ASi Ekspress Grupp 2013. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanneTallinn, Eesti, 2013-05-03 14:53 CEST --
Käesoleva aasta esimeses kvartalis teenis kontsern 633 tuhat eurot puhaskasumit võrreldes eelmise aasta 179 tuhande euroga. Müügikäibes jäime eelmisele aastale alla 3% teenides kokku 13,8 miljonit eurot tulusid. EBITDA osas oli allajäämine 7% võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga ning lõpetasime kvartali 1,5 miljoni euro suuruse kasumiga. Müügi ja EBITDA osas olid ka ootused kõrgemad vastavalt 2% ja 9%, kuid kvartali puhaskasum püsis eelarvestatud tasemel.
Kvartalitulemust mõjutavateks märksõnadeks on ootamatu turunõrkus trükiteenuse eksportturgudel, mis algas veebruari teisel nädalal, Delfi Leedu edasilükkunud tulud erinevates koostööprojektides ning debitoorsete võlgade allahindlused. EBITDA mahajäämuse suutsime kompenseerida madalamate intressikuludega, mistõttu puhaskasumi tulemusega oleme rahul.
Kui vaadata esimese kvartali EBITDA osakaalude muutusi erinevate segmentide vahel, siis online meedia edasilükkunud tulude ning trükiteenuse hetkelise vähenemise taustal teenis perioodiliste väljaannete segment eelmisest aastast parema tulemuse ning segmendi EBITDA osakaal kogu grupi EBITDAst kasvas eelmise aasta 1%-lt käesoleval aastal 12% peale.
Perioodiliste väljaannete segmendi eelmisest aastast parema tulemuse tõid osalt aasta esimeses kvartalis lõppenud DVD sari, mida müüdi koos Eesti Päevalehega ning mis toetas nii raamatukirjastuse Hea Lugu kui ka AS Eesti Ajalehed tulemust. Samuti toetas segmenti ajalehtede kojukandeettevõtte Express Post oodatust parem tulemus. Ajalehtede ja ajakirjade kirjastamises oli tegu keerulise kvartaliga. Kui Leedus langes perioodiliste väljaannete käibemaks ning vähendatud isikkoosseis aitas samuti ettevõtte tulemust võrreldes eelmise aastaga parandada, siis Eestis kannatasid kõik perioodilised väljaanded reklaamituru ootamatu mõõna käes. Eesti ajakirjade kirjastamise ettevõte suutis alles kvartali viimasel kuul reklaamikäibelt eelmisele aastale järgi jõuda, samuti olid raskustes päeva- ja nädalalehed. Tulubaasi hoidsid üleval tellijad, kelle osas olulist muutust aset leidnud pole. Digilehtede kasutajaskond ning reklaamitulud jätkavad stabiilset kasvu.
Online segmendis on Delfi Läti suutnud eelmise aasta kasumit ületada. Delfi Eesti on küll teinud 7% parema käibe tulemuse, kuid kasumis jäänud eelmisele aastale alla. Arvestades esimese kvartali madalaid käibe- ja kasumieesmärke ning võrdlusbaase, ei ole erinevus absoluutnumbrites siiski märkimisväärne. Tulemuse peamisteks mõjutajateks olid mõnede töö-ja ametilepingute lõpetamisega seotud tasud ning eelmise aasta jooksul kasvatatud ajakirjandustoimetuse koosseis, mis on teiselt poolt kvartali viimastest nädalatest alates kasvatanud delfi.ee nädalaste unikaalsete kasutajate arvu üle 100 tuhande kasutaja võrra suuremaks võrreldes postimees.ee-ga. Delfi Leedu majandustulemuse suurimateks mõjutajateks olid mõned koostööprojektide tulude nihkumised teise kvartalisse ning debitoorsete võlgnevuste suuremad allahindlused, mis tulenevad eelmise aasta viimase kvartali kõrgemast reklaamikäibest. Ettevõtte juhtkonna sõnul on mõlema olukorra näol tegu tulude laekumise viivituse, mitte saamatajäämisega ning eeldatavalt kompenseeruvad nimetatud tagasilöögid aasta järgmistes kvartalites.
Trükiteenuste segmendis mõjutas ettevõtte tulubaasi eksportturge kvartali keskelt tabanud aeglustumine, millele reageerimine on ettevõtte jaoks olnud problemaatiline tulenevalt tootmisvõimsuse piirangust, mis ei võimalda hästi valmistuda püsiklientide ootamatuteks tellimuste vähendamisteks. Ettevõtte juhtkonna sõnul näevad nad erinevatel eksportturgudel ka hinnasurvet. Olenemata käibe puudujäägist suutis ettevõtte kvartali viimasel kuul siiski EBITDA eesmärgi täita ning vaatab positiivselt järgnevale kvartalile.
2013. aasta teises kvartalis ootame käibe jäämist eelmise aasta tasemele, EBITDA vähenemist võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 7%, kuid puhaskasumi kasvamist 30%. Kõige olulisema negatiivse efektina eeldame perioodiliste väljaannete reklaamikäibe defitsiiti võrreldes eelmise aastaga, samuti mõjutab segmendi tulemust kuni uue DVD sarja käivitumiseni juba esimeses kvartalis lõppenud filmisari. Online segmendis loodame hoida EBITDA eelmise aasta tasemel, küll aga veidi madalama marginaaliga tulenevalt mitme uue projekti käivitamise kuludest ning eelmise aasta jooksul lisandunud sisutootmise kuludest, mille osas kaalume optimeerimise võimalusi. Trükiteenuste segmendis eeldame kasumi püsimist eelmise aasta tasemel. Puhaskasumi kasvu annavad eelmisest aastast oluliselt madalamad intressikulud.
Olulisemad finantsnäitajad ja suhtarvud
(tuhandetes EUR) |
I kv 2013 |
I kv 2012 |
Muutus% |
I kv 2011 |
I kv 2010 |
Perioodi kohta |
|
|
|
|
|
Müügitulu |
13 809 |
14 219 |
-3% |
13 146 |
11 658 |
Brutokasum |
2 813 |
2 799 |
1% |
2 617 |
2 065 |
EBITDA* |
1 503 |
1 614 |
-7%
|
1 394 |
733 |
Ärikasum* |
840 |
755 |
11%
|
554 |
(101) |
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest* |
633 |
179 |
254% |
(155) |
(1 131) |
EBITDA marginaal* (%) |
10,9% |
11,4% |
|
10,6% |
6,3% |
Ärirentaablus* (%) |
6,1% |
5,3% |
|
4,2% |
-0,9% |
Puhasrentaablus* (%) |
4,6% |
1,3% |
|
-1,2% |
-9,7% |
Eesti Päevalehe AS-i 50% osaluse soetamisega kaasnenud tulu** |
0 |
0 |
0% |
1 540 |
0 |
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest raamatupidamise aruandes |
633 |
179 |
254% |
1 385 |
(1 131) |
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) raamatupidamise aruandes |
633 |
179 |
254% |
1 385 |
(768) |
Puhasrentaablus (%) |
4,6% |
1,3% |
|
10,5% |
-6,6% |
Varade tootlus (%) |
0,8% |
0,2% |
|
1,6% |
-0,9% |
Omakapitali tootlus (%) |
1,5% |
0,5% |
|
3,8% |
-2,7% |
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) |
0,02 |
0,01 |
|
0,05 |
(0,04) |
*Tulemused ei sisalda firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindluseid ning erakorralist tulu seoses Eesti Päevalehe AS-is täiendava osaluse soetamisega (vt allpool).
**2011 I kvartalis soetati täiendav 50% osalus Eesti Päevalehe AS-is. Tehingut kajastati raamatupidamislikult kahes osas: esiteks kui olemasoleva 50% osaluse müüki, millest teeniti erakorralist kasumit summas 1 540 tuhat eurot ja teiseks kui 100% tütarettevõtte omandamist.
Bilanss (tuhandetes EUR) |
31.03.2013 |
31.12.2012 |
Muutus% |
Perioodi lõpu seisuga |
|
|
|
Käibevara |
11 780 |
13 545 |
-13% |
Põhivara |
66 290 |
66 754 |
-1% |
Varad kokku |
78 070 |
80 299 |
-3% |
Lühiajalised kohustused |
13 036 |
14 967 |
-13% |
Pikaajalised kohustused |
23 322 |
24 233 |
-4% |
Kohustused kokku |
36 358 |
39 200 |
-7% |
Omakapital |
41 712 |
41 099 |
1% |
Finantssuhtarvud (%) |
31.03.2013 |
31.12.2012 |
Omakapitali osakaal (%) |
53% |
51% |
Võla ja omakapitali suhe (%) |
65% |
70% |
Võla ja kapitali suhe (%) |
37% |
38% |
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) |
3,5 |
3,6 |
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio) |
1,74 |
1,52 |
Likviidsuskordaja |
0,90 |
0,90 |
Esitatud finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid |
EBITDA marginaal* (%) |
EBITDA*/müügitulu x 100 |
Ärirentaablus* (%) |
Ärikasum*/müügitulu x100 |
Puhasrentaablus* (%) |
Puhaskasum*/müügitulu x100 |
Puhasrentaablus (%) |
Puhaskasum raamatupidamise aruandes/müügitulu x100 |
Puhaskasum aktsia kohta |
Puhaskasum/keskmine aktsiate arv |
Omakapitali osakaal (%) |
Omakapital / (kohustused+omakapital) x100 |
Võla ja omakapitali suhe (%) |
Intressi kandvad võlakohustused/omakapital x 100 |
Võla ja kapitali suhe (%) |
Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg)/(netovõlg+ omakapital) x 100 |
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) |
Intressikandvad võlakohustused/EBITDA |
Intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) |
EBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed |
Likviidsuskordaja |
Käibevara/lühiajalised kohustused |
Varade tootlus (%) |
Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100 |
Omakapitali tootlus (%) |
Puhaskasum/keskmine omakapital x 100 |
SEGMENTIDE ÜLEVAADE
Kontsern tegutses 2013. ja 2012. aastal järgmistes segmentides:
- online-meedia,
- perioodilised väljaanded (ajalehed, ajakirjad ja raamatud),
- trükiteenused.
Segmentide peamised finantsnäitajad I kvartal 2013/2012
(tuhandetes EUR) |
Müügitulu |
|
I kv
2013 |
I kv
2012 |
Muutus% |
online-meedia |
2 437 |
2 187 |
11% |
perioodilised väljaanded |
5 743 |
5 781 |
-1% |
trükiteenused |
6 617 |
7 376 |
-10% |
kesksed tegevused |
355 |
140 |
154% |
segmentidevahelised elimineerimised |
(1 343) |
(1 265) |
-6% |
KONTSERN KOKKU |
13 809 |
14 219 |
-3% |
(tuhandetes EUR) |
EBITDA |
|
I kv 2013 |
I kv
2012 |
Muutus% |
online-meedia |
84 |
238 |
-65% |
perioodilised väljaanded |
210 |
21 |
900% |
trükiteenused |
1 414 |
1 529 |
-8% |
kesksed tegevused |
(206) |
(174) |
-18% |
segmentidevahelised elimineerimised |
1 |
0 |
- |
KONTSERN KOKKU |
1 503 |
1 614 |
-7% |
EBITDA marginaal |
I kv 2013 |
I kv 2012 |
online-meedia |
3% |
11% |
perioodilised väljaanded |
4% |
0% |
trükiteenused |
21% |
21% |
KOKKU |
11% |
11% |
Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib brutoreklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.
Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid
Kontsernile kuuluvad kuulutusteportaalid
Online-meedia segment
Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas ning samuti emaettevõtet Delfi Holding.
(tuhandetes EUR) |
Müügitulu |
|
I kv
2013 |
I kv
2012 |
Muutus% |
Delfi Eesti |
852 |
799 |
7% |
Delfi Läti |
520 |
479 |
9% |
Delfi Leedu |
1 055 |
889 |
19% |
Delfi Ukraina |
10 |
14 |
-29% |
muud ettevõtted |
0 |
6 |
-100% |
segmendisisesed elimineerimised |
0 |
0 |
- |
KOKKU |
2 437 |
2 187 |
11% |
(tuhandetes EUR) |
EBITDA |
|
I kv
2013 |
I kv
2012 |
Muutus% |
Delfi Eesti |
(29) |
44 |
-166% |
Delfi Läti |
38 |
(6) |
733% |
Delfi Leedu |
43 |
169 |
-75% |
Delfi Ukraina |
(59) |
(67) |
12% |
muud ettevõtted |
90 |
98 |
-8% |
segmendisisesed elimineerimised |
1 |
0 |
- |
KOKKU |
84 |
238 |
-65% |
Online segmendi müügitulude kasv on esimeses kvartalis olnud väga hea, kuid endiselt tuleb tööd teha kasumlikkuse tõstmisega. Esimese kvartali EBITDA-d on negatiivselt mõjutanud toimetuse koosseisu kasv, mis teiselt poolt on tõstnud meie sisu kvaliteeti ning toonud juurde unikaalseid kasutajaid.
2013. aasta esimeses kvartalis jätkusid kõikides Delfi portaalides erinevate sektsioonide uuenduskuurid, uute alamsaitide loomised ning koostööprojektid erinevate partneritega.
Delfi Eesti
· Delfi Eesti jätkas live ülekannete edastamist spordivõistlustelt (korvpalliülekanded, SEB Tallink Open 2013 tennises jne). Suurema projektina toimus terve päev väldanud programm Eesti Vabariigi EV95 aastapäeva üritustest.
· Uued kategooriad ja alamsaidid eestikeelses Delfis nagu Eesti Laul 2013, Eesti Vabariik 95, priiuse põlistumine, Tallinn Music Week 2013, Spordimelu, Motoexotic, Cirque du Soleil, Su nägu kõlab tuttavalt, Moodne kodu.
· Uus pildigalerii.
· Uus mobiilirakenduse versioon mDelfi 5.0.
· Koostööprojektid televisioonis TV3-ga, Sky Mediaga, Fox telekanalitega.
· Koostööprojektid Eesti Kergejõustikuliiduga, Eesti Suusaliiduga, teatriga NO99, Tallinn Music Week-ga jne.
2013 aasta esimeses kvartalis Eesti internetiturul olulisi muudatusi ei olnud. Kasutajate trend jätkab sarnaselt eelmistele aastatele omast sügistalvist kasvu. Turul domineerivad kaks meediaväljaannet - Delfi ja Postimees. Delfi.ee on jätkuvalt suurima kasutajate arvuga internetikeskkond Eestis. Esimese kvartali jooksul on Delfi suurendanud vahet postimees.ee-ga, mis on küündinud stabiilselt üle 100 tuhande kasutaja nädala arvestuses. Stabiilselt kasvab ka Eesti Päevalehe www.epl.ee internetiversiooni kasutajate arv ning mis läheneb 250 tuhande kasutaja piirile nädala arvestuses. Seoses uue mobiiliversiooni esitlemisega www.delfi.ee poolt on mobiilsete kasutajate arv viimase kuue kuuga kahekordistunud, moodustades hetkel siiski vaid kümnendiku kogu lugejate arvust.
Delfi Läti
· Avati uus kohalikke uudiseid kajastav alamsait – regionaalsed uudised (Regional News).
· Koostööprojekt e-kooli portaaliga e-klase.lv pääsemaks ligi noorematele lugejatele.
· Koostööprojekt naistele suunatud portaaliga kasjauns.lv.
· Lansseeriti uus mobiilirakenduse versioon koos täiustatud navigeerimissüsteemi ja disainiga
· Reklaamifirma DDB uuringu alusel on Delfi juba mitmendat kuud kõige populaarsem ja mõjuvõimsam bränd Läti internetis.
· Muud koostööprojektid erinevas vallas:
- Läti muusikaauhindade „The Great Music Award“ meediapartner,
- Lätis toimunud Euroopa rallimeistrivõistluste põhimeediapartner.
2013. aasta esimese kvartali olulisim muudatus on Schibstedi kontserni poolt portaali www.spoki.lv ostmine ja selle integreerimine uudisportaaliga www.tvnet.lv. Selle tulemusena kasvas tvnet.lv kasutajate arv keskmiselt 50 tuhande kasutaja võrra kuus. Läti interneti kasutajate hulgas on endiselt kõige populaarsemad veebilehed e-maili keskkond Inbox ja sotsiaalvõrgustik Draugiem. Delfi on jätkuvalt külastatavaim ning suurima kasutajate arvuga uudisportaal Lätis.
Delfi Leedu
· Koostööprojekt Nubo TV-ga, mille raames saavad kasutajad vaadata erinevaid telekanaleid arvutiga.
· Väga hea vastuvõtu osaliseks saanud uus e-raamatupood.
· Toodi turule Delfi Leedu ingliskeelne versioon. Lisaks sellele on olemas ka juba varasemalt vene ja poolakeelsed versioonid.
· Valmis kuulutusteportaali Alio pildilise kujundusega vaade.
Leedu internetikasutajate hulgas on Delfi Leedu endiselt vaieldamatu turuliider omades jätkuvalt üle ühe miljoni unikaalse kasutaja kuus. Delfi on alates 2012. aasta teisest kvartalist jätkuvalt suurendanud vahet järgnevate portaalidega ja Delfi kasutajate arv kuu lõikes on üle 200 tuhande suurem kui lähemal konkurendil. Uuringufirma Gemius korrigeeris 2012. aasta jaanuaris uuesti Leedu internetikasutajate üldarvu, mis vähendas kõikide internetiportaalide kasutajate arvu.
Delfi Ukraina
· Jätkatakse eelmisel aastal alustatud strateegiaga, pakkudes kergemaid tabloidformaadis uudiseid.
· Marketingiaktsioonid sotsiaalmeedias ja koostööprojektid raadio ja telekanalitega tõstmaks Delfi nähtavust turul.
· Alates 2012. aasta septembrist on suurendatud naistele mõeldud sisu tootmist tulenevalt Delfi.ua kasutajate profiilist.
Ukraina internetituru toimimine erineb endiselt oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Delfi.ua on võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvatanud kasutajate arvu ca 30%. Üldiselt on Ukraina internetiturul näha erinevate meediaväljaannete pidevat muutumist ja kontseptsioonide muutmist. Turg ei ole selgelt veel välja kujunenud ja nii tegijad kui ka tarbijad alles kujundavad välja oma eelistusi.
Perioodiliste väljaannete segment
Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastusettevõtted. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.
(tuhandetes EUR) |
Müügitulu |
|
I kv 2013 |
I kv 2012 |
Muutus% |
AS Eesti Ajalehed |
2 615 |
2 771 |
-6% |
OÜ Hea Lugu |
329 |
148 |
122% |
AS SL Õhtuleht* |
900 |
911 |
-1% |
AS Ajakirjade Kirjastus* |
918 |
985 |
-7% |
UAB Ekspress Leidyba |
628 |
632 |
-1% |
AS Express Post* |
601 |
595 |
1% |
segmendisisesed elimineerimised |
(248) |
(261) |
5% |
KOKKU |
5 743 |
5 781 |
-1% |
(tuhandetes EUR) |
EBITDA |
|
I kv 2013 |
I kv 2012 |
Muutus% |
AS Eesti Ajalehed |
73 |
36 |
103% |
OÜ Hea Lugu |
55 |
(19) |
389% |
AS SL Õhtuleht* |
35 |
35 |
0% |
AS Ajakirjade Kirjastus* |
(22) |
(26) |
15% |
UAB Ekspress Leidyba |
(5) |
(63) |
92% |
AS Express Post* |
74 |
57 |
30% |
segmendisisesed elimineerimised |
0 |
0 |
- |
KOKKU |
210 |
21 |
910% |
*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa
2013. aasta esimest kvartalit iseloomustab jätkuv madalseis trükimeedia reklaamiturul. Kui ajakirjade reklaamimahud märtsis taastusid oodatavale tasemele, siis ajalehtede puhul on olukord endiselt keeruline ning seda vaatamata tiraažide ja lugejanumbrite suhteliselt stabiilsele tasemele.
Veebruaris lõppes OÜ Hea Lugu Eesti filmi 100. juubeliaasta puhul välja lastud 15 filmist koosnev jätkusari. Kogu filmiprojekt oli ettevõttele äärmiselt edukas ning ühtlasi aitas kaasa ka Eesti Päevalehe ja LP üksikmüügile. Endiselt jätkub meie digitoodete kasutajate arvu kasv.
Eesti ajalehtede tiraaž 2012-2013
Eesti ajalehtede tiraažid on jätkuvalt stabiilsed või mõõdukalt langevad. Rohkem langeb päevalehtede tiraaž, vähem nädalalehtede oma. Paratamatult järgib Eesti turg maailmas valitsevaid trende, kus jätkub migratsioon paberlehtede tarbimiselt digitaalsete kanalite tarbimisele.
Eesti ajalehtede lugejaskond 2012-2013
Vaatamata ajalehtede tiraažide vähenemisel saab positiivse uudisena tõdeda paberlehtede lugejate arvu kasvu 50 tuhande lugeja võrra võrreldes 2012. aasta esimese kvartaliga. Kõige rohkem on kasvanud Eesti Päevalehe lugejate arv – 17 tuhat lugejat võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Jätkuvalt on kontserni erilise tähelepanu all digitaalsete ajalehtede arendamine, milliste lugejate arv ei kajastu ülaltoodud tabelis.
Trükiteenuste segment
Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).
(tuhandetes EUR) |
Müügitulu |
|
I kv 2013 |
I kv 2012 |
Muutus% |
AS Printall |
6 617 |
7 376 |
-10% |
(tuhandetes EUR) |
EBITDA |
|
I kv 2013 |
I kv 2012 |
Muutus% |
AS Printall |
1 414 |
1 529 |
-8% |
Tulenevalt kõrghooajal heatset masinate tootmisvõimsuste maksimaalse taseme juures opereerimisest, muutub käibe kasvatamine üha keerulisemaks. Negatiivset mõju avaldab ka ajalehtede tiraažide vähenemine, mille trükimahu langust coldset masinatel on üha raskem kompenseerida. 2013. aasta esimeses kvartalis langes kogukäive küll 10%, kuid trükkimisteenuse käive ilma paberimüügita kahanes oluliselt vähem ehk 2,3%. Kontserniettevõtete osa käibes väheneb ning kasvab ekspordi osakaal. Suurema osa mahu kasvust toob eelkõige trükkimine heatset masinatel, mis moodustab kogukäibest ca 85%.
Trükiteenused ja keskkond
Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud 2012. aastal ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.
Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.
Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.
Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)
(tuhandetes EUR) |
31.03.2013 |
31.12.2012 |
VARAD |
|
|
Käibevara |
|
|
Raha ja raha ekvivalendid |
2 482 |
3 182 |
Nõuded ja ettemaksed |
6 754 |
7 344 |
Varud |
2 447 |
2 922 |
Kokku |
11 683 |
13 448 |
Müügiootel põhivara |
97 |
97 |
Käibevara kokku |
11 780 |
13 545 |
Põhivara |
|
|
Tähtajaline hoius |
98 |
98 |
Nõuded ja ettemaksed |
380 |
365 |
Materiaalne põhivara |
14 494 |
14 841 |
Immateriaalne põhivara |
51 318 |
51 450 |
Põhivara kokku |
66 290 |
66 754 |
VARAD KOKKU |
78 070 |
80 299 |
KOHUSTUSED |
|
|
Lühiajalised kohustused |
|
|
Laenukohustused |
3 621 |
4 347 |
Võlad ja ettemaksed |
9 415 |
10 620 |
Lühiajalised kohustused kokku |
13 036 |
14 967 |
Pikaajalised kohustused |
|
|
Pikaajalised laenukohustused |
23 319 |
24 233 |
Muud pikaajalised võlad |
3 |
0 |
Pikaajalised kohustused kokku |
23 322 |
24 233 |
Kohustused kokku |
36 358 |
39 200 |
OMAKAPITAL |
|
|
Aktsiakapital |
17 878 |
17 878 |
Ülekurss |
14 277 |
14 277 |
Reservid |
740 |
740 |
Jaotamata kasum |
8 823 |
8 190 |
Valuutakursi muutuste reserv |
(6) |
14 |
OMAKAPITAL KOKKU |
41 712 |
41 099 |
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
78 070 |
80 299 |
|
|
|
|
Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)
(tuhandetes EUR)
|
I kv 2013 |
I kv 2012 |
Müügitulu |
13 809 |
14 219 |
Müüdud toodangu kulu |
(10 996) |
(11 420) |
Brutokasum |
2 813 |
2 799 |
Turunduskulud |
(498) |
(469) |
Üldhalduskulud |
(1 541) |
(1 702) |
Muud ärikulud |
(28) |
(34) |
Muud äritulud |
94 |
161 |
Ärikasum |
840 |
755 |
Intressitulud |
0 |
3 |
Intressikulud |
(197) |
(488) |
Kasum (kahjum) valuutakursi muutusest |
16 |
(44) |
Muud finantskulud |
(16) |
(22) |
Kokku finantstulud/kulud |
(197) |
(551) |
Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt |
(7) |
(27) |
Kasum/(kahjum) enne tulumaksustamist |
636 |
177 |
Tulumaksu(kulu) |
(3) |
2 |
Aruandeperioodi kasum/(kahjum) |
633 |
179 |
Aruandeperioodi puhaskasumi/(-kahjumi) jaotus: |
|
|
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) |
633 |
179 |
Muu koondkasum/(-kahjum) |
|
|
Realiseerimata kursivahed |
(20) |
39 |
Kasum riskimaandamisinstrumendi väärtuse muutusest |
0 |
62 |
Muu koondkasum/(-kahjum) kokku |
(20) |
101 |
Aruandeperioodi koondkasum/ (-kahjum) |
613 |
280 |
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) |
613 |
280 |
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta |
0,02 |
0,01 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)
(tuhandetes EUR) |
I kv 2013 |
I kv 2012 |
Rahavood äritegevuses |
|
|
Aruandeperioodi ärikasum (-kahjum) |
840 |
755 |
Korrigeerimised: |
|
|
Põhivara kulum ja väärtuse langus |
663 |
859 |
Kasum (-) kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest |
(1) |
0 |
Äritegevuse rahavood: |
|
|
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus |
587 |
(11) |
Varude muutus |
475 |
171 |
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus |
(1 215) |
(684) |
Rahavoog põhitegevusest |
1 349 |
1 090 |
Makstud ettevõtte tulumaks |
(15) |
0 |
Makstud intressid |
(197) |
(488) |
Rahavood äritegevuses kokku |
1 137 |
602 |
Rahavood investeerimistegevuses |
|
|
Muude finantsinvesteeringute ost |
15 |
0 |
Saadud intressid |
0 |
3 |
Põhivara soetamine |
(187) |
(181) |
Põhivara müük |
3 |
1 |
Antud laenud |
(2) |
(1) |
Antud laenude tagasimaksed |
2 |
32 |
Rahavood investeerimistegevuses kokku |
(199) |
(146) |
Rahavood finantseerimistegevuses |
|
|
Tasutud kapitalirendi maksed |
0 |
(388) |
Arvelduskrediidi kasutuse muutus |
(745) |
395 |
Faktooringu kasutuse muutus |
0 |
160 |
Saadud laenude tagasimaksed |
(893) |
(1 043) |
Rahavood finantseerimistegevuses kokku |
(1 638) |
(876) |
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS |
(700) |
(420) |
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses |
3 182 |
2 729 |
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus |
2 482 |
2 309 |
Lisainformatsioon: Gunnar Kobin Juhatuse esimees GSM: +372 5188111 e-mail: gunnar@egrupp.ee
|