Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2013. aasta 1. kvartali majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

• AS Tallinna Vesi tariifid on jätkuvalt samal tasemel peale kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati kaitsmaks Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest (pikemalt on teemat käsitletud aruande lõpus olevas sektsioonis Lepingulise tariifitaotluse vaidlus).
• 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Sellega lükati ümber Konkurentsiameti (KA) väide, et Teenuslepingus kirjeldatud tariifimehhanism on eraõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus tugineda. AS Tallinna Vesi usub, et rahvusvahelise erastamislepingu, mis on tunnistatud halduslepinguks, sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (KA). Halduslepingule peaks kohalduma Eesti õigussüsteemi kaitse. Kui lepingut rikutakse, on Ettevõttel õigus nõudeks Eesti riigi vastu.
• AS Tallinna Vesi soovib, et kõik aktsionärid oleksid teadlikud, et Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena. Kuna erastamine ning antud laenud olid EBRD poolt sponsoreeritud projektid, oli Eesti riigil kohustus esitada vastulause kui projekt ei oleks olnud kooskõlas ÜVVKS-ga. Seda aga ei tehtud, vaid hääletati nii erastamise kui ka laenu refinantseerimise poolt.
• 2013. aasta 1. kvartali jooksul algasid kohtumenetlused. AS Tallinna Vesi usub avatud ja läbipaistvasse regulatsiooni ning soovis avatud kohtumenetlusi. Teiselt poolt KA arvates on nende metodoloogia „ärisaladus“, mistõttu soovis suletud kohtumenetlusi. 2013. aasta 20. märtsil otsustas Ringkonnakohus, et istungid on osaliselt suletud. See tähendab, et KA metodoloogia üle ei toimu avalikku arutelu, samas kõik muud protsessi osad on avalikud, ning kõik informatsioon on võimalik teha avalikkusele kättesaadavaks.
• Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess jätkub.
• Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on jätkuvalt 6,2%.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.

2013. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kokkuvõte 2013. aasta 1. kvartali majandustulemustest

2013. aasta 1. kvartalis oli Ettevõtte põhitegevuse resultatiivsus hea ja stabiilne, jätkuvalt suunatud tootmistulemuste ning klienditeeninduse parandamisele.

2013. aasta 3 kuuga vähenes Ettevõtte müügitulu võrreldes eelmise aastaga 2,3% 12,7 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 11,7 miljonit eurot, mis on 1,5% vähem kui 2012. aastal. Kahanenud müüginumbrite põhjuseks on 2013. aasta vähenenud müügimahud, kuna 2013. aasta 1. kvartal oli päeva võrra lühem võrreldes 2012. aastaga.

Võrreldes 2012. aasta 3. kuuga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2013. aasta 3 kuuga 0,7 miljoni euro ehk 10,4% võrra 6,2 miljonile eurole. Ärikasum kokku vähenes samal perioodil 11,4% kuna 2012. a. lõpetati torustike rajamise programm, mistõttu 2013. a. puuduvad tulud sihtfinantseerimistest.

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2013. aasta 3 kuuga 6,2 miljonit eurot, mis on 0,1 miljonit eurot ehk 1,5% vähem kui samal perioodil 2012. aastal. Ettevõtte puhaskasum oli 2013. aasta 3 kuu jooksul 6,2 miljonit eurot, mis on 0,1 miljonit eurot ehk 1,5% vähem kui 6,3 miljoni euro suurune puhaskasum 2012. aasta samal perioodil.

 Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum  / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine

Kasumiaruanne

1. kvartal 2013

Müügitulud

2013. aasta 1. kvartalis kahanes Ettevõtte müügitulu 12,7 miljoni euroni, mis on 2,3% suurune langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 91% Ettevõtte tuludest koosneb era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulust nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool, 5% tuludest moodustas Tallinna linnalt saadav sademetevee kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu ning 4% muud tööd ja teenused.

Tulud veemüügist ja reoveeteenustest kahanesid võrreldes eelmise aasta 1. kvartaliga 1,5% võrra 11,7 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud langusest müügimahtudes.

Müük eraklientidele teeninduspiirkonnas oli 5,9 miljonit eurot, langedes võrreldes möödunud aastaga 2,0%. Müük äriklientidele kasvas 0,8% võrra 4,6 miljoni euroni, peamiselt tõusu tõttu tööstussektoris. 2013. aasta 1. kvartalis kahanes müük klientidele väljaspool teeninduspiirkonda 8,7% võrra 1,0 miljoni euroni. Saadud ülereostustasu oli 0,18 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 2,3%.

Kuna 2013. aastal arveldatakse 2012. aasta tariifide tasemel, siis on teeninduspiirkonnas müügimahud liikunud sarnase trendiga.

Müügimaht väljaspool teeninduspiirkonda kahanes võrreldes 2012. aasta 1. kvartaliga 18,8%. Peamine müügimahu vähenemise põhjus oli sademetevee koguste kahanemine, mida tasakaalustas mõningane kasv kanaliteenustes naaberomavalitsustest liitunud väikeste alade kaudu. Võrreldes eelmise aastaga kahanes müük 8,7%. Kuna sademetevee tariif on võrreldes reovee tariifist madalam, siis müügi langus on väiksem kui langus kogustes.

2013. aasta 1. kvartalis kahanes teeninduspiirkonna sademetevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 17,4% võrra 0,73 miljoni euroni. See on kooskõlas lepingu nõuete ja sätetega, mille kohaselt sademetevee ja tuletõrjehüdrantide kulud arveldatakse tegelike kulude ja töödeldud mahtude alusel. Ülekantud kulude suurenemine ei mõjuta kasumeid.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2013. aasta 1. kvartalis 5,2 miljonit eurot, s.o. 0,36 miljonit eurot ehk 7,5% enam kui 2012. aasta samal perioodil. Kulude vähenemine on põhiliselt seotud 0,44 miljoni euro suuruse vabastatud provisjoni positiivse mõjuga 2012. aasta 1. kvartalis.

Võrreldes möödunud aastaga on muutuvkulud suurenenud 0,49 miljonit eurot ehk 37,3%. Ilma ühekordse provisjoni vabastamiseta oli muutuvkulude suurenemine 0,06 miljonit eurot ehk 3,3%. Muutus tulenes põhiliselt hindade ja maksumäärade tõusust ning töödeldud mahtude muutusest koos järgmiste teguritega:

• 2013. aasta 1. kvartalis suurenes vee erikasutustasu kulu 0,01 miljoni euro ehk 2,5% võrra 0,25 miljoni euroni, hoolimata vee erikasutustasu määra suurenemisest 5% võrra, kuna viimase mõju vähendas 1,1% võrra langenud lekete osakaal, ning vähenenud tootmismahud.
• Kemikaalikulud suurenesid 0,06 miljoni euro ehk 15,1% võrra 0,42 miljoni euroni. Kemikaalikulude suurenemisest 0,04 miljonit eurot on seotud kemikaalide kõrgemate hindadega (metanooli hinnatõus 20%, maksumusega 0,03 miljonit eurot), ning 0,01 miljonit eurot on seotud halva toorvee tõttu suurenenud koagulandi kogustega.
• Elektrikulud püsisid 2013. aasta 1. kvartalis võrreldes eelmise aastaga üldiselt samal tasemel. Elektrienergia hinnatõus, mis oli keskmiselt 3%, suurendas kulusid 0,03 miljonit eurot, mida tasakaalustas vähenenud tootmismahtude positiivne mõju.
• Saastetasu suurenes 2013. aasta 1. kvartalis 0,43 miljoni euro ehk 200,9% võrra, peamiselt 2012. aasta 1. kvartalis vabastatud provisjoni tõttu. Saastetasu maksumäärade 15% tõusu tõttu suurenenud saastetasu kulusid tasakaalustas paranenud saasteainete eemaldamise protsess ning tootmismahtude vähenemine.

Et maandada varade hooldusel sisseostetud teenuste hinnariski läks Ettevõte 2012. aasta 3. kvartalis mitmetes valdkondades allhankelt üle sisemiste ressursside kasutamisele. Põhitegevuse püsikulud kokku vähenesid võrreldes möödunud aastaga 0,13 miljonit eurot ehk 3,8%.

Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2013. aasta 1. kvartalis ettevõtte brutokasum 7,5 miljonit eurot, mis on 0,7 miljoni euro ehk 8,1% võrra vähem kui 2012. aasta 1. kvartali 8,2 miljoni euro suurune brutokasum.

Ärikulud

Turustuskulud ning üldhalduskulud on püsinud 2013. aasta 1. kvartalis võrrelduna 2012. aasta sama perioodiga üldiselt samal tasemel, välja arvatud üldine palgakulude suurenemine 0,07 miljoni euro võrra.

Muud äritulud/kulud

Muud äritulud/kulud vähenesid 0,05 miljoni euro ehk 156,3% võrra 0,02 miljoni eurose netokuluni võrreldes 0,03 miljoni eurose netokuluga 2012. aasta 1. kvartalis.

Eelnevatel aastatel on enamus Muude äritulude/kulude grupis olevatest tuludest olnud seotud rajamiste ning sihtfinantseerimisega. Kuna suuremad programmid lõpetati 2011. aasta lõpuks, siis on tulud antud tegevusest lõppenud. Äritulud/kulud võrkude rajamistest ning sihtfinantseerimisest 2013. aasta 1. kvartalis puudusid, võrreldes 2012. aasta 1. kvartali 0,08 miljoni euro suuruse tuluga.

Muud äritulud/kulud andsid 2013. aasta 1. kvartalis kokku 0,02 miljonit eurot kulu võrreldes 0,05 miljoni euro suuruse kuluga 2012. aasta 1. kvartalis.

Ärikasum

Kõikide eelnevate tegurite mõjul ulatus Ettevõtte ärikasum põhitegevusest 2013. aasta 1. kvartalis 6,2 miljoni euroni võrreldes 6,9 miljoni euroga 2012. aasta samal perioodil. Ettevõtte ärikasum kokku oli 2013. aasta 1. kvartalis 6,2 miljonit eurot, mis on 0,70 miljonit eurot vähem kui 6,9 miljoni euro suurune ärikasum 2012. aasta 1. kvartalis. Võrreldes eelmise aasta 1. kvartaliga vähenes ärikasum 11,4%.

Finantskulud

Ettevõtte netofinantskulud/tulud olid 2013. aasta 1. kvartalis 0,06 miljonit eurot, mis on 0,70 miljoni euro suurune langus võrreldes 2012. aasta 1. kvartali -0,64 miljoni euro suuruste netokuludega. 2012. aastal tulenes finantskulude muutus põhiliselt ümberhinnatud swapi lepingute õiglase väärtuse mitterahalisest mõjust, 2012. aasta 1. kvartalis oli muutus negatiivne 0,22 miljoni euro võrra, ning 2013. aasta samas kvartalis oli muutus positiivne 0,56 miljoni euro võrra.

Ettevõte vähendas enamuse ujuva intressiga laenu intressiriske sõlmides swapi lepingud. Swap lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 4,0 miljonit eurot.

2013. aasta 1. kvartalis oli Ettevõtte efektiivne intressimäär (k.a. swap intressid) 3,28%, mille tulemusel olid intressikulud 0,78 miljonit eurot, võrreldes 3,39% ja 0,82 miljoni euroga 2012. aasta 1. kvartalis.

Maksustamiseelne kasum

Ettevõtte maksustamiseelne kasum ning puhaskasum olid 2013. aasta 1. kvartalis 6,2 miljonit eurot, so 0,09 miljonit eurot vähem kui 6,3 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum ning puhaskasum 2012. aasta 1. kvartalis, olles mõjutatud eelpool nimetatud finantsinstrumentide õiglase väärtuse muutusest ning vabastatud provisjonist.

Bilanss

2013. aasta 3 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 0,95 miljonit eurot. Seisuga 31. märts 2013 oli Ettevõttel materiaalset põhivara 150,0 miljoni euro väärtuses, ning põhivara kokku 155,7 miljoni euro väärtuses.

Käibevara suurenes 8,0 miljoni euro võrra 50,6 miljoni euroni, peamiselt suurenenud rahajäägi tõttu. Rahajääk suurenes 2013. aasta 3 kuuga 8,6 miljonit eurot.

Lühiajalised kohustused vähenesid 3 kuu jooksul 0,56 miljoni euro võrra 9,3 miljoni euroni, peamiselt vähenenud ettemaksude, tarnijate võlgade ning tuletisinstrumentide tõttu – milledest viimane on tehniline kajastamine, mitte kohustuste suurenemine.

Ettevõtte finantsvõimendus oli oodatult 55,9%, vahemikus 55%-65%, kajastades seega aasta alguse Omakapitali profiili. See on võrreldav 2012. aasta 57,0%-lise finantsvõimenduse tasemega.

2013. aasta märtsi lõpu seisuga olid pikaajalised kohustused 106,1 miljonit eurot, koosnedes peaaegu täielikult kolme pikaajalise pangalaenu jäägist, kokku 95 miljonit eurot. Vastavalt lepingutele toimub esimene laenu tagasimakse või laenude refinantseerimine 2014. aasta lõpus. Kogu laenuressursi keskmine intressimarginaal on 0,96%. Ülejäänud pikaajalised kohustused kajastavad peamiselt rajamistasude tulevaste perioodide tulu.

2011. aasta 4. kvartalis avaldas Ettevõte tingimusliku kohustuse, mis võib põhjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist 36,0 miljoni euro võrra, nagu on kajastatud aruande lisas 13. Arvestades kohtuprotsesside jätkumist, ei ole Juhatus muutnud tingimusliku kohustuse hinnangut.

Rahakäive

2013. aasta 3 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 8,3 miljonit eurot, mis on 0,96 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil. Suurenemine Ettevõtte äritegevuse rahakäibes tuleneb põhiliselt muutusest kohustustes tarnijate vastu ja ostjatelt laekuvate nõuete osas. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur ettevõtte äritegevuse rahakäibes.

2013. aasta 3 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 1,0 miljonit eurot, so 0,21 miljonit eurot vähem kui 1,2 miljoni euro suurune raha sissevool 2012. aasta 3 kuu jooksul, mille peamiseks põhjuseks on vähenenud investeeringud põhivarade soetamiseks ning torustike ehituse kompenseerimine.

2013. aasta 3 kuu jooksul oli põhivara soetamisega seotud raha väljavool 1,6 miljonit eurot, võrreldes 2012. aasta sama perioodi 1,7 miljoni euro suuruse väljavooluga, so 0,08 miljoni euro suurune vähenemine. Kontserni ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2013. aasta 3 kuu jooksul 2,4 miljonit eurot, vähenedes 0,42 miljoni euro võrra võrreldes 2012. aasta sama perioodiga. 2013. aastal ei andnud Ettevõte AS-le Maardu Vesi täiendavalt laenu. 2012. aastal anti AS-le Maardu Vesi laenu 0,23 miljonit eurot.

2013. aasta 3 kuu jooksul ulatus raha väljavool finantseerimistegevusest makstud intresside ning laenu finantseerimise kulude tulemusena 0,76 miljoni euroni, mis on 0,04 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil.

Eelnevate tegurite mõjul oli raha sissevool 2013. aasta 3 kuu jooksul 8,6 miljonit eurot võrrelduna 7,9 miljoni euro suuruse raha sissevooluga 2012. aastal. Raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2013. aasta 31. märtsi seisuga 32,5 miljonit eurot, mis on 9,9 miljonit eurot enam kui 2012. aasta samal perioodil.

Töötajad

2013. aasta 1. kvartali lõpus töötas Ettevõttes 309 töötajat, võrreldes 310 töötajaga 2012. aasta 1. kvartali lõpus. Keskmised täistöökohaga töötajate arvud olid vastavalt 295 töötajat 2013. aastal ja 298 töötajat 2012. aastal. Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt võimalusi protsesside efektiivsemaks muutmiseks tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu tulemuslikuma ettevõtte struktuuriga.

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2013. aasta 31. märtsi seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

Ettevõttele teadaolevalt oli Parvus Asset Management osalus kokku aruandekuupäeva seisuga 1,10% Ettevõtte aktsiatest. Ajal mil Parvus on vähendanud oma osalust Ettevõttes on pensionifondid 2013. aasta 1. kvartalis jätkanud oma osaluse suurendamist, omades kokku 2,43% kogu aktsiatest võrreldes 1,25% 2012. aasta 1. kvartali lõpus.

1. kvartali lõpus, 31. märtsil 2013, oli AS Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,40 eurot, mis on 13,04% tõus võrreldes kvartali alguses olnud 9,20 euroga. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 14,17%. 2013. aasta 1. kvartali jooksul mõjutasid Ettevõtte aktsia hinda põhiliselt jätkuv lepinguvaidlus, vahepealsed kohtuotsused ning oodatav dividendimakse teade.

Põhitegevusega seotud arengud 2013. aasta 3 kuu jooksul

Kaebus Euroopa Komisjonile

Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta, eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63). Protsess jätkub veel.

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil, ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on KA palunud kohtult kinnist protsessi. KA poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.

Lisainformatsioon:

Ian John Alexander Plenderleith

Juhatuse esimees

+372 6262 201

ian.plenderleith@tvesi.ee

         Ian John Alexander Plenderleith
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         ian.plenderleith@tvesi.ee