing oli tehnilise iseloomuga kontserni juriidilise struktuuri korrastamise eesmärgil.

Seisuga 4. juuli 2013 on lõpetatud Merko Ukraine LLC likvideerimine, mis algas 2012. aasta sügisel ning ettevõte on registritest kustutatud.

2013. aasta 10. juunil otsustasid AS Merko Ehitus 50%lise ühisettevõtte OÜ Unigate osanikud suurendada ühisettevõtte osa nimiväärtust 887,07 euro võrra 6000 euroni, eesmärgiga viia ettevõtte osakapital äriseadustiku nõuetega vastavusse. Mõlemad osanikud tasusid rahalised sissemaksed summas 350 000 eurot, millest 444 eurot vastas osakapitali nimiväärtusele ja 349 556 eurot oli ülekurss.

2013. aasta 17. juulil asutas AS Merko Ehitus 100%line tütarettevõte UAB Merko Bustas Leedus 100%lise tütarettevõtte UAB Kražiu Projektas osakapitaliga 10 000 litti (2896 eurot). Tütarettevõte asutati eesmärgiga soetada Leedus kinnistud arendustegevuseks.


MAJANDUSTULEMUSED

Äritegevus

Kontserni olulisemad näitajad (miljonites eurodes):

  6k 2013 6k 2012 II kv 2013 II kv 2012
Müügitulu        
Eesti 92,8 94,2 55,3 52,3
Läti 17,5 8,5 9,2 4,6
Leedu 3,4 4,2 1,4 2,2
Müügitulu kokku 113,7 106,9 65,9 59,1
         
Brutokasum 9,8 5,0 5,6 2,5
         
Ärikasum (EBIT) 5,1 1,1 2,8 0,5
         
   emaettevõtte omanike osa 4,0 0,6 2,3 0,4
   mittekontrolliva osaluse osa (0,0) (0,1) (0,1) (0,0)
Puhaskasum 4,0 0,5 2,2 0,4
         
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,23 0,03 0,13 0,02
         
Rahalised vahendid perioodi lõpus 33,8* 11,7 33,8* 11,7
 
* sh lühiajalised deposiidid summas 2,5 mln eurot
 
 
 
   

Müügitulu ja brutokasum

Merko Ehitus kontserni 2013. aasta 6 kuu müügitulu oli 113,7 mln eurot. Perioodi müügituludest teeniti: Eestis 81,6%, Lätis 15,4% ja Leedus 3,0% (2012. aasta 6 kuuga: 84,0% Eestis, 14,0% Lätis ja 2,0% Leedus). Võrrelduna 2012. aasta 6 kuuga kasvas kontserni müügitulu 6,4%. Aruande perioodil on muutunud aktiivsemaks erasektori tellimused, kuid siiski on müügituludest suurim osa jätkuvalt seotud EL struktuurivahendite kaasamise kaudu finantseeritud projektidega, st riiklike tellimustega. 2013. aasta II kvartali müügitulu oli 65,9 mln, mis on 11,5% kõrgem võrreldes 2012. aasta II kvartaliga (2012. aasta II kv: 59,1 mln eurot). Müügitulude kasv tuleneb võrreldes eelmise aastaga peamisel üldehitussegmendis olevate projektide arvelt.

2013. aasta 6 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 9,8 mln eurot (2012. aasta 6 kuuga 5,0 mln eurot). 2013. aasta teise kvartali brutokasum oli 5,6 mln eurot (2012. aasta II kvartal: 2,5 mln eurot). Nii 6-kuuline (8,6%) kui ka kvartaalne (8,5%) brutokasumimarginaal on paranenud ca 4% võrra võrreldes eelmise aasta samade perioodidega (2012 6 kuud: 4,7% ja 2012 II kvartal: 4,3%). Kasumimarginaali tõusu on mõjutanud peamiselt teedeehitussegment ja kinnisvaraarendusvaldkond. Samas on marginaal vähenenud üldehitussegmendi ja insenerehitussegmendi kasumlikkuse arvelt. Projektide vähesus ning järjest tihenev konkurentsiolukord ehitussektoris on suureks väljakutseks hoidmaks olemasolevat brutomarginaali taset uutel hangetel kõikides segmentides, kuid eriti üldehituses, kus konkurents ning hangetel osalevate ettevõtete arv on kõige kõrgem.

Puhaskasum

Kontserni 2013. aasta 6 kuu maksude-eelne kasum oli 4,5 mln eurot ning puhaskasum 4,0 mln eurot võrreldes 0,8 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 0,6 mln euro suuruse puhaskasumiga 2012. aasta esimesel poolaastal. Kontserni puhaskasumimarginaal oli 3,6% (2012. aasta 6 kuud: 0,5%).

2013. aasta II kvartali maksude-eelne kasum oli 2,6 mln eurot ning puhaskasum 2,3 mln eurot võrreldes 0,4 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 0,4 mln euro suuruse puhaskasumiga samal perioodil eelmisel aastal. Kontserni kvartali tulemus on võrreldav 2010. ja 2009. aasta tasemega, kuid kasumimarginaali osas on antud aastate tasemed siiski kõrgemad.

Ärisegmendid

Kontsern juhib äritegevust alljärgnevate tegevusvaldkondade lõikes:

  • Üldehitus - hõlmab mitmete erinevate sihtotstarvetega hoonete rajamist – bürood, hotellid, muuseumid, kultuuri- ja ärikeskused, sotsiaal-, tootmis- ja teenindushooned ning samuti erinevate tööstusobjektide hooned.
  • Insenerehitus - Merko insenerehituse valdkond ehitab sadamarajatisi, prügilate ladestusalasid, erinevaid teerajatisi (tunnelid, viaduktid, sillad), vee- ja kanalisatsioonitrasse, joogi- ja reoveepuhasteid ja teisi erinevaid keerukaid insenertehnilisi ja keskkonnaprojekte.
  • Teedeehitus - Merko teostab selles valdkonnas teedeehitust koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga. Lisaks teostame teehoiutöid ja hooldusremonti.
  • Kinnisvaraarendus - korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvara projekte hõlmav valdkond.

Üldehitus

Üldehitussegment
miljonites eurodes
6k 2013 6k 2012 Muutus II kv 2013 II kv 2012 Muutus
Müügitulu 33,5 23,2 +44,3% 20,9 11,8 +77,8%
Osakaal kogu müügitulust 29,4% 21,7%   31,7% 19,9%  
Brutokasum 1,2 1,9 -34,1% 0,8 1,1 -30,4%
Brutokasumimarginaal 3,7% 8,1%   3,7% 9,4%  

2013. aasta esimese poolaasta üldehitussegmendi müügitulud olid 44,3% kõrgemad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas on segmendi brutokasum vähenenud, peamiselt projektide vähesusest tingitud jätkuvalt tiheneva konkurentsi survena marginaalidele. Kui 2012. aastal olid turul peamiselt riigi poolt tellitud projektid, siis 2013. aastal oleme täheldanud erasektori tellimuste osakaalu tõusu. Samas on siiski täna töös olevate projektide osakaalus kõrgema osakaaluga riiklikud tellimused.

Suuremate objektidena olid teises kvartalis töös Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, KTN Tallinna logistikakeskuse II ehitusjärjekorra I etapi ehitustööd ning Tondiraba jäähalli ehitus.

Insener- ehk infrastruktuuriehitus

Insenerehitussegment
miljonites eurodes
6k 2013 6k 2012 Muutus II kv 2013 II kv 2012 Muutus
Müügitulu 45,5 55,3 -17,7% 24,8 29,6 -16,3%
Osakaal kogu müügitulust 40,0% 51,8%   37,6% 50,1%  
Brutokasum 3,9 3,3 +19,8% 1,6 1,7 -5,7%
Brutokasumimarginaal 8,7% 6,0%   6,4% 5,7%  

Insenerehitusvaldkonna müügitulud olid esimesel poolaastal 45,5 mln eurot (6 kuud 2012: 55,3 mln eurot), mis on vähenenud 17,7% võrreldes 2012. aastaga. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on peamiselt seotud välistrasside ehituse mahtude vähenemisega. 2013. aasta teises kvartalis olid meie suuremateks objektideks Vääna-Jõesuus torustike rekonstrueerimine ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine. Jätkuvalt on nimetatud valdkond suurima osakaaluga (6 kuud 2013: 40,0%) kontserni müügituludest. Insenerehitussegmendi brutokasum oli 3,9 mln eurot (6 kuud 2012: 3,3 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 8,7% (6 kuud 2012: 6,0%), mis on liikunud positiivses suunas ning seda peamiselt kahjumlike projektide tulemuste kajastamisest juba eelmises perioodis.

Insenerehitussegment sisaldab väljakutseid, seda peamiselt seoses 2007-2013 EL eelarveperioodi lõppemisega ning asjaoluga, et uute projektide lisandumine ei saa enam olema nii hoogne kui seni.

Teedeehitus

Teedeehitussegment
miljonites eurodes
6k 2013 6k 2012 Muutus II kv 2013 II kv 2012 Muutus
Müügitulu 22,6 18,5 +21,9% 14,8 11,1 +32,9%
Osakaal kogu müügitulust 19,8% 17,3%   22,4% 18,8%  
Brutokasum 2,7 -0,7 +474,3% 2,3 -0,9 +360,0%
Brutokasumimarginaal 12,2% -4,0%   15,2% -7,8%  

Teedeehitusvaldkonna müügitulud olid 2013. aasta esimesel poolaastal 22,6 mln eurot, mis olid 21,9% kõrgemad võrreldes 2012. aastaga. 2013. aasta esimesel poolaastal teenitud brutokasum summas 2,7 mln eurot annab brutokasumimarginaaliks 12,2%. Nii müügitulude kui kasumi kasvu toetas teede remondi ja hooldusega seotud tööde mahu kasv 2013. aasta teises kvartalis.

Suurima ehitusprojektina jätkasime Ülemiste liiklussõlme ehitust, mille planeeritud lõplik valmimine on 2013. aasta lõpus.

Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarendus
miljonites eurodes
6k 2013 6k 2012 Muutus II kv 2013 II kv 2012 Muutus
Müügitulu 11,7 9,1 +27,8% 5,2 5,9 -13,1%
Osakaal kogu müügitulust 10,3% 8,5%   7,8% 10,1%  
Brutokasum 1,9 0,6 +211,6% 1,0 0,4 +116,9%
Brutokasumimarginaal 16,1% 6,6%   18,7% 7,5%  

2013. aasta 6 kuuga müüdi 94 korterit kogumaksumusega 10,8 mln eurot (käibemaksuta), (2012. aasta 6 kuud vastavalt: 67 korterit ja 8,0 mln eurot). Perioodi lõpus on Merko Ehitus kontsernil kokku varudes müümata 62 valmisehitatud korterit (24 Eestis, 14 Lätis ja 24 Leedus).

Alljärgnevas tabelis on toodud töösolevad korteriprojektid:

Projekt Linn/Riik Valmimisaeg Korterite arv
Räägu 9 Tallinn, Eesti 2013. aasta suvi 20
Eha tn 4 / Paldiski mnt 17 Tallinn, Eesti 2013. aasta suvi 27
Vaarika tn 5 Tartu, Eesti 2013. aasta suvi 15
Pallasti 46, 48, 50 Tallinn, Eesti 2013. aasta sügis 69
Grostonas 17 Riia, Läti 2013. aasta sügis 62
Tedre 55 Tallinn, Eesti 2014. aasta kevad 47
      240
Alustatud II kv 2013      
Pärna allee 8 Tartu, Eesti 2013. aasta lõpp 42
Grostonas 19 Riia, Läti 2014. aasta sügis 82
Mokslininku II etapp Vilnius, Leedu 2014. aasta sügis 54
Kentmanni 6 Tallinn, Eesti 2014. aasta lõpp 92
      270
Kokku     510

2013. aasta teises kvartalis taaskäivitati kaks varasematel aastatel külmutatud arendusprojekti. Tallinnas alustati 2008. aastal külmutatud Kentmanni tänav 6 elu- ja ärihoone ehitusega (korterite arv korrigeeritud projekti kohaselt 92). Hoone esimesed kaks korrust on mõeldud eeskätt äripindadeks ja ülejäänud 12 korrust korteriteks. Hoonele oli 2008. aasta lõpuks rajatud kaks maa-alust parkimiskorrust ning maja valmimise tähtajaks on planeeritud 2014. aasta lõpp.

2013. aasta teises kvartalis taaskäivitasime osaliselt ka Tartus Raadil Pärna allee arenduse (42 korterit). Seega on 30. juuni 2013. aasta seisuga kontsernil Tartus aastast 2007 külmutatud 158 korteri ehitustegevus.

Lisaks käivitasime 2013. aasta teises kvartalis uued arendusprojektid nii Riias kui ka Vilniuses. Riias käivitatud arendusprojekt on jätkuks Skanstese linnaosas valmimas olevale kortermajale aadressiga Grostonas 17, mille kõrvale ehitame jätkuna 82 korteriga elamu. Vilniuses jätkame Mokslininku II etapiga (54 korterit).

Meie üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine tagamaks stabiilne, turutingimusi arvestav arendusprojektide realiseerimine. Samas on kinnisvaraturg muutunud märgatavalt selektiivsemaks ning enne iga projekti alustamist on riskide hindamisel olulisel kohal projekti asukoht, arendusmaht, plaanilahendused ning sihtgrupp. Arvestades madalat laenuintresside keskkonda ja piiratud pakkumist uute korterite turul viimase kolme aasta jooksul on nõudlus ja tehinguaktiivsus korteriturul mõõdukalt kasvanud.

Lepingute portfell

30. juuni 2013 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 184 mln eurot võrreldes 233 mln euroga 30. juuni 2012. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid töid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti viimases kvartalis 51 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 97 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. Eelmise aasta teises kvartalis sõlmitud lepingute mahtu mõjutab enim aktiivsem riigihangete osakaal, suuremad lepingud olid: Narva linna veepuhastusjaama projekteerimis- ja ehitustööd (21 mln eurot), Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine (24 mln eurot) ja Ülemiste liiklussõlmes asuva Tartu maantee rekonstrueerimine (8 mln eurot). Alljärgnevalt on toodud suuremad ehituslepingud, mis on sõlmitud 2013. aasta II kvartalis:

Lepingu lühikirjeldus Maksumus
mln eurot
Valmimisaeg Riik
Tondiraba jäähall 22,5  juuni 2014 Eesti
Nurmevälja logistikakeskus 7-8 I kvartal 2014 Eesti
Baloži katlamaja 4,3 juuli 2014 Läti
Narva Konsum 3,1 mai 2014 Eesti

Bilansipäevajärgselt sõlmiti 2013. aasta 18. juulil AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Ehitus Eesti ja ASi Olympic Entertainment Group kontserni kuuluva Kesklinna Hotelli OÜ vahel leping hotelli- ja meelelahutuskompleksi ehituseks Tallinnas. Hotelli operaatoriks saab rahvusvaheline hotellikett Hilton Worldwide.

Lepingu maksumus on ligikaudu 31 miljonit eurot. Tänase Park Hotel & Casino lammutustööd algavad 2013. aasta oktoobris ning uue hoone ehitus algab 2014. aasta veebruaris. Tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta detsember.

Lisaks sõlmis 2013. aasta 1. augustil AS Merko Ehitus tütarettevõte Lätis, SIA Merks ehituslepingu Liepāja Linnavalitsusega multifunktsionaalse keskuse „Lielais Dzintars“ ehituseks Liepājas. Lepingu maksumus on 28,3 mln eurot ning tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta juuli.

Kuigi 2013. aasta jooksul on riigihangete osakaal ehitustellimuste seas endiselt ülekaalus, on 2013. aasta I poolaastal aktiviseerunud kõigi kolme Balti riigi ehitusturul eratellijate segment. Arvestades käesoleva EL rahastamisperioodi lõppemist võib alates 2013. aasta teisest poolest prognoosida teatavat riigihangete mahu vähenemist. Sellest tulenevalt on uute ehituslepingute mahu hoidmine senisel (2012. aasta) tasemel omaette väljakutse.

Rahavood

Kontserni rahaliste vahendite seis on stabiilne. Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 31,3 mln eurot (30.06.2012: 11,7 mln eurot) ning lisaks 2,5 mln eurot üle 3-kuulisi lühiajalisi deposiite. Aastaga on valdusettevõtte AS Merko Ehitus strateegiline rahapositsioon ja investeerimisvõimekus tugevnenud.

2013. aasta 6 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 3,2 mln eurot (2012. aasta 6 kuud: negatiivne 4,4 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 3,2 mln eurot (2012. aasta 6 kuud: negatiivne 1,5 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 3,9 mln eurot (2012. aasta 6 kuud: negatiivne 0,9 mln eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete negatiivne muutus 16,2 mln eurot, äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete positiivne muutus 13,1 mln eurot, ärikasum 5,1 mln eurot ja valmidusastme meetodil ehituslepingute tulu korrigeerimise positiivne muutus 4,1 mln eurot.

Kontserni äritegevuse rahavoogudes on jätkuvalt kõrge riigipoolsete tellimuste osakaal, kus maksetähtajad on pikad (lepingu järgselt keskmiselt 56 päeva peale tööde akteerimist) ning püsiv täiendav koormus käibevahenditele sh optimaalsele rahavoogude juhtimisele. Äritegevusest tulenevate rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (2013. aasta 6 kuu seisuga 13,9%).

Investeerimistegevuse rahavoog sisaldab -2,5 mln euro ulatuses üle 3-kuuliste lühiajaliste deposiitide soetust. Muude investeeringute/põhivara soetuste saldo oli -0,7 mln eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas peamiselt arendusprojektidega seotud saadud ja tagasimakstud laenude saldo netosumma -2,9 mln eurot, faktooringud -0,4 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -0,6 mln eurot.

2013. aasta II kvartali äritegevuse rahavoog oli negatiivne 1,9 mln eurot (2012. aasta II kvartal: positiivne 1,5 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 0,5 mln eurot (2012. aasta II kvartal: negatiivne 1,1 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 0,3 mln eurot (2012. aasta II kvartal: positiivne 2,6 mln eurot). Äritegevuse kvartaalsed rahavood olid negatiivsed peamiselt viimases kvartalis käivitunud suuremahuliste projektide käibevahendite vajaduse tulemusena.

Finantseerimistegevuse rahavood olid eelmise aasta teises kvartalis positiivsed 2,6 mln eurot, mis on 2,3 mln eurot kõrgem võrreldes 2013. aasta II kvartali positiivse rahavooga 0,3 mln eurot. Nimetatud erinevus on peamiselt tingitud madalamast võõrkapitali kaasamisest elamuarendusprojektide finantseerimisel.

Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

    6k 2013 6k 2012 6k 2011 II kv 2013 II kv 2012 II kv 2011
Kasumiaruande kokkuvõte              
Müügitulu mln eurot 113,7 106,9 75,0 65,9 59,1 48,9
Brutokasum mln eurot 9,8 5,0 (2,4) 5,6 2,5 (1,0)
Brutokasumimarginaal % 8,6 4,7 -3,2 8,5 4,3 -2,0
Ärikasum mln eurot 5,1 1,1 (7,2) 2,8 0,5 (3,4)
Ärikasumi marginaal % 4,5 1,0 -9,6 4,3 0,9 -6,9
Kasum enne makse mln eurot 4,5 0,8 (7,5) 2,6 0,4 (3,4)
Maksude-eelse kasumi marginaal % 4,0 0,8 -10,0 3,9 0,7 -7,0
Puhaskasum mln eurot 4,0 0,5 (7,5) 2,2 0,4 (3,4)
emaettevõtte omanike osa mln eurot 4,0 0,6 (7,6) 2,3 0,4 (3,5)
mittekontrolliva osaluse osa mln eurot (0,0) (0,1) 0,1 (0,1) (0,0) 0,1
Puhaskasumimarginaal % 3,6 0,5 -10,1 3,5 0,7 -7,1
               
Muud kasumiaruande näitajad              
EBITDA marginaal % 5,5 2,2 -8,3 5,2 1,9 -6,0
Üldkulud müügitulust % 5,0 4,6 6,7 4,7 4,2 5,2
Brutotöötasu müügitulust % 9,6 8,2 10,7 9,3 7,9 8,7
Müügitulu töötaja kohta tuhat eurot 130 118 80 75 65 52
               
    30.06.13 30.06.12 30.06.11      
Muud olulised näitajad              
Omakapitali tootlus % 9,6 -5,3 -7,9      
Varade tootlus % 4,8 -2,7 -4,8      
Investeeritud kapitali tootlus % 10,0 -3,3 -5,8      
               
Omakapitali määr % 48,8 48,5 53,7      
Laenukohustuste määr % 13,9 17,6 16,6      
               
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja korda 1,9 1,8 2,0      
Maksevõime kordaja korda 1,1 0,9 0,9      
Debitoorse võlgnevuse käibevälde päeva 50 56 55      
Tarnijate käibevälde päeva 38 48 42      
               
Keskmine töötajate arv (kontsernis) inimest 878 903 937      
               
Teostamata tööde jääk mln eurot 184 233 219      

Töötajad ja töötasu

Aastaga on kontserni töötajate arv vähenenud 14 töötaja võrra (-1,5%) ning seisuga 30. juuni 2013 oli kontsernis 943 töötajat (sh nii tähtajalise kui ka osalise tööajaga töötajad).

Kontserni eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu. Töötajate ja ettevõtte huve tasakaalustab tulemustest sõltuv tasustamine. Töötajatele arvestatud 2013. aasta 6 kuu brutotöötasu oli 10,9 mln eurot, millest põhipalga osakaal moodustas 72,0% ning tulemustasude osakaal 28,0% (2012. aasta 6 kuud: 8,8 mln eurot, põhipalga osakaal 83,5% ja tulemustasude osakaal 16,5%). Brutotöötasu kasvas eelmise aastaga võrreldes 24,7%, sealhulgas põhipalk 7,4% ja tulemustasud 112,5%.

Aktsia ja aktsionärid

Väärtpaberi informatsioon
Emitent AS Merko Ehitus
Väärtpaberi nimi Merko Ehitus aktsia
Emitendi residentsus Eesti
Börsinimekiri Põhinimekiri
ISIN EE3100098328
Nimiväärtus nimiväärtuseta
Väärtpaberite arv 17 700 000
Emissiooni maht nimiväärtuses 12 000 000
Valuuta EUR
Noteerimise kuupäev 11.08.2008

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn põhinimekirjas. 2013. aasta 6 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 1051 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,36 mln aktsiat ning tehingute käive oli 2,45 mln eurot. Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 5,71 eurot ning kõrgeim tasemel 7,70 eurot aktsia. Aktsia sulgemishind seisuga 30. juuni 2013 oli 6,44 eurot. AS Merko Ehitus turuväärtus seisuga 30. juuni 2013 oli 114 mln eurot.

  30.06.2013 30.06.2012 30.06.2011
Aktsiate arv 17 700 000 17 700 000 17 700 000
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,23 0,03 -0,43
Omakapital aktsia kohta, eurot 6,55 6,27 6,91
P/B (aktsia hind aktsia bilansilisse väärtusesse) 0,98 0,99 1,14
P/E (aktsia hind / kasum aktsia kohta) 8,86 -18,68 -14,35
Turuväärtus, mln eurot 114 110 139

ASi Merko Ehitus suuremad aktsionärid seisuga 30.06.2013 ja muutus võrreldes eelmise kvartaliga:

  Aktsiate arv Osalus 30.06.2013 Osalus 31.03.2013 Muutus
AS Riverito 12 742 686 71,99% 71,99% -
ING Luxembourg S.A., kliendid 974 126 5,50% 5,50% -
Skandinaviska Enskilda Banken Ab, kliendid 845 611 4,78% 4,90% -21 957
Firebird Republics Fund Ltd 302 395 1,71% 1,71% -
Arvo Nõges 178 600 1,01% 1,00% +900
State Street Bank and Trust Omnibus Account a Fund No OM01 153 018 0,86% 0,86% -
Skandinaviska Enskilda Banken Finnish kliendid 143 191 0,81% 0,76% +8 000
Clearstream Banking Luxembourg S.A. kliendid 140 947 0,80% 0,58% +38 450
SEB Elu- ja Pensionikindlustus AS 128 020 0,72% 0,72% -
AS Midas Invest 121 185 0,68% 0,67% +2 630

Dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, millal dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

30. juuni 2013 seisuga on kontserni bilansis kajastatud dividendide kohustus summas 5,3 mln eurot (0,3 eurot ühe aktsia kohta). Dividendide väljamakse aktsionäridele toimus 3. juulil 2013.

8. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist. 
 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

  2013.a.
6 kuud
2012.a.
6 kuud
     
Müügitulu 113 743 106 855
Müüdud toodangu kulu (103 918) (101 817)
Brutokasum (-kahjum) 9 825 5 038
     
Turustuskulud (1 391) (902)
Üldhalduskulud (4 339) (4 056)
Muud äritulud 1 218 1 132
Muud ärikulud (186) (120)
Ärikasum (-kahjum) 5 127 1 092
     
Finantstulud (-kulud) (614) (277)
sh finantstulud (-kulud) investeeringutelt sidus- ja ühisettevõtetesse (70) 182
    finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt 23 -
    intressikulud (416) (643)
    kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (167) 56
    muud finantstulud (-kulud) 16 128
Kasum (kahjum) enne maksustamist 4 513 815
Tulumaksukulu (521) (305)
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 3 992 510
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist (kahjumist) 4 050 579
    mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (kahjumist) (58) (69)
     
Muu koondkasum (-kahjum)    
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (148) 88
Perioodi koondkasum (-kahjum) 3 844 598
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist (-kahjumist) 3 902 667
    mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (-kahjumist) (58) (69)
     
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte omanike
aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)
0,23 0,03


KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

  2013.a.
II kvartal
2012.a.
II kvartal
     
Müügitulu 65 884 59 064
Müüdud toodangu kulu (60 294) (56 529)
Brutokasum (-kahjum) 5 590 2 535
     
Turustuskulud (735) (474)
Üldhalduskulud (2 383) (2 008)
Muud äritulud 510 561
Muud ärikulud (142) (97)
Ärikasum (-kahjum) 2 840 517
     
Finantstulud (-kulud) (281) (118)
sh finantstulud (-kulud) investeeringutelt sidus- ja ühisettevõtetesse (36) 77
    finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt 10 -
    intressikulud (206) (330)
    kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (57) 119
    muud finantstulud (-kulud) 8 16
Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 559 399
Tulumaksukulu (327) (36)
Perioodi puhaskasum (-kahjum ) 2 232 363
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist (kahjumist) 2 284 424
    mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (kahjumist) (52) (61)
     
Muu koondkasum (-kahjum )    
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (7) 111
     
Perioodi koondkasum (-kahjum) 2 225 474
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist (-kahjumist) 2 277 535
    mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (-kahjumist) (52) (61)
     
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte omanike
aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)
0,13 0,02


KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

  30.06.2013 31.12.2012
VARA    
     
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 31 329 35 316
Lühiajalised deposiidid 2 500 -
Nõuded ja ettemaksed 71 853 60 343
Ettemakstud tulumaks 33 478
Varud 83 844 82 830
Käibevara kokku 189 559 178 967
     
Põhivara    
Pikaajalised finantsinvesteeringud 25 949 24 378
Edasilükkunud tulumaksuvara 1 817 1 919
Kinnisvarainvesteeringud 3 418 3 566
Materiaalne põhivara 14 624 14 853
Immateriaalne põhivara 1 276 1 365
Põhivara kokku 47 084 46 081
     
VARA KOKKU 236 643 225 048
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
     
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 12 854 16 299
Võlad ja ettemaksed 80 777 63 209
Tulumaksukohustus 115 -
Lühiajalised eraldised 4 053 6 165
Lühiajalised kohustused kokku 97 799 85 673
     
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenud 19 992 19 205
Pikaajalised intressivõlad 6 3
Pikaajalised võlad tarnijatele 1 727 1 553
Edasilükkunud tulumaksukohustus 406 327
Pikaajalised eraldised 10 20
Pikaajalised kohustused kokku 22 141 21 108
     
Kohustused kokku 119 940 106 781
     
Omakapital    
     
Mittekontrolliv osalus 1 180 1 342
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital    
   Aktsiakapital 12 000 12 000
   Kohustuslik reservkapital 1 200 1 200
   Realiseerimata kursivahed (660) (512)
   Jaotamata kasum 102 983 104 237
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 115 523 116 925
     
Omakapital kokku 116 703 118 267
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 236 643 225 048


Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
+372 650 1250

signe.kukin@merko.ee

 


6M_2013_MERKO EHITUS_EST.pdf