English Estonian
Avaldatud: 2013-05-03 14:53:40 CEST
Ekspress Grupp
Kvartaliaruanne

ASi Ekspress Grupp 2013. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2013-05-03 14:53 CEST --  

Käesoleva aasta esimeses kvartalis teenis kontsern 633 tuhat eurot puhaskasumit võrreldes eelmise aasta 179 tuhande euroga. Müügikäibes jäime eelmisele aastale alla 3% teenides kokku 13,8 miljonit eurot tulusid. EBITDA osas oli allajäämine 7% võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga ning lõpetasime kvartali 1,5 miljoni euro suuruse  kasumiga. Müügi ja EBITDA osas olid ka ootused kõrgemad vastavalt 2% ja 9%, kuid kvartali puhaskasum püsis eelarvestatud tasemel. 

Kvartalitulemust mõjutavateks märksõnadeks on ootamatu turunõrkus trükiteenuse eksportturgudel, mis algas veebruari teisel nädalal, Delfi Leedu edasilükkunud tulud erinevates koostööprojektides ning debitoorsete võlgade allahindlused. EBITDA mahajäämuse suutsime kompenseerida madalamate intressikuludega, mistõttu puhaskasumi tulemusega oleme rahul. 

Kui vaadata esimese kvartali EBITDA osakaalude muutusi erinevate segmentide vahel, siis online meedia edasilükkunud tulude ning trükiteenuse hetkelise vähenemise taustal teenis perioodiliste väljaannete segment eelmisest aastast parema tulemuse ning segmendi EBITDA osakaal kogu grupi EBITDAst kasvas eelmise aasta 1%-lt käesoleval aastal 12% peale. 

Perioodiliste väljaannete segmendi eelmisest aastast parema tulemuse tõid osalt aasta esimeses kvartalis lõppenud DVD sari, mida müüdi koos Eesti Päevalehega ning mis toetas nii raamatukirjastuse Hea Lugu kui ka AS Eesti Ajalehed tulemust. Samuti toetas segmenti ajalehtede kojukandeettevõtte Express Post oodatust parem tulemus. Ajalehtede ja ajakirjade kirjastamises oli tegu keerulise kvartaliga. Kui Leedus langes perioodiliste väljaannete käibemaks ning vähendatud isikkoosseis aitas samuti ettevõtte tulemust võrreldes eelmise aastaga parandada, siis Eestis kannatasid kõik perioodilised väljaanded reklaamituru ootamatu mõõna käes. Eesti ajakirjade kirjastamise ettevõte suutis alles kvartali viimasel kuul reklaamikäibelt eelmisele aastale järgi jõuda, samuti olid raskustes päeva- ja nädalalehed. Tulubaasi hoidsid üleval tellijad, kelle osas olulist muutust aset leidnud pole. Digilehtede kasutajaskond ning reklaamitulud jätkavad stabiilset kasvu.

Online segmendis on Delfi Läti suutnud eelmise aasta kasumit ületada. Delfi Eesti on küll teinud 7% parema käibe tulemuse, kuid kasumis jäänud eelmisele aastale alla. Arvestades esimese kvartali madalaid käibe- ja kasumieesmärke ning võrdlusbaase, ei ole erinevus absoluutnumbrites siiski märkimisväärne. Tulemuse peamisteks mõjutajateks olid mõnede töö-ja ametilepingute lõpetamisega seotud tasud ning eelmise aasta jooksul kasvatatud ajakirjandustoimetuse koosseis,  mis on teiselt poolt kvartali viimastest nädalatest alates kasvatanud delfi.ee nädalaste unikaalsete kasutajate arvu üle 100 tuhande kasutaja võrra suuremaks võrreldes postimees.ee-ga. Delfi Leedu majandustulemuse suurimateks mõjutajateks olid mõned koostööprojektide tulude nihkumised teise kvartalisse ning debitoorsete võlgnevuste suuremad allahindlused, mis tulenevad eelmise aasta viimase kvartali kõrgemast reklaamikäibest. Ettevõtte juhtkonna sõnul on mõlema olukorra näol tegu tulude laekumise viivituse, mitte saamatajäämisega ning eeldatavalt kompenseeruvad nimetatud tagasilöögid aasta järgmistes kvartalites. 

Trükiteenuste segmendis mõjutas ettevõtte tulubaasi eksportturge kvartali keskelt tabanud aeglustumine, millele reageerimine on ettevõtte jaoks olnud problemaatiline tulenevalt tootmisvõimsuse piirangust, mis ei võimalda hästi valmistuda püsiklientide ootamatuteks tellimuste vähendamisteks. Ettevõtte juhtkonna sõnul näevad nad erinevatel eksportturgudel ka hinnasurvet. Olenemata käibe puudujäägist suutis ettevõtte kvartali viimasel kuul siiski EBITDA eesmärgi täita ning vaatab positiivselt järgnevale kvartalile. 

2013. aasta teises kvartalis ootame käibe jäämist eelmise aasta tasemele, EBITDA vähenemist võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 7%, kuid puhaskasumi kasvamist 30%. Kõige olulisema negatiivse efektina eeldame perioodiliste väljaannete reklaamikäibe defitsiiti võrreldes eelmise aastaga, samuti mõjutab segmendi tulemust kuni uue DVD sarja käivitumiseni juba esimeses kvartalis lõppenud filmisari. Online segmendis loodame hoida EBITDA eelmise aasta tasemel, küll aga veidi madalama marginaaliga tulenevalt mitme uue projekti käivitamise kuludest ning eelmise aasta jooksul lisandunud sisutootmise kuludest, mille osas kaalume optimeerimise võimalusi. Trükiteenuste segmendis eeldame kasumi püsimist eelmise aasta tasemel. Puhaskasumi kasvu annavad eelmisest aastast oluliselt madalamad intressikulud. 

Olulisemad finantsnäitajad ja suhtarvud

(tuhandetes EUR) I kv 2013 I kv 2012 Muutus% I kv 2011 I kv 2010
Perioodi kohta          
Müügitulu 13 809 14 219 -3% 13 146 11 658
Brutokasum 2 813 2 799 1% 2 617 2 065
EBITDA* 1 503 1 614 -7%
 
1 394 733
Ärikasum* 840 755 11%
 
554  (101)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest* 633 179 254%  (155)  (1 131)
EBITDA marginaal* (%) 10,9% 11,4%   10,6% 6,3%
Ärirentaablus* (%) 6,1% 5,3%   4,2% -0,9%
Puhasrentaablus* (%) 4,6% 1,3%   -1,2% -9,7%
Eesti Päevalehe AS-i 50% osaluse soetamisega kaasnenud tulu** 0 0 0% 1 540 0
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest raamatupidamise aruandes 633 179 254% 1 385 (1 131)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) raamatupidamise aruandes 633 179 254% 1 385  (768)
Puhasrentaablus (%) 4,6% 1,3%   10,5% -6,6%
Varade tootlus (%) 0,8% 0,2%   1,6% -0,9%
Omakapitali tootlus (%) 1,5% 0,5%   3,8% -2,7%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) 0,02 0,01   0,05 (0,04)

*Tulemused ei sisalda firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindluseid ning erakorralist tulu seoses Eesti Päevalehe AS-is täiendava osaluse soetamisega (vt allpool).

**2011 I kvartalis soetati täiendav 50% osalus Eesti Päevalehe AS-is. Tehingut kajastati raamatupidamislikult kahes osas: esiteks kui olemasoleva 50% osaluse müüki, millest teeniti erakorralist kasumit summas 1 540 tuhat eurot  ja teiseks kui 100% tütarettevõtte omandamist.

Bilanss (tuhandetes EUR) 31.03.2013 31.12.2012 Muutus%
Perioodi lõpu seisuga      
Käibevara 11 780 13 545 -13%
Põhivara 66 290 66 754 -1%
Varad kokku 78 070 80 299 -3%
Lühiajalised kohustused 13 036 14 967 -13%
Pikaajalised kohustused 23 322 24 233 -4%
Kohustused kokku 36 358 39 200 -7%
Omakapital 41 712 41 099 1%

 

Finantssuhtarvud (%) 31.03.2013 31.12.2012
Omakapitali osakaal (%) 53% 51%
Võla ja omakapitali suhe (%) 65% 70%
Võla ja kapitali suhe (%) 37% 38%
Koguvõla  ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) 3,5 3,6
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio) 1,74 1,52
Likviidsuskordaja 0,90 0,90

 

Esitatud finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
EBITDA marginaal* (%)  EBITDA*/müügitulu x 100
Ärirentaablus* (%)  Ärikasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus* (%)  Puhaskasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus (%)  Puhaskasum raamatupidamise aruandes/müügitulu x100
Puhaskasum aktsia kohta  Puhaskasum/keskmine aktsiate arv
Omakapitali osakaal (%) Omakapital / (kohustused+omakapital) x100
Võla ja omakapitali suhe (%) Intressi kandvad võlakohustused/omakapital x 100
Võla ja kapitali suhe (%) Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg)/(netovõlg+ omakapital) x 100
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) Intressikandvad võlakohustused/EBITDA
Intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) EBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed
Likviidsuskordaja Käibevara/lühiajalised kohustused
Varade tootlus (%) Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100
Omakapitali tootlus (%) Puhaskasum/keskmine omakapital x 100

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Kontsern tegutses 2013. ja 2012. aastal järgmistes segmentides:

-          online-meedia,

-          perioodilised väljaanded (ajalehed, ajakirjad ja raamatud),

-          trükiteenused.

 

Segmentide peamised finantsnäitajad I kvartal 2013/2012

 (tuhandetes EUR) Müügitulu
  I kv
2013
I kv
2012
Muutus%
online-meedia 2 437 2 187 11%
perioodilised väljaanded 5 743 5 781 -1%
trükiteenused 6 617 7 376 -10%
kesksed tegevused 355 140 154%
segmentidevahelised elimineerimised (1 343) (1 265) -6%
KONTSERN KOKKU 13 809 14 219 -3%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  I kv 2013 I kv
 2012
Muutus%
online-meedia 84 238 -65%
perioodilised väljaanded 210 21 900%
trükiteenused 1 414 1 529 -8%
kesksed tegevused (206) (174) -18%
segmentidevahelised elimineerimised 1 0 -
KONTSERN KOKKU 1 503 1 614 -7%

 

EBITDA marginaal I kv 2013 I kv 2012
online-meedia 3% 11%
perioodilised väljaanded 4% 0%
trükiteenused 21% 21%
KOKKU 11% 11%

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib brutoreklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid          

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Eesti www.delfi.ee AS Eesti Ajalehed www.ekspress.ee
  rus.delfi.ee   www.maaleht.ee
Delfi Läti www.delfi.lv   www.epl.ee
  rus.delfi.lv AS SL Õhtuleht www.ohtuleht.ee
Delfi Leedu www.delfi.lt    
  ru.delfi.lt    
Delfi Ukraina www.delfi.ua    

 

Kontsernile kuuluvad kuulutusteportaalid

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Leedu www.alio.lt Eesti Ajalehed AS www.ekspressjob.ee
      www.ekspressauto.ee
      www.hyppelaud.ee

 

Online-meedia segment

Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas ning samuti emaettevõtet Delfi Holding.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  I kv
 2013
I kv
2012
Muutus%
Delfi Eesti 852 799 7%
Delfi Läti 520 479 9%
Delfi Leedu 1 055 889 19%
Delfi Ukraina 10 14 -29%
muud ettevõtted 0 6 -100%
segmendisisesed elimineerimised 0 0 -
KOKKU 2 437 2 187 11%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  I kv
2013
I kv
2012
Muutus%
Delfi Eesti (29) 44 -166%
Delfi Läti 38 (6) 733%
Delfi Leedu 43 169 -75%
Delfi Ukraina (59) (67) 12%
muud ettevõtted 90 98 -8%
segmendisisesed elimineerimised 1 0 -
KOKKU 84 238 -65%

Online segmendi müügitulude kasv on esimeses kvartalis olnud väga hea, kuid endiselt tuleb tööd teha kasumlikkuse tõstmisega. Esimese kvartali EBITDA-d on negatiivselt mõjutanud toimetuse koosseisu kasv, mis teiselt poolt on tõstnud meie sisu kvaliteeti ning toonud juurde unikaalseid kasutajaid.

2013. aasta esimeses kvartalis jätkusid kõikides Delfi portaalides erinevate sektsioonide uuenduskuurid, uute alamsaitide loomised ning koostööprojektid erinevate partneritega.

 

Delfi Eesti

·         Delfi Eesti jätkas live ülekannete edastamist spordivõistlustelt (korvpalliülekanded, SEB Tallink Open 2013 tennises jne). Suurema projektina toimus terve päev väldanud programm Eesti Vabariigi EV95 aastapäeva üritustest.

·         Uued kategooriad ja alamsaidid eestikeelses Delfis nagu Eesti Laul 2013, Eesti Vabariik 95, priiuse põlistumine, Tallinn Music Week 2013, Spordimelu, Motoexotic, Cirque du Soleil, Su nägu kõlab tuttavalt, Moodne kodu.

·         Uus pildigalerii.

·         Uus mobiilirakenduse versioon mDelfi 5.0.

·         Koostööprojektid televisioonis TV3-ga, Sky Mediaga, Fox telekanalitega.

·         Koostööprojektid Eesti Kergejõustikuliiduga, Eesti Suusaliiduga, teatriga NO99, Tallinn Music Week-ga jne.

 

2013 aasta esimeses kvartalis Eesti internetiturul olulisi muudatusi ei olnud. Kasutajate trend jätkab sarnaselt eelmistele aastatele omast sügistalvist kasvu. Turul domineerivad kaks meediaväljaannet - Delfi ja Postimees.  Delfi.ee  on jätkuvalt suurima kasutajate arvuga  internetikeskkond Eestis. Esimese kvartali jooksul on Delfi suurendanud vahet postimees.ee-ga, mis on küündinud stabiilselt üle 100 tuhande kasutaja nädala arvestuses. Stabiilselt kasvab ka Eesti Päevalehe www.epl.ee  internetiversiooni kasutajate arv ning mis läheneb 250 tuhande kasutaja piirile nädala arvestuses. Seoses uue mobiiliversiooni esitlemisega www.delfi.ee poolt on  mobiilsete kasutajate arv viimase kuue kuuga kahekordistunud,  moodustades hetkel siiski vaid kümnendiku kogu lugejate arvust.

 

Delfi Läti

·         Avati uus kohalikke uudiseid kajastav alamsait – regionaalsed uudised (Regional News).

·         Koostööprojekt e-kooli portaaliga e-klase.lv pääsemaks ligi noorematele lugejatele.

·         Koostööprojekt naistele suunatud portaaliga kasjauns.lv.

·         Lansseeriti uus mobiilirakenduse versioon koos täiustatud navigeerimissüsteemi ja disainiga

·         Reklaamifirma DDB uuringu alusel on Delfi juba mitmendat kuud kõige populaarsem ja mõjuvõimsam bränd Läti internetis.

·         Muud koostööprojektid erinevas vallas:

-          Läti muusikaauhindade „The Great Music Award“ meediapartner,

-          Lätis toimunud Euroopa rallimeistrivõistluste põhimeediapartner. 

2013. aasta esimese kvartali olulisim muudatus on Schibstedi kontserni poolt portaali www.spoki.lv ostmine ja selle integreerimine uudisportaaliga www.tvnet.lv. Selle tulemusena kasvas tvnet.lv kasutajate arv keskmiselt 50 tuhande kasutaja võrra kuus. Läti interneti kasutajate hulgas on endiselt kõige populaarsemad veebilehed e-maili keskkond Inbox ja sotsiaalvõrgustik Draugiem. Delfi on jätkuvalt külastatavaim ning suurima kasutajate arvuga uudisportaal Lätis.  

 

Delfi Leedu

·         Koostööprojekt Nubo TV-ga, mille raames saavad kasutajad vaadata erinevaid telekanaleid arvutiga.

·         Väga hea vastuvõtu osaliseks saanud uus e-raamatupood.

·         Toodi turule Delfi Leedu ingliskeelne versioon. Lisaks sellele on olemas ka juba varasemalt vene ja poolakeelsed versioonid.

·         Valmis kuulutusteportaali Alio pildilise kujundusega vaade.

Leedu internetikasutajate hulgas on Delfi Leedu  endiselt vaieldamatu turuliider omades jätkuvalt üle ühe miljoni unikaalse kasutaja kuus. Delfi on alates 2012. aasta teisest kvartalist jätkuvalt suurendanud vahet järgnevate portaalidega ja Delfi kasutajate arv kuu lõikes on üle 200 tuhande suurem kui lähemal konkurendil. Uuringufirma Gemius korrigeeris 2012. aasta jaanuaris uuesti Leedu internetikasutajate üldarvu, mis vähendas kõikide internetiportaalide kasutajate arvu.

 

Delfi Ukraina

·         Jätkatakse eelmisel aastal alustatud strateegiaga, pakkudes kergemaid tabloidformaadis uudiseid.

·         Marketingiaktsioonid sotsiaalmeedias ja koostööprojektid raadio ja telekanalitega tõstmaks Delfi nähtavust turul.

·         Alates 2012. aasta septembrist on suurendatud naistele mõeldud sisu tootmist tulenevalt Delfi.ua kasutajate profiilist.

Ukraina internetituru toimimine erineb endiselt oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Delfi.ua on võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvatanud kasutajate arvu ca 30%. Üldiselt on Ukraina internetiturul näha erinevate meediaväljaannete pidevat muutumist ja kontseptsioonide muutmist. Turg ei ole selgelt veel välja kujunenud ja nii tegijad kui ka tarbijad alles kujundavad välja oma eelistusi.

 

Perioodiliste väljaannete segment 

Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastusettevõtted. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  I kv 2013 I kv 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 2 615 2 771 -6%
OÜ Hea Lugu 329 148 122%
AS SL Õhtuleht* 900 911 -1%
AS Ajakirjade Kirjastus* 918 985 -7%
UAB Ekspress Leidyba 628 632 -1%
AS Express Post* 601 595 1%
segmendisisesed elimineerimised (248) (261) 5%
KOKKU 5 743 5 781 -1%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  I kv 2013 I kv 2012 Muutus%
AS Eesti Ajalehed 73 36 103%
OÜ Hea Lugu 55 (19) 389%
AS SL Õhtuleht* 35 35 0%
AS Ajakirjade Kirjastus* (22) (26) 15%
UAB Ekspress Leidyba (5) (63) 92%
AS Express Post* 74 57 30%
segmendisisesed elimineerimised 0 0 -
KOKKU 210 21 910%

*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa

2013. aasta esimest kvartalit iseloomustab jätkuv madalseis trükimeedia reklaamiturul. Kui ajakirjade reklaamimahud märtsis taastusid oodatavale tasemele, siis ajalehtede puhul on olukord endiselt keeruline ning seda vaatamata tiraažide ja lugejanumbrite suhteliselt stabiilsele tasemele.

Veebruaris lõppes OÜ Hea Lugu Eesti filmi 100. juubeliaasta puhul välja lastud 15 filmist koosnev jätkusari. Kogu filmiprojekt oli ettevõttele äärmiselt edukas ning ühtlasi aitas kaasa ka Eesti Päevalehe ja LP üksikmüügile. Endiselt jätkub meie digitoodete kasutajate arvu kasv.    

Eesti ajalehtede tiraaž 2012-2013

Eesti ajalehtede tiraažid on jätkuvalt stabiilsed või mõõdukalt langevad. Rohkem langeb päevalehtede tiraaž, vähem nädalalehtede oma. Paratamatult järgib Eesti turg maailmas valitsevaid trende, kus jätkub migratsioon paberlehtede tarbimiselt digitaalsete kanalite tarbimisele.

Eesti ajalehtede lugejaskond 2012-2013

Vaatamata ajalehtede tiraažide vähenemisel saab positiivse uudisena tõdeda paberlehtede lugejate arvu kasvu 50 tuhande lugeja võrra võrreldes 2012. aasta esimese kvartaliga. Kõige rohkem on kasvanud Eesti Päevalehe lugejate arv – 17 tuhat lugejat võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Jätkuvalt on kontserni erilise tähelepanu all digitaalsete ajalehtede arendamine, milliste lugejate arv ei kajastu ülaltoodud tabelis. 

Trükiteenuste segment

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  I kv 2013 I kv 2012 Muutus%
AS Printall 6 617 7 376 -10%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  I kv 2013 I kv 2012 Muutus%
AS Printall 1 414 1 529 -8%

 

Tulenevalt kõrghooajal heatset masinate tootmisvõimsuste maksimaalse taseme juures opereerimisest, muutub käibe kasvatamine üha keerulisemaks. Negatiivset mõju avaldab ka ajalehtede tiraažide vähenemine, mille trükimahu langust coldset masinatel on üha raskem kompenseerida. 2013. aasta esimeses kvartalis langes kogukäive küll 10%, kuid trükkimisteenuse käive ilma paberimüügita kahanes oluliselt vähem ehk 2,3%. Kontserniettevõtete osa käibes väheneb ning kasvab ekspordi osakaal. Suurema osa mahu kasvust toob eelkõige trükkimine heatset masinatel, mis moodustab kogukäibest ca 85%.

Trükiteenused ja keskkond

Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud  2012. aastal ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.

Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.

 

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 31.03.2013 31.12.2012
VARAD    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 2 482 3 182
Nõuded ja ettemaksed 6 754 7 344
Varud 2 447 2 922
Kokku 11 683 13 448
Müügiootel põhivara 97 97
Käibevara kokku 11 780 13 545
Põhivara    
Tähtajaline hoius 98 98
Nõuded ja ettemaksed 380 365
Materiaalne põhivara 14 494 14 841
Immateriaalne põhivara 51 318 51 450
Põhivara kokku 66 290 66 754
   VARAD KOKKU 78 070 80 299
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 3 621 4 347
Võlad ja ettemaksed 9 415 10 620
Lühiajalised kohustused kokku 13 036 14 967
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenukohustused 23 319 24 233
Muud pikaajalised võlad 3 0
Pikaajalised kohustused kokku 23 322 24 233
Kohustused kokku 36 358 39 200
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 17 878 17 878
Ülekurss 14 277 14 277
Reservid 740 740
Jaotamata kasum 8 823 8 190
Valuutakursi muutuste reserv  (6) 14
OMAKAPITAL KOKKU 41 712 41 099
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 78 070 80 299
       

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

 
(tuhandetes EUR)
 
I kv 2013 I kv 2012
Müügitulu 13 809 14 219
Müüdud toodangu kulu (10 996) (11 420)
Brutokasum 2 813 2 799
Turunduskulud (498) (469)
Üldhalduskulud (1 541) (1 702)
Muud ärikulud (28) (34)
Muud äritulud 94 161
Ärikasum 840 755
Intressitulud 0 3
Intressikulud (197) (488)
Kasum (kahjum) valuutakursi muutusest 16  (44)
Muud finantskulud (16) (22)
Kokku finantstulud/kulud  (197)  (551)
Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt  (7)  (27)
Kasum/(kahjum)  enne tulumaksustamist 636 177
Tulumaksu(kulu) (3)  2
Aruandeperioodi  kasum/(kahjum) 633 179
Aruandeperioodi  puhaskasumi/(-kahjumi) jaotus:    
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) 633 179
Muu koondkasum/(-kahjum)    
Realiseerimata kursivahed  (20) 39
Kasum riskimaandamisinstrumendi väärtuse muutusest 0 62
Muu koondkasum/(-kahjum) kokku  (20) 101
Aruandeperioodi koondkasum/ (-kahjum) 613 280
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) 613 280
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta 0,02 0,01

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) I kv 2013 I kv 2012
Rahavood äritegevuses    
Aruandeperioodi ärikasum (-kahjum) 840 755
Korrigeerimised:    
Põhivara kulum ja väärtuse langus 663 859
Kasum (-) kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest (1) 0
Äritegevuse rahavood:    
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 587 (11)
Varude muutus 475 171
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus (1 215) (684)
Rahavoog põhitegevusest 1 349 1 090
Makstud ettevõtte tulumaks (15) 0
Makstud intressid (197) (488)
Rahavood äritegevuses kokku 1 137 602
Rahavood investeerimistegevuses    
Muude finantsinvesteeringute ost 15 0
Saadud intressid 0 3
Põhivara soetamine (187) (181)
Põhivara müük 3 1
Antud laenud (2) (1)
Antud laenude tagasimaksed 2 32
Rahavood investeerimistegevuses kokku (199) (146)
Rahavood finantseerimistegevuses    
Tasutud kapitalirendi maksed 0 (388)
Arvelduskrediidi kasutuse muutus (745) 395
Faktooringu kasutuse muutus 0 160
Saadud laenude tagasimaksed (893) (1 043)
Rahavood finantseerimistegevuses kokku (1 638) (876)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS (700) (420)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 182 2 729
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 482 2 309

 

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee


EG_I_kvartal_2013_EST.pdf