Ekspress Grupp
Kvartaliaruanne

AS Ekspress Grupp: 2013. aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2013-08-01 14:54 CEST --  

Käesoleva aasta teises kvartalis teenis Ekspress Grupp 1,4 miljonit eurot puhaskasumit võrreldes aastataguse 972 tuhande euroga, mis on 44% rohkem. EBITDA-s jäime eelmisele aastale alla 6% teenides 2,4 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta 2,5 miljoni euroga. Mõlema tulemusega oleme rahul, kuivõrd need olid paremad kui meie enda prognoos, mida väljendasime eelmise kvartali raportis. Puhaskasumi osas eeldasime 30% kasvu ning EBITDA osas 7% langust. Kvartali EBITDA rentaablus langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,2 protsendipunkti.  

2013. aasta esimese poolaasta kokkuvõttes teenisime puhaskasumit 2 miljonit eurot, mis on 76% parem kui eelmise aasta samal perioodil ning EBITDA osas jäime 6% eelmisele aastale alla, teenides 3,9 miljonit eurot. Esimese poolaasta EBITDA rentaablus langes eelmise aastaga võrreldes 0,4 protsendipunkti. 

Teise kvartali lõpuks oleme oluliselt vähendanud ettevõtte võlakoormust, jõudes koguvõla ja EBITDA suhte (total debt/EBITDA ratio) osas 3,4-ni. Ettevõtte laenumaksete ja intresside kattekordaja on kvartali lõpuks tugevnenud 1,84-ni. 

Kvartali tulemustes andis tooni online segmendis efektiivsuse langus, mis on paljus tingitud erinevate uute projektide käivitamise kuludega, kuid mis takistasid kasvanud käibe juures kasumit kasvatamast ning trükimeedia reklaamikäibe defitsiit. Trükiteenuste segmendis oleme küll käibes järgi andnud, kuid suutnud kasumi säilitada eelmise aasta tasemel ja seega kasvatanud kasumlikkust.

Online segmendis on teises kvartalis suutnud Delfi Eesti ja Delfi Leedu teenida kasumit eelmise aastaga samal tasemel. Samal ajal on Delfi Läti EBITDA jäänud eelmise aasta tulemusele alla, vastupidiselt esimesele kvartalile, kus Läti tulemus oli ainsana eelmisest aastast parem. Delfi Läti mahajäämuse põhjuseks on toimetuse kulude kasv, mille põhjuseks eelmise aasta sügisel palgatud täiendavad toimetajad. Delfi Leedu suutis küll teha eelmise aasta taseme, kuid esimeses kvartalis tekkinud defitsiiti poolaasta tulemuses katta ei suutnud. Kvartali esimestel kuudel paranes oluliselt ületähtaegsete debitoorsete võlgade seis, kuid juunis olime jälle sunnitud allahindluseid suurendama. Leedus esimesest kvartalist teise kvartalisse nihkunud koostööprojektid on osaliselt käivitunud. 

Online segmendis oleme pannud suure rõhu uute online vertikaalide loomisele ning videotoodangu kasvatamisele. Uute projektidena oleme Leedus esimese poolaasta jooksul avanud ja edasi arendanud kolm uut online vertikaali peamiselt meie enda ajakirjade kaubamärkide baasilt. Eestis avasime kvartali lõpus reisiportaali Reisijuht.ee, mille plaanime viia ka Läti ja Leedu turule. Reisiportaal teeb koostööd Suurbritannia kirjastuse Telegraph Media Groupiga.  Kõikides riikides oleme jätkanud videopildis otsesaadete tegemist avalikest suurüritustest nii kultuuri kui ka spordi valdkonnas. 

Mais sõlmisime lepingu Lätis portaali Calis.lv opereeriva ettevõte ostuks. Tehing jõudis lõpuni käesoleva aasta juulis. Tegu on naistele, eeskätt noortele emadele suunatud portaaliga. Plaanime portaali tugevdada erineva teemakohase sisuga, mille osas oleme omandanud Baltikumi sisuõigused Saksamaa kirjastuselt Grüne und Jahr. 

Online segmendi osas võib kokkuvõtlikult öelda, et uute projektide ja videotoodangu käivitamine on ajutiselt viinud segmendi efektiivsuse alla, kuid see peaks paranema projektide käivitumisel. 

Perioodiliste väljaannete segment on oodatult suure surve all. Segmendi reklaamikäive langes võrreldes eelmise aastaga ligi 5%, jaemüük ligi 9%. Rõõmu teeb tellijate käibe püsimine eelmise aasta tasemel ning digitellijate kasvamine 50% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Võrreldes eelmise kvartaliga oleme digitellijate arvu kasvatanud ligikaudu 10%. Reklaamikäibe kahanemises on oluline osa töökuulutuste arvu vähenemises, samuti jaekaubandusreklaami kandumises televisiooni. Samal ajal näeme positiivseid trende ajakirjade reklaamikäibes, kus aasta algas väga aeglaselt, kuid teine kvartal oli eelmise aasta tasemel. 

Trükiteenuste segmendis oleme esimese kvartali keskelt alanud käibelangust kompenseerinud tootmises efektiivsuse tõstmisega, mistõttu ettevõtte kasumlikkus ei ole kannatanud. Käibelanguse põhjused on seotud eksportturgude nõrkusega ning trükikoja olukorraga, kus eelmise aasta lõpul valitsenud masinate kõrge kasutuskoormus takistas müügikäibe kasvatamist. Käesoleva aasta alguses ootamatult tekkinud klientide tellimuste vähenemise kompenseerimine uute klientidega toimub viivitusega, kuid tulenevalt meie väikesest turuosast erinevatel eksportturgudel oleme positiivsed, et meil õnnestub aasta teises pooles ka käibe vähenemist kompenseerida. 

Aasta kolmandas kvartalis ootame käibe püsimist eelmise aasta tasemel, EBITDA kasvu 5-10% ning puhaskasumi kahekordistumist. Eeskätt ootame online segmendilt paremat tulemust võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, samuti ajakirjade kirjastamise suuremat kasumlikkust võrreldes eelmise aastaga, mis peaks kompenseerima nädala- ja päevalehtede nõrkust perioodiliste väljaannete segmendis. Trükiteenuste segmendi osas loodame püsida eelmise aasta tasemel. Puhaskasumi kasvu aitavad saavutada eelkõige eelmisest aastast madalamad intressikulud.

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD

*Tulemused ei sisalda firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindluseid ning erakorralist tulu seoses Eesti Päevalehe AS-is täiendava osaluse soetamisega (vt allpool).

**2011 I kvartalis soetati täiendav 50% osalus Eesti Päevalehe AS-is. Tehingut kajastati raamatupidamislikult kahes osas: esiteks kui olemasoleva 50% osaluse müüki, millest teeniti erakorralist kasumit summas 1 540 tuhat eurot  ja teiseks kui 100% tütarettevõtte omandamist.

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Kontserni tegevus jaguneb järgmisteks tegevussegmentideks:

-        online-meedia,

-        perioodilised väljaanded (ajalehed, ajakirjad ja raamatud),

-        trükiteenused.

Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mis on põhjustatud üldiste majandustingimuste ja tarbijate usalduse muutumisest. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine. Seda nii jae- ja elamumajandussektorite poolt reklaamikulude vähendamine, teiste reklaamikanalite eelistamine kui ka jaetarbijate tarbimisharjumiste muutumine.

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi ja samuti trükiteenuste segmendi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Mõlema tululiigi tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, kuna tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste tipptase. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige madalamad. Samuti ka jõulu- ja uusaastapidustuste järgselt aasta esimestel kuudel. 

Segmentide peamised finantsnäitajad II kvartal 2013/2012

Segmentide peamised finantsnäitajad I poolaasta 2013/2012

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib brutoreklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

Kontsernile kuuluvad kuulutusteportaalid

Online-meedia segment

Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas ning samuti emaettevõtet Delfi Holding.

Online segmendi müügitulude kasv teises kvartalis jätkas aasta alguse tempoga, kuigi juunikuu osutus  oodatust vaiksemaks. Müügitulude kasvu veavad paljud uued tooted nagu näiteks video-striiming jm, millega kaasneb olulisel määral kulutusi ning mille tõttu kasumlikkus kannatab. Samas on tegu uute perspektiivsete suundadega online meedias. Toimetuse kasvanud koosseis on aidanud muuta meie portaalide sisu kvaliteetsemaks ja toonud juurde unikaalseid kasutajaid, kuigi negatiivselt mõjunud EBITDA-le. Delfid kõikides riikides lõid 2013. aasta teises kvartalis seni kehtinud rekordeid nii kasutajate arvu kui ka pageview numbrites. Samas toimub ka järjepidev protsesside ja kulude optimeerimine. 

Delfi Eesti 

·       Delfi Eesti jätkas live ülekannete edastamist spordivõistlustelt (korvpalliülekanded jne), millele lisandusid ülekanded erinevatelt kultuuriüritustelt nagu Tallinn Music Week, Jazzkaar jne.

·       Koostöös Eesti Päevalehega tuldi turule uue majanduse leheküljega Ärileht www.arileht.ee.

·       Uus reisiportaal www.reisijuht.ee.

·       Uus beebi-blogi koostöös kliinikuga Fertilitas.

·       Eesti Elu ja Naisteka alamportaalid said uue näo.

Delfi on endiselt Eesti kõige suurem internetikeskkond. 2013. aasta teises kvartalis suurenes oluliselt Delfi ja Postimehe vahe nädalapõhises arvestuses, ulatudes 20. nädalal  176 tuhande kasutajani Delfi kasuks. Samal nädalal tegi delfi.ee kõigi aegade kasutajate rekordi, omades 1 109 305 erinevat kasutajat nädala lõikes. Delfi edestab Postimeest ka mobiilsete kasutajate arvult, jõudes 23. nädalal 190 tuhande mobiilse kasutajani. Teiste internetikeskkondade külastatavus Eestis on olnud stabiilne ja ilma suuremate muutusteta.

Delfi Läti

·       Tuldi turule uue kodu- ja aiaportaaliga.

·       Käivitati koos Delfi Eesti ja Delfi Leeduga uus reisiportaal.

·       Uue näo said kõik Delfi kanalid ja vertikaalid.

·       Muud koostööprojektid erinevas vallas:

-        Nordea Riia Maratoni meediapartner,

-        Tsempionite ralli ametlik uudisteportaal,

-        Reklaamifestivali ”Kuldne Haamer” ametlik koostööpartner.

·       Reklaamifirma DDB uuringu alusel jätkab Delfi kõige populaarsema ja mõjuvõimsama brändina Läti sotsiaalmeedias. 

2013. aasta teises kvartalis ei ole Läti internetikeskkondade turul olulisi muudatusi toimunud. Delfi.lv on suurendanud vahet põhilise konkurendiga Tvnet.lv, kes pärast spoki.lv ostu 2013. aasta esimeses kvartalis suurendas oma kasutajate arvu keskmiselt 50 tuhande kasutaja võrra. Teises kvartalis ostis Delfi Läti portaali calis.lv, mis on suunatud eelkõige noortele emadele. Selle kasutajate integreerimine Delfi.lv-ga jääb 2013. aasta teise poolaastasse. Delfi.lv on endiselt suurima kasutajate arvuga uudisteportaal Lätis. Läti interneti kasutajate hulgas on endiselt kõige populaarsemad veebilehed e-maili keskkond Inbox ja sotsiaalvõrgustik Draugiem.

Delfi Leedu

·       Toodi turule kaks uut vertikaali – üks seotud koduga ja teine pere ning lapsevanemaks olemisega.

·       Käesoleva aasta mai osutus Delfi Leedu jaoks kõigi aegade kõige edukamaks kuuks. 

Leedu internetikasutajate hulgas on Delfi Leedu endiselt vaieldamatu turuliider, omades jätkuvalt ca             üks miljonit unikaalse kasutaja kuus. Delfi on alates 2012. aasta teisest kvartalist jätkuvalt suurendanud vahet järgnevate portaalidega ja Delfi kasutajate arv kuu lõikes on ca 200 tuhat suurem kui konkurentidel. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on Delfi suurendanud regulaarsete külastajate arvu ca 6%. Väiksemate internetikeskkondade külastatavuse trendis on näha mõõdukat langust, mis viitab sellele, et kasutajad eelistavad ühest keskkonnast kätte saada kogu temale vajamineva informatsiooni ja meelelahutuse.

Delfi Ukraina

·       Jätkatakse eelmisel aastal alustatud strateegiaga, pakkudes kergemaid tabloidformaadis uudiseid ning on suurendatud naistele mõeldud sisu tootmist tulenevalt Delfi.ua kasutajate profiilist.

·       Marketingiaktsioonid sotsiaalmeedias ja koostööprojektid raadio ja telekanalitega tõstmaks Delfi nähtavust turul.

Ukraina internetituru toimimine erineb endiselt oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Delfi.ua on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvatanud kasutajate arvu ca 16 %. Mai oli Delfi.ua jaoks üks positiivsemaid, kui erinevalt üldisest internetituru trendist Delfi.ua kasvas 12,6% võrreldes eelmise kuuga. Üldiselt on Ukraina internetiturul näha erinevate meediaväljaannete pidevat muutumist ja kontseptsioonide muutmist. Turg ei ole selgelt veel välja kujunenud ja nii tegijad kui ka tarbijad alles kujundavad oma eelistusi. 2013. aasta teises kvartalis toimus turul ka üks oluline turuosaliste muutus, kui meediakontsern UMH vahetas omanikku.

Perioodiliste väljaannete segment 

Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastusettevõtted. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa

Eesti ajalehtede tiraaž 2012-2013

Eesti ajalehtede tiraažid  on jätkuvalt stabiilsed või mõõdukalt langevad. Rohkem langeb päevalehtede tiraaž, vähem nädalalehtede oma. Paratamatult järgib Eesti turg maailmas valitsevaid trende, kus jätkub migratsioon paberlehtede tarbimiselt digitaalsete kanalite tarbimisele. Võrreldes 2012. aastaga on kvartali keskmine tiraaž suurenenud vaid Maalehel, mis on kasvanud 100 eksemplari võrra. Teiste väljaannete tiraažid on väikeses languses.

Eesti ajalehtede lugejaskond 2012-2013

Positiivse uudisena saab tõdeda Maalehe lugejate arvu stabiilset kasvamist. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on Maalehe lugejate arv kasvanud 9 000 lugeja võrra. Teiste väljaannete lugejate arv on suhteliselt stabiilne. Paberlehe lugejate hulka ei ole arvestatud digitaalsete väljaannete lugejaid, mille arendamine on jätkuvalt kontserni erilise tähelepanu all.

Trükiteenuste segment 

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).

Tulenevalt kõrghooajal heatset masinate tootmisvõimsuste maksimaalse taseme juures opereerimisest, muutub käibe kasvatamine üha keerulisemaks. Negatiivset mõju avaldavad tiraažide vähenemised, millede kompenseerimine ja uute klientidega asendamine on tulenevalt trükitööstuse eripärast pikaajaline protsess.  Vaatamata segmendi kogukäibe langusele kuni 7% esimesel poolaastal, on puhtalt trükkimise osa langenud oluliselt vähem ehk 2,2%. Kontserniettevõtete osa käibes väheneb. Samas on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud käive Eestis. Endiselt tegeletakse protsesside efektiivsemaks muutmisega, mille tulemusena on suudetud EBITDA-d hoida vaatamata käibelangusele eelmise aasta tasemel.

Trükiteenused ja keskkond

Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud  2012. aastal ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.

Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.

 Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee