English Estonian
Avaldatud: 2013-07-26 08:30:00 CEST
Tallinna Vesi
Poolaastaaruanne

2013. aasta 1. poolaasta majandustulemused

TEGEVUSARUANNE 

Lepinguga seotud arengud

  • AS Tallinna Vesi tariifid on jätkuvalt samal tasemel peale kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati kaitsmaks Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest (pikemalt on teemat käsitletud aruande lõpus olevas sektsioonis Lepingulise tariifitaotluse vaidlus). 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Sellega lükati ümber Konkurentsiameti (KA) väide, et Teenuslepingus kirjeldatud tariifimehhanism on eraõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus tugineda. AS Tallinna Vesi on veendunud, et rahvusvahelise erastamislepingu, mis on tunnistatud halduslepinguks, sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (KA). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.
  • AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena. Kuna erastamine ning antud laenud olid EBRD poolt sponsoreeritud projektid, oli Eesti riigil kohustus esitada vastulause kui projekt ei oleks olnud kooskõlas ÜVVKS-ga. Seda aga ei tehtud, vaid hääletati nii erastamise kui ka laenu refinantseerimise poolt.
  • 2013. aasta 1. kvartali jooksul algasid kohtumenetlused. Järgmine kohtumenetlus on planeeritud 13. augustiks 2013. AS Tallinna Vesi usub avatud ja läbipaistvasse regulatsiooni ning soovis avatud kohtumenetlusi. Teiselt poolt KA arvates on nende metodoloogia „ärisaladus“, mistõttu soovis suletud kohtumenetlusi. 2013. aasta 20. märtsil otsustas Ringkonnakohus, et istungid on osaliselt suletud. See tähendab, et KA metodoloogia üle ei toimu avalikku arutelu, samas kõik muud protsessi osad on avalikud, ning kõik informatsioon on võimalik teha avalikkusele kättesaadavaks.
  • Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess jätkub.
  • Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on jätkuvalt 6,2%.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.

 

2013. AASTA 1. POOLAASTA MAJANDUSTULEMUSED

Kokkuvõte 2013. aasta 2. kvartali majandustulemustest

 

2013. aasta 2. kvartalis oli Ettevõtte põhitegevuse resultatiivsus hea ja jätkuvalt suunatud tootmistulemuste ning klienditeeninduse parandamisele.

2013. aasta 2. kvartalis suurenes Ettevõtte müügitulu võrreldes eelmise aastaga 2,6% 13,5 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 12,2 miljonit eurot, mis on 2,8% enam kui 2012. aastal.

Võrreldes 2012. aasta 2. kvartaliga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2013. aasta 2. kvartalis 0,6 miljoni euro ehk 8,7% võrra 5,7 miljonile eurole ja seda peamiselt muutuvkulude suurenemise tõttu, millel on detailsemalt peatutud allpool.

Ettevõtte maksustamiseelne kasum 2013. aasta 2. kvartalis ulatus 6,4 miljonit euroni, mis on 0,8 miljonit eurot ehk 13,2% enam kui võrreldaval perioodil 2012. aastal. Ettevõtte puhaskasum oli 2013. aasta 2. kvartalis 1,7 miljonit eurot, kasvades 2012. sama perioodi 1,2 miljoni euros suuruse puhaskasumiga võrrelduna 0,5 miljonit eurot ehk 50,4%.

miljon €   2 kv 2011 2 kv 2012 2 kv 2013 Muutus
13/12
  6 kuud 2011 6 kuud 2012 6 kuud 2013 Muutus
13/12
Müügitulu   12,8 13,1 13,5 2,6%   25,2 26,1 26,2 0,2%
Brutokasum   7,8 7,8 7,3 -6,3%   15,4 16,0 14,8 -7,5%
Brutokasumi marginaal %   61,4 59,4 54,3 -8,7%   61,0 61,4 56,7 -7,7%
Ärikasum   6,9 6,3 5,7 -8,7%   13,8 13,2 11,9 -10,1%
Ärikasum – põhiäri   6,7 6,3 5,7 -8,7%   13,2 13,2 11,9 -9,6%
Ärikasumi marginaal %   54,0 47,8 42,6 -11,0%   54,8 50,6 45,4 -10,3%
Kasum enne tulumaksustamist   5,7 5,6 6,4 13,2%   13,7 11,9 12,6 5,4%
Puhaskasum   1,5 1,2 1,7 50,4%   9,5 7,5 7,9 6,6%
Puhaskasumi marginaal %   11,7 8,8 12,8 46,6%   37,6 28,5 30,3 6,4%
Vara puhasrentaablus %   0,8 0,6 0,9 44,5%   5,2 3,9 4,0 2,1%
Kohustuste osatähtsus koguvarast   62,9 63,1 61,7 -2,3%   62,9 63,1 61,7 -2,3%
Omakapitali puhasrentaablus %   2,2 1,7 2,3 39,1%   14,2 10,7 10,6 -1,5%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja   2,3 2,6 2,3 -9,9%   2,3 2,6 2,3 -9,9%

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum  / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine

 

Kasumiaruanne

2. kvartal 2013

Müügitulud

2013. aasta 2. kvartalis suurenes Ettevõtte müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,6% 13,5 miljoni euroni. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool moodustas kogu ettevõtte müügitulust 89%, 6% tuludest tuli Tallinna linnalt saadava sademetevete kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasust ning 5% muudest töödest ja teenustest.

Tulud veemüügist ja reoveeteenustest suurenesid võrreldes eelmise aasta 2. kvartaliga 2,8% võrra 12,2 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud muutustest müügimahtudes.

Müük eraklientidele teeninduspiirkonnas oli 5,9 miljonit eurot, langedes võrreldes möödunud aastaga 0,4%. Kuna korterelamud moodustavad suurima osa meie müügituludest, siis peamine langus tulenes just selles kliendigrupis. Müük äriklientidele kasvas 4,4% võrra 5,0 miljoni euroni ja seda peamiselt tänu kasvule tööstussektoris. 2013. aasta 2. kvartalis suurenes müük klientidele väljaspool teeninduspiirkonda 6,6% võrra 1,1 miljoni euroni. Saadud ülereostustasu ulatus 0,22 miljoni euroni, kasvades võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 49,5%.

Kuna võrreldes möödunud aastaga tariifide osas muutusi ei ole toimunud ja 2013. arveldatakse 2012. aasta tariifide tasemel, siis on müügimahud teeninduspiirkonnas liikunud sarnase trendiga.

Müügimaht väljaspool teeninduspiirkonda suurenes võrreldes 2012. aasta 2. kvartaliga 0,1 miljoni m3 ehk 6,0% võrra. Peamine müügimahu suurenemise põhjus oli kasv kanaliteenustes naaberomavalitsustest liitunud väikeste alade kaudu, mida tasakaalustas mõningane sademetevete koguste kahanemine. Võrreldes eelmise aastaga 2. kvartaliga suurenes müük 6,6% ehk 0,07 miljonit eurot. Kuna sademetevete tariif on reovee tariifist madalam, siis müügi tõus on suurem kui tõus kogustes.

Võrreldes 2012. aasta 2. kvartaliga kahanes teeninduspiirkonna sademetevete teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu 2013. aasta 2. kvartalis 11,1% võrra 0,86 miljoni euroni. See on kooskõlas lepingu nõuete ja sätetega, mille kohaselt sademetevee ja tuletõrjehüdrantide kulud arveldatakse tegelike kulude ja töödeldud mahtude alusel. Ülekantud kulude suurenemine ei mõjuta kasumeid.

 

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2013. aasta 2. kvartalis 6,2 miljonit eurot, s.o. 0,84 miljonit eurot ehk 15,8% enam kui 2012. aasta samal perioodil. Kulude suurenemine on põhiliselt seotud 0,91 miljoni euro suuruse saastetasu suurenemisega, seoses 2. kvartalis toimunud intsidendiga heitveepuhastusjaamas.

Võrreldes möödunud aastaga on muutuvkulud suurenenud 0,87 miljonit eurot ehk 50,1%. Peamiseks põhjuseks muutuvkuludele kasvule oli mainitud saastetasude suurenemine. Teised muutused tulenesid põhiliselt hindade ja maksumäärade tõusust ning töödeldud mahtude muutusest koos järgmiste teguritega:

  • 2013. aasta 2. kvartalis suurenes vee erikasutustasu kulu 0,01 miljoni euro ehk 5,1% võrra 0,25 miljoni euroni, seda peamiselt vee erikasutustasu määra suurenemisest 5% võrra.
  • Kemikaalikulud suurenesid 0,05 miljoni euro ehk 12,1% võrra 0,43 miljoni euroni. Kemikaalikulude suurenemisest 0,04 miljonit eurot on seotud kemikaalide kõrgemate hindadega (metanooli hinnatõus 21%, maksumusega 0,03 miljonit eurot), ning 0,04 miljonit eurot on seotud halva toorvee tõttu suurenenud koagulandi kogustega. Kulude suurenemist tasakaalustas kasutatud kemikaalide koguste vähenemine, mis on seotud puhastatud heitveekoguste vähenemisega, mõjutades kulusid 0,3 miljoni euro võrra.
  • Elektrikulud langesid 2013. aasta 2. kvartalis võrreldes eelmise aastaga 0,04 miljoni euro ehk 4,9% võrra. Kulude vähenemise peamiseks põhjuseks on vähenenud tootmismahtude positiivne mõju 0,09 miljoni euro suuruses. Positiivset mõju vähendas elektrienergia erikulu suurenemine 0,05 miljoni euro võrra.
  • Saastetasu suurenes 2013. aasta 2. kvartalis 0,86 miljoni euro ehk 378,4% võrra. Aruandeaasta 2. kvartalis toimus reoveepuhastusjaamas intsident, millest tulenevalt ei suudetud lühiajaliselt kogu sissetulevat reovett puhastada. Selle intsidendi tulemusel rakendusid Ettevõttele kõrgendatud saastetasu tariifid, mis tõstsid saastetasu        koos lisanduva tulumaksuga 0.91 mln euro võrra. Kui intsidendi mõjusid mitte arvestada, siis vähenes saastetasu 0,05 miljoni euro ehk 22,1% võrra. Saastetasu vähenes paranenud saasteainete eemaldamise protsessi ning tootmismahtude vähenemise tõttu, mida tasakaalustas üldine saastetasu maksumäärade tõus 15% võrra.

Et maandada varade hooldusel sisseostetud teenuste hinnariski läks Ettevõte 2012. aasta 3. kvartalis mitmetes valdkondades allhankelt üle sisemiste ressursside kasutamisele. Põhitegevuse püsikulud (tööjõukulud, kulum ja muud  kulud) kokku vähenesid võrreldes möödunud aastaga 0,03 miljonit eurot ehk 0,9%.

Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2013. aasta 2. kvartalis ettevõtte brutokasum 7,3 miljonit eurot, mis on 0,5 miljoni euro ehk 6,3% võrra vähem kui 2012. aasta 2. kvartali 7,8 miljoni euro suurune brutokasum.

 

Ärikulud

Turustuskulud ning üldhalduskulud on püsinud 2013. aasta 2. kvartalis võrrelduna 2012. aasta sama perioodiga üldiselt samal tasemel, suurenedes kokku 0,07 miljoni euro võrra, peamiselt üldise palgakulude suurenemise ja juhatuse koosseisu muutuste tõttu. 2013. aasta 2. kvartalis kasvasid mõnevõrra ka tariifivaidlusega seonduvad juriidilised tasud.

 

Muud äritulud/kulud

Muud äritulud/kulud vähenesid 0,02 miljoni euro ehk 25,4% võrra 0,05 miljoni euro suuruse netokuluni võrreldes 0,07 miljoni euro suuruse netokuluga 2012. aasta 2. kvartalis.

 

Ärikasum

Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Ettevõtte ärikasum põhitegevusest ning äritegevusest 2013. aasta 2. kvartalis 5,7 miljoni euroni võrreldes 6,3 miljoni euroga 2012. aasta samal perioodil, vähenedes 0,60 miljonit eurot ehk 8,7%.

 

Finantskulud

Ettevõtte finantstulud 2013. aasta 2. kvartalis ulatusid 0,62 miljoni euroni, mis on 1,3 miljoni euro suurune positiivne muutus võrreldes 2012. aasta 2. kvartali -0,67 miljoni euro suuruste finantskuludega. 2012. aastal tulenes finantskulude muutus põhiliselt ümberhinnatud swapi lepingute õiglase väärtuse mitterahalisest mõjust, 2012. aasta 2. kvartalis oli muutus negatiivne 0,22 miljoni euro võrra, ning 2013. aasta samas kvartalis oli muutus positiivne 1,1 miljoni euro võrra.

Ettevõte vähendas enamuse ujuva intressiga laenu intressiriske sõlmides swapi lepingud. Swap lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 2,9 miljonit eurot. Selleks, et ka tulevikus jätkuvalt intressiriski maandada sõlmis ettevõte 2013. aasta mais 2 uut swap lepingut kogusummas 30 miljonit eurot, millest tulenev intress hakkab kehtima pärast vanade lepingute lõppemist. Üks leping sõlmiti perioodiks 2013-2108 ning teine aastateks 2015-2018. Uutest lepingutest tulenev keskmine intress on 0,92%.

2013. aasta 2. kvartalis oli Ettevõtte efektiivne intressimäär (k.a. swap intressid) 3,24%, mille tulemusel olid intressikulud 0,78 miljonit eurot, võrreldes 3,35% ja 0,80 miljoni euroga 2012. aasta 2. kvartalis.

 

Maksustamiseelne kasum

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2013. aasta 2. kvartalis 6,4 miljonit eurot, so 0,8 miljonit eurot enam kui 5,6 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2012. aasta 2. kvartalis, olles mõjutatud eelpool nimetatud finantsinstrumentide õiglase väärtuse muutusest ning suurenenud kuludest. Eelmise aastaga võrreldes 0,60 miljonit eurot suurem dividendimakse suurendas 0,16 miljoni euro võrra  ka dividendide tulumaksu.  Ettevõtte puhaskasum oli 2013. aasta 2. kvartalis 1,7 miljonit eurot, ületades  2012. aasta 2. kvartali 1,2 miljoni euro suurust puhaskasumit 0,5 miljoni euro võrra.

 

2013. a 1. poolaasta tulemused

2013. a esimesel poolaastal suurenes Ettevõtte kogukäive võrreldes eelmise aastaga 0,2% 26,2 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 24,0 miljon eurot, mis on 0,7% rohkem kui 2012.a esimesel poolaastal.

Muutused poolaasta müügis on sarnased juba ülal mainitud muutustega 2. kvartali müükides. Müük eraklientidele on vähenenud 0,1 miljoni euro võrra ehk 1,2%, müük ärikliendisektoris on kasvanud 0.3 miljonit eurot ehk 2.6%. Müük äriklientidele on suurenenud peamiselt seoses kasvuga tööstussektoris.

Tänu parematele ilmastikutingimustele ja sellest tulenevalt väiksematele sademetele on sademetevete ärajuhtimise ja töötlemisega seotud tulud 2013. aasta esimesel poolaastal võrreldes 2012. aasta  sama perioodiga langenud 0,27 miljonit eurot ehk 15,6%.

Võrreldes 2012. aastaga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2013.a esimesel poolaastal 9,6% võrra 11,9 miljonile eurole. Peamiseks ärikasumi languse põhjuseks on suurenenud saastetasu (1,29 miljonit eurot). Saastetasu kasvu mõjutab asjaolu, et 2012. aasta esimeses kvartalis tühistati ühekordse mõjuga 2011. aastal moodustatud saastetasu eraldis summas 0,44 miljonit eurot ning samuti annab oma osa ülal mainitud intsident.

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2013.a esimesel poolaastal 12,6 miljonit eurot, mis on 5,4% enam kui samal perioodil 2012. aastal. Maksustamiseelse kasumi kasv on oluliselt mõjutatud swap lepingute õiglase väärtuse muutusest.

Ettevõtte puhaskasum oli 2013.a esimesel poolaastal 7,9 miljonit eurot, mis on 0,4 miljonit eurot enam kui 7,5 miljoni euro suurune puhaskasum 2012. aasta samal perioodil.

 

Bilanss

2013. aasta 6 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 3,5 miljonit eurot. Seisuga 30. juuni 2013 oli Ettevõttel materiaalset põhivara 151,1 miljoni euro väärtuses, ning põhivara kokku 159,5 miljoni euro väärtuses.

Käibevara vähenes 6,0 miljoni euro võrra 36,7 miljoni euroni, peamiselt vähenenud rahajäägi tõttu 3,0 miljonit eurot ning ostjate võlgade tõttu 2,9 miljonit eurot.

Lühiajalised kohustused suurenesid 6 kuu jooksul 6,0 miljoni euro võrra 15,9 miljoni euroni, peamiselt suurenenud tarnijate võlgade ning 2013. aasta juulis maksmisele mineva dividendide tulumaksu kohustuse tõttu summas 4,6 miljonit eurot.

Ettevõtte finantsvõimendus oli oodatult 61,7%, vahemikus 55%-65%, kajastades dividendimakse järgset Omakapitali profiili. See on võrreldav 2012. aasta 63,1%-lise finantsvõimenduse tasemega.

2013. aasta juuni lõpu seisuga olid pikaajalised kohustused 105,1 miljonit eurot, koosnedes peaaegu täielikult kolme pikaajalise pangalaenu jäägist, kokku 95 miljonit eurot. Vastavalt lepingutele toimub esimene laenu tagasimakse või laenude refinantseerimine 2014. aasta lõpus. Kogu laenuressursi keskmine intressimarginaal on 0,96%. Ülejäänud pikaajalised kohustused kajastavad peamiselt rajamistasude tulevaste perioodide tulu.

2011. aasta 4. kvartalis avaldas Ettevõte tingimusliku kohustuse, mis võib põhjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist 36,0 miljoni euro võrra, nagu on kajastatud aruande lisas 13. Arvestades kohtuprotsesside jätkumist, ei ole Juhatus muutnud tingimusliku kohustuse hinnangut.

 

Rahakäive

2013. aasta 6 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 15,3 miljonit eurot, mis on 0,38 miljonit eurot vähem kui 2012. aasta samal perioodil. Vähenemine Ettevõtte äritegevuse rahakäibes tuleneb põhiliselt väiksemast ärikasumist, millele lisandub kasvanud lühiajaliste kohustuste mõju. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur ettevõtte äritegevuse rahakäibes.

2013. aasta 6 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 0,71 miljonit eurot, so 1,0 miljonit eurot vähem kui 1,7 miljoni euro suurune raha sissevool 2012. aasta 6 kuu jooksul, mille peamiseks põhjused on järgnevad:

2013. aasta 6 kuu jooksul oli põhivara soetamisega seotud raha väljavool 3,4 miljonit eurot, võrreldes 2012. aasta sama perioodi 4,2 miljoni euro suuruse väljavooluga, so 0,80 miljoni euro suurune vähenemine. Kontserni ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2013. aasta 6 kuu jooksul 3,6 miljonit eurot, vähenedes 2,0 miljoni euro võrra võrreldes 2012. aasta sama perioodiga. 2013. aastal Ettevõte kellelegi laenu ei andnud. 2012. aastal anti AS-le Maardu Vesi laenu 0,38 miljonit eurot.

2013. aasta 6 kuu jooksul ulatus raha väljavool finantseerimistegevusest makstud intresside, laenu finantseerimise kulude ning makstud dividendide tulemusena 19,0 miljoni euroni, mis on 0,57 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil. Suurim osa finantseerimistegevuse rahavoogudest on väljamakstud dividendidel.

Eelnevate tegurite mõjul oli raha väljavool 2013. aasta 6 kuu jooksul 3,0 miljonit eurot võrrelduna 1,1 miljoni euro suuruse raha väljavooluga 2012. aastal. Raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2013. aasta 30. juuni seisuga 20,9 miljonit eurot, mis on 7,2 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil.

 

Töötajad

2013. aasta 2. kvartali lõpus töötas Ettevõttes 309 töötajat, võrreldes 318 töötajaga 2012. aasta 2. kvartali lõpus. Keskmised täistöökohaga töötajate arvud olid vastavalt 296 töötajat 2013. aastal ja 304 töötajat 2012. aastal. Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu tulemuslikuma ettevõtte struktuuriga.

 

Dividendid

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, millal dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.

21. mail 2013. a. peetud aktsionäride koosolekul kinnitati aktsionäride poolt 2012. aasta puhaskasumist maksmisele tulev intress 87 senti aktsia kohta, kogusummas 17,4 miljonit eurot, mis on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Võrreldes 2012. aastal väljamakstud dividendidega, 84 senti aktsia kohta, on kasv võrdne tarbijahinnaindeksiga.

Dividendid maksti aktsionäridele välja 13. ja 14. juunil 2013.

 

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2013. aasta 30. juuni seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

United Utilities (Tallinn) BV 35,3%
Tallinna linn    34,7%

Pensionifondid on 2013. aasta 2. kvartalis jätkanud oma osaluse suurendamist, omades kokku 2,47% kogu aktsiatest võrreldes 1,57% 2012. aasta 2. kvartali lõpus.

2. kvartali lõpus, 30. juunil 2013, oli AS Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,00 eurot, mis on 3,85% langus võrreldes kvartali alguses olnud 10,40 euroga. Samal perioodil langes OMX Tallinn indeks 3,04%. 2013. aasta 2. kvartali jooksul mõjutasid Ettevõtte aktsia hinda põhiliselt jätkuv lepinguvaidlus ning juunis tehtud dividendimakse.

 

Põhitegevusega seotud arengud 2013. aasta 6 kuu jooksul

  2012 I pa 2013 I pa
JOOGIVESI
Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele 99,73 % 99,80 %
Veekadu jaotusvõrgus 16,40 % 16,64 %
Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides 3,2 h 3,53 h
REOVESI
Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv 398 478
Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv 62 74
Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele 100 % 100 %
KLIENDITEENINDUS
Kirjalike kontaktide arv 4647 4698
Kliendikontaktide arv vee kvaliteedi teemal 100 90
Kliendikontaktide arv veesurve teemal 340 326
Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul 98,4 % 98,6 %
Lubaduste mittetäitmise arv 6 9
Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust 89,0 % 97,1 %

 

Kaebus Euroopa Komisjonile

 Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta, eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63). Protsess jätkub veel.

 

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil, ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on KA palunud kohtult kinnist protsessi. KA poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.

 

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

 

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks.

Aktsionäride korralisel koosolekul 21. mail 2013 kutsuti tagasi sõltumatu nõukogu liige Valdur Laid ning tema asemele määrati uus sõltumatu nõukogu liige Allar Jõks.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu nii auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ning tasustamise ja korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja meie kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

 

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ASi Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning tagab ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab igakordselt nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

2013. aasta 1. juunist tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 4-liikmelisena: Ian Plenderleith (juhatuse esimees),

Ilona Nurmela, Aleksandr Timofejev ja Riina Käi.

Täiendavat informatsiooni juhatuse kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

 

Lisainformatsioon:

Ian John Alexander Plenderleith

Juhatuse esimees

+372 6262 201

ian.plenderleith@tvesi.ee

 

KOONDKASUMIARUANNE II kvartal II kvartal 6 kuud 6 kuud 12 kuud
(tuhat €) 2013 2012 2013 2012 2012
           
Müügitulu 13 493 13 145 26 186 26 139 52 924
Müüdud toodete/teenuste kulud -6 172 -5 332 -11 341 -10 092 -20 337
           
BRUTOKASUM 7 321 7 813 14 845 16 047 32 587
           
Turustuskulud -175 -191 -399 -398 -772
Üldhalduskulud -1 351 -1 264 -2 479 -2 375 -4 740
Muud äritulud/-kulud (-) -53 -71 -70 -39 1 696
           
ÄRIKASUM 5 742 6 287 11 897 13 235 28 771
           
Finantstulud 1 395 352 2 237 747 1 591
Finantskulud -779 -1 021 -1 562 -2 058 -3 297
           
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 6 358 5 618 12 572 11 924 27 065
           
Dividendide tulumaks -4 625 -4 466 -4 625 -4 466 -4 466
           
PERIOODI PUHASKASUM 1 733 1 152 7 947 7 458 22 599
PERIOODI KOONDKASUM 1 733 1 152 7 947 7 458 22 599
Jaotatav:          
A- aktsia omanikele 1 732 1 151 7 946 7 457 22 598
B- aktsia omanikule 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60
           
Kasum  A aktsia kohta (eurodes) 0,09 0,06 0,40 0,37 1,13
Kasum  B aktsia kohta (eurodes) 600 600 600 600 600

 

FINANTSSEISUNDI ARUANNE      
(tuhat €) 30.06.2013 30.06.2012 31.12.2012
       
VARAD      
KÄIBEVARA      
Raha ja raha ekvivalendid 20 892 13 678 23 935
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 15 378 20 187 18 323
Varud 391 315 356
KOKKU KÄIBEVARA 36 661 34 180 42 614
       
PÕHIVARA      
Muud pikaajalised nõuded 8 396 5 370 7 560
Materiaalne põhivara 150 146 147 395 149 400
Immateriaalne põhivara 949 1 349 1 154
KOKKU PÕHIVARA 159 491 154 114 158 114
VARAD KOKKU 196 152 188 294 200 728
       
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL      
       
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED      
Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa 149 45 115
Võlad hankijatele ja muud võlad 11 458 9 639 5 482
Tuletisinstrumendid 1 883 1 909 2 039
Ettemaksed 2 366 1 727 2 252
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 15 856 13 320 9 888
       
PIKAAJALISED KOHUSTUSED      
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt 8 333 6 990 7 892
Laenukohustused 95 680 95 424 95 717
Tuletisinstrumendid 1 040 3 019 2 538
Muud võlad 24 9 20
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 105 077 105 442 106 167
KOKKU KOHUSTUSED 120 933 118 762 116 055
       
OMAKAPITAL      
Aktsiakapital 12 000 12 000 12 000
Ülekurss 24 734 24 734 24 734
Kohustuslik reservkapital 1 278 1 278 1 278
Jaotamata kasum 37 207 31 520 46 661
KOKKU OMAKAPITAL 75 219 69 532 84 673
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 196 152 188 294 200 728

 

RAHAKÄIBE ARUANNE 6 kuud 6 kuud 12 kuud
(tuhat €) 2013 2012 2012
       
ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Ärikasum 11 897 13 235 28 771
Korrigeerimine kulumiga 2 963 2 883 5 879
Korrigeerimine kasumiga sihtfinantseerimisest ja rajamistegevusest 0 -80 -2 043
Muud mitterahalised korrigeerimised -48 5 -153
Kasum/kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest -20 7 -6
Äritegevusega seotud käibevara muutus -864 -510 -160
Äritegevusega seotud kohustuste muutus 1 348 114 -568
Rahajäägi muutus äritegevusest 15 276 15 654 31 720
       
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Antud laenud 0 -384 -765
Põhivara soetamine -3 445 -4 243 -10 011
Laekunud põhivara müügist 20 2 38
Torustike ehituse eest saadavad kompensatsioonid 3 551 5 581 11 198
Saadud intressid 583 757 1 585
Rahajäägi muutus investeerimistegevusest 709 1 713 2 045
       
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid -1 563 -1 658 -3 272
Tasutud kapitalirendi maksed -64 0 -61
Tasutud dividendid -17 401 -16 801 -16 801
Tulumaks dividendidelt 0 0 -4 466
Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest -19 028 -18 459 -24 600
       
Rahajäägi kogumuutus -3 043 -1 092 9 165
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 23 935 14 770 14 770
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 20 892 13 678 23 935

 

 

         Ian John Alexander Plenderleith
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         ian.plenderleith@tvesi.ee


ASTV 6 kuud 2013.pdf