English Estonian
Avaldatud: 2013-05-08 15:00:00 CEST
Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2013. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2013-05-08 15:00 CEST --

TEGEVUSARUANNE

Kokkuvõte 3 kuu tulemustest

  • Kasumlikkus paranenud: 2013. aasta I kvartali puhaskasum oli 1,8 mln eurot (I kvartal 2012: 0,2 mln eurot) näitab positiivset trendi kasumlikemate projektide lisandumisest. Samas jääb väljakutseks kasumlikkuse hoidmine.

  • Müügitulu samal tasemel: 2013. aasta I kvartali müügitulu oli 47,9 miljonit eurot (I kvartal 2012: 47,8 mln eurot), mis on samal tasemel võrreldes eelmise aastaga.

  • Rahaline positsioon tugev: aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 35,8 mln eurot (sh lühiajalised deposiidid 2,5 mln eurot), omakapital 118,6 miljonit (52,9% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2012. aasta seisuga olid vastavalt 8,7 mln eurot ning 109,4 mln eurot (51,7% bilansimahust).

  • Teostamata tööde jääk stabiilne: Seisuga 31. märts 2013 oli 193 mln eurot (31. märts 2012: 189 mln eurot).

  • Muudatused juhtimisstruktuuris: Alates 01. maist 2013 kutsuti SIA Merks nõukogust tagasi Ivars Geidāns. SIA Merks nõukogu jätkab kolmeliikmelisena. 
    3 kuud 2013
31.03.2013
3 kuud 2012
31.03.2012
Muutus
Müügitulu mln eurot 47,9 47,8 +0,1%
Brutokasum mln eurot 4,2 2,5 +69,2%
Brutokasumimarginaal % 8,8 5,2 +3,6%
Emaettevõtte puhaskasum mln eurot 1,8 0,2 +1040,0%
Puhaskasumimarginaal % 3,7 0,3 +3,4%
Puhaskasum aktsia kohta eurot 0,10 0,01 +1040,0%
         
Perioodi lõpu seisuga:        
Omakapitali tootlus % 8,1 -8,7 +16,8%
Omakapitali määr % 52,9 51,7 +1,2%
Teostamata tööde jääk mln eurot 193 189 +2,1%
Varad kokku mln eurot 224,0 211,5 +5,9%
Töötajate arv inimest 869 884 -1,7%

Üldinfo ja struktuuris toimunud olulisemad muutused

AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis ja Leedus ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad valdusettevõttele kuuluvad ehitusvaldkonna ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti (100%), SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%) ning AS Merko Ehitus Eesti kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Teede AS (100%) ja AS Merko Infra (100%).

Valdusettevõtte põhitegevuseks on Merko Ehitus kontserni erinevate ärivaldkondade strateegiate väljatöötamine ning elluviimine eestkätt ressursside pikemaajalise planeerimise kaudu. Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb 2-liikmelisena: Andres Trink ja Viktor Mõisja.

Muudatused SIA Merksi juhtimisstruktuuris

Seoses juhtimisstruktuuri ülevaatamisega ja jätkuna 2012. aastal läbiviidud muudatustele, toimus alates 01. maist 2013 muudatus ASi Merko Ehitus tütarettevõtte SIA Merks nõukogus, mille kohaselt kutsuti nõukogust tagasi Ivars Geidāns. SIA Merks nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Jaan Mäe. Ettevõtte juhatuses jätkavad Oskars Ozoliņš ja Jānis Šperbergs.

MAJANDUSTULEMUSED

Äritegevus

Kontserni olulisemad näitajad (miljonites eurodes):

  3 kuud 2013 3 kuud 2012 Muutus
Müügitulu      
Eesti 37,5 41,9 -10,6%
Läti 8,4 3,9 +115,0%
Leedu 2,0 2,0 +1,9%
Müügitulu kokku 47,9 47,8 +0,1%
       
Brutokasum 4,2 2,5 +69,2%
       
Ärikasum (EBIT) 2,3 0,6 +297,3
       
   emaettevõtte omanike osa 1,8 0,2 +1040,0%
   mittekontrolliva osaluse osa (0,0) (0,0) -25,8%
Puhaskasum 1,8 0,2 +1096,9%
       
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,10 0,01 +900,0%
       
Rahalised vahendid perioodi lõpus 35,8* 8,7 +310,7%

* sh lühiajalised deposiidid summas 2,5 mln eurot


Müügitulu ja brutokasum

Merko Ehitus kontserni 2013. aasta 3 kuu müügitulu oli 47,9 mln eurot. Perioodi müügituludest teeniti: Eestis 78,4%, Lätis 17,4% ja Leedus 4,2% (2012. aasta 3 kuuga: 87,8% Eestis, 8,1% Lätis ja 4,1% Leedus). Võrrelduna 2012. aasta 3 kuuga jäi kontserni müügitulu samaks (kasv 0,1%). Aruande perioodil on muutunud aktiivsemaks erasektoripoolsed tellimused, kuid siiski on müügituludest suurim osa jätkuvalt seotud EL struktuurivahendite kaasamise kaudu finantseeritud projektidega.

2013. aasta 3 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 4,2 mln eurot (2012. aasta 3 kuuga 2,5 mln eurot). Brutokasumimarginaal on paranenud 3,6% võrra võrreldes eelmise aastaga (2012 3 kuud: 5,2%). Kasumimarginaali tõusu on mõjutanud peamiselt kinnisvaraarendusvaldkond, seda korterite kõrgema müügimahuga võrreldes eelmise aasta samas perioodis. Arvestades tihenevat konkurentsiolukorda ehitussektoris, on brutomarginaali hoidmine samal tasemel ehitusvaldkonna tütarettevõtete jaoks suur väljakutse.


Puhaskasum

Kontserni 2013. aasta 3 kuu maksude-eelne kasum oli 2,0 mln eurot ning puhaskasum 1,8 mln eurot võrreldes 0,4 mln euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 0,2 mln euro suuruse puhaskasumiga 2012. aasta esimese kolme kuuga.


Ärisegmendid

Kontsern juhib äritegevust alljärgnevate tegevusvaldkondade lõikes:

  • Üldehitus - hõlmab mitmete erinevate sihtotstarvetega hoonete rajamist – bürood, hotellid, muuseumid, kultuuri- ja ärikeskused, sotsiaal-, tootmis- ja teenindushooned ning samuti erinevate tööstusobjektide hooned.
  • Insenerehitus - Merko insenerehituse valdkond ehitab sadamarajatisi, prügilate ladestusalasid, erinevaid teerajatisi (tunnelid, viaduktid, sillad), vee- ja kanalisatsioonitrasse, joogi- ja reoveepuhasteid ja teisi erinevaid keerukaid insenertehnilisi ja keskkonnaprojekte.
  • Teedeehitus - Merko teostab selles valdkonnas teedeehitust koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga. Lisaks teostame teehoiutöid ja hooldusremonti.
  • Kinnisvaraarendus - korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvara projekte hõlmav valdkond.


Üldehitus

Üldehitussegment (mln eurot) 3 kuud 2013 3 kuud 2012 Muutus
Müügitulu 12,6 11,4 +9,9%
Osakaal kogu müügitulust 26,3% 23,9%  
Brutokasum 0,5 0,8 -39,3%
Brutokasumimarginaal 3,8% 6,8%  

2013. aasta esimese kvartali üldehitussegmendi müügitulud olid 9,9% kõrgemad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas on segmendi brutokasum vähenenud, peamiselt projektide vähesusest tingitud jätkuvalt tiheneva konkurentsi survena marginaalidele. Kui 2012. aastal olid turul peamiselt riigi poolt tellitud projektid, siis 2013. aasta alguses oleme täheldanud erasektori tellimuste osakaalu tõusu.

Suuremate objektidena olid esimesel kolmel kuul töös PERH ja Tallegg tootmishoone ehitustööd.


Insener- ehk infrastruktuuriehitus

Insenerehitussegment (mln eurot) 3 kuud 2013 3 kuud 2012 Muutus
Müügitulu 20,7 25,7 -19,3%
Osakaal kogu müügitulust 43,3% 53,8%  
Brutokasum 2,4 1,6 +46,5%
Brutokasumimarginaal 11,4% 6,3%  

Insenerehitusvaldkonna müügitulud olid kolmel esimesel kuul 20,7 mln eurot (3 kuud 2012: 25,7 mln eurot), mis on vähenenud 19,3% võrreldes 2012. aastaga. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on peamiselt seotud toruprojektide mahtude vähenemisest. 2013. aasta esimeses kvartalis olid meie suuremateks objektideks Vääna-Jõesuus torustike rekonstrueerimine ja Eesti Energia 300MW elektrijaama ehitus. Jätkuvalt on nimetatud valdkond suurima osakaaluga (I kvartal 2013: 43,3%) kontserni müügituludest. Insenerehitussegmendi brutokasum oli 2,4 mln eurot (3 kuud 2012: 1,6 mln eurot) ja brutokasumimarginaal 11,4% (3 kuud 2012: 6,3%), mis on liikunud positiivses suunas ning seda peamiselt kahjumlike projektide tulemuste kajastamisest juba eelmises perioodis.

Insenerehitussegment sisaldab palju väljakutseid, seda peamiselt 2007-2013 EL eelarveperioodi lõppemisega ning samuti asjaolust, et uute projektide lisandumine ei saa olema enam nii hoogne kui seni.


Teedeehitus

Teedeehitussegment (mln eurot) 3 kuud 2013 3 kuud 2012 Muutus
Müügitulu 7,8 7,4 +5,3%
Osakaal kogu müügitulust 16,3% 15,5%  
Brutokasum 0,5 0,1 +275,0%
Brutokasumimarginaal 6,4% 1,8%  

Teedeehitusvaldkonna müügitulud olid 2013. aasta esimeses kvartalis 7,8 mln eurot, mis olid 5,3% kõrgemad võrreldes 2012. aastaga. 2013. aasta esimeses kvartalis teenitud brutokasum summas 0,5 mln eurot annab brutokasumimarginaaliks 6,4%, mis on peamiselt tingitud teedehooldusega seotud tööde mahust.

Suurima projektina jätkame Ülemiste liiklussõlme ehitust, mille planeeritud lõplik valmimine on 2013. aasta lõpus.

Jätkuvalt on teedeehituses suure volatiilsusega bituumeni hind, mis on üheks olulisemaks asfaldi koostisosa komponendiks ning millel on oluline mõju tööde hinnale.


Kinnisvaraarendus

Kinnisvaraarendus (mln eurot) 3 kuud 2013 3 kuud 2012 Muutus
Müügitulu 6,5 3,2 +104,3%
Osakaal kogu müügitulust 13,6% 6,7%  
Brutokasum 0,9 0,2 +482,1%
Brutokasumimarginaal 14,0% 4,9%  

2013. aasta 3 kuuga müüdi 57 korterit kogumaksumusega 6,2 mln eurot (käibemaksuta), (2012. aasta 3 kuud vastavalt: 14 korterit ja 2,0 mln eurot). Perioodi lõpus on Merko Ehitus kontsernil kokku varudes müümata 98 valmisehitatud korterit (41 Eestis, 22 Lätis ja 35 Leedus).

Alljärgnevas tabelis on toodud töösolevad korteriprojektid:

Projekt Linn/Riik Valmimisaeg Korterite arv
Räägu 9 Tallinn, Eesti 2013. aasta suvi 20
Eha tn 4 / Paldiski mnt 17 Tallinn, Eesti 2013. aasta suvi 27
Vaarika tn 5 Tartu, Eesti 2013. aasta suvi 15
Pallasti 46, 48, 50 Tallinn, Eesti 2013. aasta sügis 69
Grostonas 17 Riia, Läti 2013. aasta sügis 62
Tedre 55 Tallinn, Eesti 2014. aasta kevad 47
Kokku     240

Bilansipäevajärgselt jätkati 2008. aastal külmutatud Kentmanni tn 6 elu-ja ärihoone ehitust (korterite arv 111). Hoone esimesed kaks korrust on mõeldud eeskätt äripindadeks ning ülejäänud 12 korrust korteriteks. Hoonele on juba rajatud kaks maa-alust parkimiskorrust ning maja valmimise ajaks on planeeritud 2014. aasta lõpp.

Täiendavalt on aastast 2007 külmutatud Tartus 200 korteri ehitustegevus.

Meie üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine tagamaks stabiilne, turutingimusi arvestav arendusprojektide realiseerimine. Samas on kinnisvaraturg muutunud märgatavalt selektiivsemaks ning enne iga projekti alustamist on riskide hindamisel olulisel kohal projekti asukoht, arendusmaht, plaanilahendused ning sihtgrupp. Arvestades madalat laenuintresside keskkonda ja piiratud pakkumist uute korterite turul viimase kolme aasta jooksul on nõudlus ja tehinguaktiivsus korteriturul mõõdukalt kasvanud.


Lepingute portfell

31. märtsi 2013 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 193 mln eurot võrreldes 189 mln euroga 31. märts 2012. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid töid.

Uusi ehituslepinguid sõlmiti viimase 3 kuu jooksul 45 mln euro ulatuses (ei sisalda omaarendusi) võrreldes 69 mln euroga samal perioodil eelmisel aastal. 2012. aasta esimeses kvartalis sõlmis kontsern lepingu AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad uue 300MW põlevkivil töötava elektrijaama energiaploki üldehitustööde teostamiseks summas 17,3 mln eurot. Analoogse suurusega lepingud 2013. aasta esimeses kvartalis ei sõlmitud. Alljärgnevalt on toodud suuremad ehituslepingud, mis on sõlmitud 2013. aasta I kvartalis:

Lepingu lühikirjeldus Maksumus
mln eurot
Valmimisaeg Riik
Narva-Jõesuu SPA hotell Noorus 10,6  mai 2014 Eesti
Jurmala korterelamud, Dzintaru 36 7,9 veebruar 2014 Läti
KTN Tallinna logistikakeskus, II ehitusjärjekord, I etapp 7-8 september 2013 Eesti
Peetri Selver 3,8 oktoober 2013 Eesti
Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek 2,3 juuli 2013 Eesti

Bilansipäeva järgselt sõlmiti ehitusleping Tondiraba jäähalli ehitamiseks Tallinnasse maksumusega 22,5 mln eurot ning Nurmevälja logistikakeskuse ehitamise leping, mille täpset maksumust poolte kokkuleppel ei avalikustata, aga lepingu maksumus jääb vahemikku 7-8 mln eurot.

Kuigi 2013. aasta jooksul on riigihangete osakaal ehitustellimuste seas endiselt ülekaalus, aktiviseerus 2013. aasta alguses kõigi kolme Balti riigi ehitusturul eratellijate segment. Arvestades käesoleva EL rahastamisperioodi lõppemist võib alates 2013. aasta teisest poolest prognoosida teatavat riigihangete mahu vähenemist. Sellest tulenevalt on uute ehituslepingute mahu hoidmine 2012. aasta tasemel omaette väljakutse.


Rahavood

Kontserni rahaliste vahendite seis on stabiilne. Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 33,3 mln eurot (31.03.2012: 8,7 mln eurot) ning lisaks 2,5 mln eurot üle 3-kuulisi lühiajalisi deposiite. Aastaga on valdusettevõtte AS Merko Ehitus strateegiline rahapositsioon ja investeerimisvõimekus tugevnenud.

2013. aasta 3 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 5,1 mln eurot (2012. aasta 3 kuud: negatiivne 5,9 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog negatiivne 2,7 mln eurot (2012. aasta 3 kuud: negatiivne 0,4 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog negatiivne 4,3 mln eurot (2012. aasta 3 kuud: negatiivne 3,4 mln eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete positiivne muutus 2,6 mln eurot, ärikasum 2,3 mln eurot ja eraldiste negatiivne muutus -1,7 mln eurot.

Kontserni äritegevuse rahavoogudes on suurenenud riigipoolsete tellimuste osakaal, kus maksetähtajad on pikad (lepingu järgselt keskmiselt 56 päeva peale tööde akteerimist) ning on tõusnud täiendav koormus käibevahenditele sh optimaalsele rahavoogude juhtimisele. Äritegevusest tulenevate rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (2013. aasta 3 kuu seisuga 14,5%).

Investeerimistegevuse rahavoog sisaldab -2,5 mln euro ulatuses üle 3-kuuliste lühiajaliste deposiitide soetust ning muude investeeringute/põhivara soetuste saldo oli -0,2 mln eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas saadud ja tagasi makstud laenude saldo netosummas -3,3 mln eurot, faktooringud -0,7 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -0,3 mln eurot.


Suhtarvud
(arvutatud emaettevõtte omanike osale)

    3 kuud 2013 3 kuud 2012 3 kuud 2011
Kasumiaruande kokkuvõte        
Müügitulu mln eurot 47,9 47,8 26,2
Brutokasum mln eurot 4,2 2,5 (1,4)
Brutokasumimarginaal % 8,8 5,2 -5,5
Ärikasum mln eurot 2,3 0,6 (3,8)
Ärikasumi marginaal % 4,8 1,2 -14,6
Kasum enne makse mln eurot 2,0 0,4 (4,1)
Maksude-eelse kasumi marginaal % 4,1 0,9 -15,7
Puhaskasum mln eurot 1,8 0,1 (4,1)
    emaettevõtte omanike osa mln eurot 1,8 0,2 (4,1)
    mittekontrolliva osaluse osa mln eurot (0,0) (0,0) 0,0
Puhaskasumimarginaal % 3,7 0,3 -15,7
         
Muud olulised näitajad        
Omakapitali tootlus % 8,1 -8,7 -3,1
Varade tootlus % 4,1 -4,5 -1,9
Investeeritud kapitali tootlus % 7,0 -5,9 -1,9
         
Omakapitali määr % 52,9 51,7 62,1
Laenukohustuste määr % 14,5 17,4 12,8
         
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja korda 2,2 2,0 2,6
Maksevõime kordaja korda 1,2 0,9 0,9
Debitoorse võlgnevuse käibevälde päeva 58 55 51
Tarnijate käibevälde päeva 46 47 41
         
EBITDA marginaal % 6,0 2,4 -12,4
Üldkulud müügitulust % 5,5 5,2 9,7
Brutotöötasu müügitulust % 10,0 8,5 14,5
Müügitulu töötaja kohta tuhat eurot 57 54 29
Keskmine töötajate arv (kontsernis) inimest 838 880 915
         
Teostamata tööde jääk mln eurot 193 189 195

 
Töötajad ja töötasu

Aastaga on kontserni töötajate arv vähenenud 15 töötaja võrra (-1,7%) ning seisuga 31. märts 2013 oli kontsernis 869 töötajat (sh nii tähtajalise kui ka osalise tööajaga töötajad).

Kontserni eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu. Töötajate ja ettevõtte huve tasakaalustab tulemustest sõltuv tasustamine. Töötajatele arvestatud 2013. aasta 3 kuu brutotöötasu oli 4,8 mln eurot, millest põhipalga osakaal moodustas 75,7% ning tulemustasude osakaal 24,3% (2012. aasta 3 kuud: 4,1 mln eurot, põhipalga osakaal 85,5% ja tulemustasude osakaal 14,5%). Brutotöötasu kasvas eelmise aastaga võrreldes 17,1%, sealhulgas põhipalk 4,4% ja tulemustasud 98,1%.

Aktsia ja aktsionärid

Väärtpaberi informatsioon
   
Emitent AS Merko Ehitus
Väärtpaberi nimi Merko Ehitus aktsia
Emitendi residentsus Eesti
Börsinimekiri Põhinimekiri
ISIN EE3100098328
Nimiväärtus nimiväärtuseta
Väärtpaberite arv 17 700 000
Emissiooni maht nimiväärtuses 12 000 000
Valuuta EUR
Noteerimise kuupäev 11.08.2008

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn põhinimekirjas. 2013. aasta 3 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 480 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,13 mln aktsiat ning tehingute käive oli 0,85 mln eurot. Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 5,71 eurot ning kõrgeim tasemel 7,48 eurot aktsia. Aktsia sulgemishind seisuga 31. märts 2013 oli 7,18 eurot. AS Merko Ehitus turuväärtus seisuga 31. märts 2013 oli 127 mln eurot.

  31.03.2013 31.03.2012 31.03.2011
Aktsiate arv 17 700 000 17 700 000 17 700 000
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,10 0,01 -0,23
Omakapital aktsia kohta, eurot 6,47 6,35 7,08
P/B (aktsia hind aktsia bilansilisse väärtusesse) 1,11 0,94 1,31
P/E (aktsia hind / kasum aktsia kohta) 13,76 -10,81 -41,82
Turuväärtus, mln eurot 127 106 165

ASi Merko Ehitus suuremad aktsionärid seisuga 31.03.2013 ja muutus võrreldes eelmise kvartaliga:

  Aktsiate arv Osalus 31.03.2013 Osalus 31.12.2012 Muutus
AS Riverito 12 742 686 71,99% 71,99% -
ING Luxembourg S.A., kliendid 974 126 5,50% 5,50% -
Skandinaviska Enskilda Banken Ab, kliendid 867 568 4,90% 5,07% -29 296
Firebird Republics Fund Ltd 302 395 1,71% 1,71% -
Gamma Holding OÜ 177 700 1,00% 0,92% +14 444
State Street Bank and Trust Omnibus Account a Fund No OM01 153 018 0,86% 0,86% -
Skandinaviska Enskilda Banken Finnish kliendid 135 191 0,76% 0,71% +10 000
SEB Elu- ja Pensionikindlustus AS 128 020 0,72% 0,71% +2 500
Andersson Investeeringud OÜ 120 015 0,68% 0,68% -
AS Midas Invest 118 555 0,67% 0,66% +1 500
Clearstream Banking Luxembourg S.A. kliendid 102 497 0,58% 0,58% -


Dividendipoliitika

Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena hetkest, millal dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitatakse.

08. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018, mille ühe osana seati uueks eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist.


KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

  2013.a.
3 kuud
2012.a.
3 kuud
     
Müügitulu 47 859 47 791
Müüdud toodangu kulu (43 624) (45 288)
Brutokasum (-kahjum) 4 235 2 503
     
Turustuskulud (656) (428)
Üldhalduskulud (1 956) (2 048)
Muud äritulud 708 571
Muud ärikulud (44) (23)
Ärikasum (-kahjum) 2 287 575
     
Finantstulud (-kulud) (333) (159)
sh finantstulud (-kulud) investeeringutelt sidus- ja
    ühisettevõtetesse
(34) 105
    finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt 13 -
    intressikulud (210) (313)
    kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (110) (63)
    muud finantstulud (-kulud) 8 112
Kasum (kahjum) enne maksustamist 1 954 416
Tulumaksukulu (194) (269)
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 1 760 147
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist (kahjumist) 1 766 155
    mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (kahjumist) (6) (8)
     
Muu koondkasum (-kahjum)    
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (141) (23)
Perioodi koondkasum (-kahjum) 1 619 124
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist (-kahjumist) 1 625 132
    mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (-kahjumist) (6) (8)
     
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte omanike
aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)
0,10 0,01


KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

  31.03.2013 31.12.2012
VARA    
     
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 33 349 35 316
Lühiajalised deposiidid 2 500 -
Nõuded ja ettemaksed 58 853 60 343
Ettemakstud tulumaks 480 478
Varud 82 127 82 830
Käibevara kokku 177 309 178 967
     
     
Põhivara    
Pikaajalised finantsinvesteeringud 25 124 24 378
Edasilükkunud tulumaksuvara 1 818 1 919
Kinnisvarainvesteeringud 3 546 3 566
Materiaalne põhivara 14 826 14 853
Immateriaalne põhivara 1 346 1 365
Põhivara kokku 46 660 46 081
     
VARA KOKKU 223 969 225 048
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
     
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 12 590 16 299
Võlad ja ettemaksed 64 378 63 209
Tulumaksukohustus 47 -
Lühiajalised eraldised 5 268 6 165
Lühiajalised kohustused kokku 82 283 85 673
     
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenud 19 813 19 205
Pikaajalised intressivõlad 4 3
Pikaajalised võlad tarnijatele 1 686 1 553
Edasilükkunud tulumaksukohustus 380 327
Pikaajalised eraldised 15 20
Pikaajalised kohustused kokku 21 898 21 108
     
Kohustused kokku 104 181 106 781
     
Omakapital    
     
Mittekontrolliv osalus 1 232 1 342
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital    
   Aktsiakapital 12 000 12 000
   Kohustuslik reservkapital 1 200 1 200
   Realiseerimata kursivahed (653) (512)
   Jaotamata kasum 106 009 104 237
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 118 556 116 925
     
Omakapital kokku 119 788 118 267
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 223 969 225 048


Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
+372 650 1250

signe.kukin@merko.ee


3M_2013_MERKO EHITUS_EST.pdf