English Estonian
Avaldatud: 2013-02-28 16:39:17 CET
Ekspress Grupp
Kvartaliaruanne

AS Ekspress Grupp 2012. aasta IV kvartali ja 12. kuu konsolideeritud vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2013-02-28 16:39 CET --  

Järgmises aruandes on toodud AS-i Ekspress Grupp konsolideeritud finantsnäitajad, nendega seotud turuarengud ja juhtkonna otsused. Finantsnäitajad ja suhtarvud näitavad kontserni jätkuva tegevuse tulemust, see tähendab need sisaldavad online-meedia, perioodiliste väljaannete ja trükiteenuste segmentide ning kesksete tegevuste konsolideeritud tulemust.

Olulisemad finantsnäitajad ja suhtarvud

Finantsnäitajad
(tuhandetes EUR)
IV kv 2012 IV kv 2011 Muutus% IV kv 2010 IV kv 2009
Perioodi kohta          
Müügitulu 16 447 16 313 1% 14 885 13 514
Brutokasum 3 914 3 660 7% 3 466 2 598
EBITDA* 2 246 1 986 13%
 
1 854 896
Ärikasum* 1 496 1 037 44%
 
1 016 37
Perioodi puhaskasum/(-kahjum)* 1 269 535 137% 210 (780)
EBITDA marginaal* (%) 13,7% 12,2%   12,5% 6,6%
Ärirentaablus* (%) 9,1% 6,4%   6,8% 0,3%
Puhasrentaablus* (%) 7,7% 3,3%   1,4% -5,8%
Firmaväärtuste allahindlus (157) (750) -79% 0 (5 844)
Perioodi puhaskasum/ (-kahjum) jätkuvatest tegevustest 1 112  (215) 617% 210 (6 624)
Perioodi puhaskasum raamatupidamise vahearuandes 1 112  (215) 617% 210 (6 986)
Puhasrentaablus (%) 6,8% -1,3%   1,4% -51,7%

*Tulemused ei sisalda firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindluseid.

Finantsnäitajad
(tuhandetes EUR)
12 kuud 2012 12 kuud 2011 Muutus% 12 kuud 2010 12 kuud 2009
Perioodi kohta          
Müügitulu 59 706 57 391 4% 51 814 51 974
Brutokasum 13 187 12 544 5% 11 294 9 292
EBITDA* 7 882 6 968 13%
 
6 041 3 014
Ärikasum* 4 596 3 443 33%
 
2 760  (445)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) jätkuvatest tegevustest* 2 682 893 200%  (509)  (3 613)
EBITDA marginaal* (%) 13,2% 12,1%   11,7% 5,8%
Ärirentaablus* (%) 7,7% 6,0%   5,3% -0,9%
Puhasrentaablus* (%) 4,5% 1,6%   -1,0% -7,0%
Eesti Päevalehe AS-i soetamisega kaasnenud erakorraline tulu** 0 1 540 -100% 0 0
Firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindlus (157) (750) -79% 0 (5 844)
Perioodi puhaskasum/ (-kahjum) jätkuvatest tegevustest raamatupidamise aruandes 2 525 1 683 50% (509) (9 457)
Perioodi puhaskasum/(-kahjum) raamatupidamise aruandes 2 525 1 683 50%  (146) (12   144)
Puhasrentaablus (%) 4,2% 2,9%   -0,3% -23,4%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) 0,08 0,06   (0,01) (0,58)

*Tulemused ei sisalda firmaväärtuste ja kaubamärkide allahindluseid ning erakorralist tulu seoses Eesti Päevalehe AS-is täiendava osaluse soetamisega (vt allpool).

**2011 I kvartalis soetati täiendav 50% osalus Eesti Päevalehe AS-is. Tehingut kajastati raamatupidamislikult kahes osas: esiteks kui olemasoleva 50% osaluse müüki, millest teeniti erakorralist kasumit summas 1 540 tuhat eurot  ja teiseks kui 100% tütarettevõtte omandamist (vt raamatupidamise aastaaruande lisa 4).

 

Bilanss
(tuhandetes EUR)
31.12.2012 31.12.2011 Muutus%
Perioodi lõpu seisuga      
Käibevara 13 545 12 523 8%
Põhivara 66 754 68 986 -3%
Varad kokku 80 299 81 509 -1%
Lühiajalised kohustused 14 967 16 547 -10%
Pikaajalised kohustused 24 233 26 574 -9%
Kohustused kokku 39 200 43 121 -9%
Omakapital 41 099 38 388 7%

 

Finantssuhtarvud (%) 31.12.2012 31.12.2011
Omakapitali osakaal (%) 51% 47%
Võla ja omakapitali suhe (%) 70% 83%
Võla ja kapitali suhe (%) 38% 43%
Koguvõla  ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) 3,6 4,6
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio) 1,52 1,06
Likviidsuskordaja 0,90 0,76
Varade tootlus (%) 3,2% 2,0%
Omakapitali tootlus (%) 6,4% 4,4%

 

Esitatud finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
EBITDA marginaal* (%)  EBITDA*/müügitulu x 100
Ärirentaablus* (%)  Ärikasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus* (%)  Puhaskasum*/müügitulu x100
Puhasrentaablus (%)  Puhaskasum/müügitulu x100
Puhaskasum aktsia kohta  Puhaskasum/keskmine aktsiate arv
Omakapitali osakaal (%) Omakapital / (kohustused+omakapital) x100
Võla ja omakapitali suhe (%) Intressi kandvad võlakohustused/omakapital x 100
Võla ja kapitali suhe (%) Intressikandvad võlakohustused-raha ja pangakontod (netovõlg)/(netovõlg+ omakapital) x 100
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) Intressikandvad võlakohustused/EBITDA
Esitatud finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
Intresside ja laenumaksete kattekordaja (debt service coverage ratio) EBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed
Likviidsuskordaja Käibevara/lühiajalised kohustused
Varade tootlus (%) Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100
Omakapitali tootlus (%) Puhaskasum/keskmine omakapital x 100

 

Vaatamata teisel poolaastal reklaamiturgu tabanud tagasilöökidele, oli kontserni jaoks tegemist hea kasvuaastaga. Majandustulemuse paranemisele aitasid kaasa varasematel aastatel tehtud restruktureerimised, mis andsid olulist majanduslikku efekti. Edukale äritegevusele lisaks avaldas suurt mõju puhaskasumi kasvule aasta keskel sõlmitud kontserni laenukohustuste refinantseerimise kokkulepe, mis vähendas olulisel määral kontserni intressikulusid.

Aasta viimases kvartalis kasvas kontserni käive võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1% ning jõudis 16,4 miljoni euroni. Käibe kasvust olulisem oli suurema efektiivsuse saavutamine, mille kaudu kasvas EBITDA võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 13% ning puhaskasum ilma allahindlusteta 137% moodustades 1,27 miljonit eurot. 2012. aastal tervikuna kasvas kontserni käive 4% ja jõudis 59,7 miljoni euroni. Konsolideeritud puhaskasum jätkuvatest tegevustest (ilma erakorraliste tulude ja allahindlusteta) kolmekordistus, moodustades 2,7 miljonit eurot, puhaskasumi marginal tõusis 4,5%-ni. EBITDA kasvas aastaga 14%, saavutades 7,9 miljonit eurot. Paralleelselt laenude refinantseerimisele jätkas kontsern olemasolevate laenukohustuste vähendamist, mille tulemusena on aasta lõpuks laenude ja EBITDA suhe langenud 3,6-ni ning jätkab kiiret langemist. Võrreldes eelarvega oli kontserni tegelik käive pea 1% parem. EBITDA eesmärgist jäi küll 1,5% puudu, kuid puhaskasumi eesmärk vastas ootustele.

Aastaga on online-meedia segmendi osakaal kontsernivälisest tulust (vt Lisa 8) kasvanud 15%-lt 17%-le ning EBITDA osakaal 18%-lt 20%-le. Perioodiliste väljaannete segmendi osakaal käibest on kahanenud 42%-lt 40%-le, kuid osakaal EBITDAs on kasvanud 7%-lt 10%-le. Trükiteenuste osakaal käibest on jäänud samaks ning moodustab 43%, EBITDA osakaal on vähenenud 75%-lt 70%le. Nimetatud muudatused on seletatavad online käibe jätkuva kasvuga ning samas perioodika segmendi kasumlikumaks muutumisega. Seda kinnitab ka perioodika segmendi EBITDA marginaali paranemine 2%-lt 3%-le. Trükiteenuste segmendi marginaal püsis eelmise aastaga samal tasemel ning online-meedia segmendis paranes 16%-lt 17%-le. Online-meedia segmendi osakaal kontserni käibes ja kasumis on kasvanud stabiilselt alates 2009. aastast ning eelmisel aastal ületas 2008. aasta osakaalu kasumist. Järgmiselt aastalt ootame EBITDA osas trükiteenuse osakaalu jätkuvat vähenemist ning perioodika ja online-meedia segmentide osakaalu jätkuvat kasvamist.

Erakorralise tehinguna mõjutas kontserni majandustulemust aasta neljandas kvartalis aset leidnud Leedu lasteajakirjade müügist tingitud kaubamärkide allahindlus summas 157 tuhat eurot.

2012. aastal leidsid kontsernis aset mitmed allpool toodud olulised muutused ja arengud.

Online-meedia segmendis viisime kõikides Delfides üle Baltikumi läbi esikülje disainiuuendused. Uuenduste protsess jätkub kanalite esikülgedel ning on plaanitud lõpetada 2013. aasta I kvartalis. Uuenduste tulemusena saab Delfi keskkond läbivalt uue ja kaasaegse väljanägemise, mis tõstab oluliselt külastajate kasutusmugavust. Koos esikülje uuendustega tõid kõik Delfid turule ka alternatiivse esikülje, eesmärgiga pakkuda teistsugust kasutusmugavust eeskätt nooremale ja kiiremale meedia tarbijale. Lätis ja Leedus on alternatiivse esikülje nimeks Delfi Easy, Eestis kannab see Delfi 2 nime. Leedus käivitasime Delfi toel uute online vertikaalide ärisuuna, mille käigus tõime turule uue Cosmopolitani portaali ning värskendasime seniseid portaale moteris.lt, 5braskes.lt ja klubas.lt. IV kvartalis ostsime Leedus kuulutusteportaali ja -ajalehe Alio, mille liitsime Delfiga. Selle sammuga astusime Leedus tõsiselt online kuulutuste ärisse. Kõigis Balti riikides esitlesime Delfi Facebooki versiooni MyDelfi, eesmärgiga pakkuda Facebooki kasutajatele võimalust personaliseeritud Delfi uudisvoo lugemiseks Facebookis. Projekti arendus jätkub 2013. aastal. Aasta jooksul arendasime jooksvalt edasi kõigi Delfide mobiilversioone, eesmärgiga kindlustada oma positsiooni mobiilse veebi liidrite hulgas kõigis Balti riikides. Kuigi mobiilse reklaami müümise osakaal meie kogukäibest on veel tagasihoidlik, on mobiilse reklaami käive kõigis riikides viimasel aastal kasvanud kiires tempos. Delfi Eestis käivitasime aasta lõpus otse-eetris korvpalli teleülekanded, astudes esimese tõsise sammu online televisiooni suunas. Usume, et online televisioon on oluline arengusuund ja teeme selles osas jätkuvaid pingutusi. Delfi Eestit asus aasta viimases kvartalis juhtima uus tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu ning senine tegevjuht siirdus juhtima meie sisutootmise üksust AS-i Eesti Ajalehed koosseisus. Ukrainas oleme aasta jooksul suutnud Delfi kasutajaskonda kahekordistada ning trendi jätkumisel kasvab Delfi Ukraina 2013. aasta esimese kvartali lõpuks suurimaks kasutajate arvuga Delfi portaaliks. Kuigi Delfi Ukraina teenib endiselt kahjumit, oleme 2013. aastaks juhtkonnaga kokku leppinud uue ärimudeli, mis limiteerib meie aastased kulud 150 tuhande euroni. Ukraina reklaamituru arenedes on reaalne 2014. aastal jõuda tootega jooksvasse kasumisse.

Perioodiliste väljaannete segmendis tõime IV kvartalis turule uue nädalavahetuse ajalehe LP. Tegu on varasemalt Eesti Päevalehe nädalalõpu lehena ilmunud väljaandega, mille reorganiseerisime täielikult, palgates väljaandele eraldi peatoimetaja ning muutes lehe formaati ja disaini. LP on saanud lugejaskonna hulgas väga positiivse huvi osaliseks, samuti on tema reklaamimüük ületanud meie konservatiivsed plaanid.

Aasta teises pooles optimeerisime oma ajakirjade kirjastuste tooteportfelli. Eestis liitsime nädalaajakirjad Nädal ja Kroonika ning sulgesime mõned kahjumiga väiksemad tooted. Leedus loovutasime oma ajakirjade kirjastusest lasteajakirjad ning koondasime ettevõtte tegevjuhi, määrates uueks juhiks ettevõtte senise turundusjuhi. Nende tegevuste tulemusena peaks oluliselt paranema mõlema kirjastuse majandustulemus, mida Leedus toetab ka 2013. aasta algusest kehtima hakanud ajakirjade käibemaksu alandamine.

Olulisi arenguid on olnud ka meie digilehtede ärisuunas. Oleme otsustanud esimest korda alates digilehtede käivitamisest avalikustada käesolevas aruandes digitellimuste tulemusi, kuivõrd oleme veendunud ärisuuna elujõulisuses. Aasta lõpuks oli AS-i Ekspress Grupp kahel peamisel digiplatformil kirjastataval ajalehel Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht ligikaudu 10 tuhat lugemisõigusega isikliku kontoga klienti kummagi ajalehe kohta, kes jagunesid paberlehe ja digilehe paketi tellijateks (ligikaudu 7 tuhat) ning ainult digilehe tasulise paketi tellinud klientideks (ligikaudu 3 tuhat). Kuu lõikes kasutab mõlemat digilehte erinevate turundusaktsioonide toel kokku keskmiselt 12 tuhat unikaalset kasutajat.

Arvestades digilehtede tasuliste tellijate arvu, oleme suutnud eelmisel aastal kasvatada Eesti Ekspressi summaarset tellijate arvu 5% ning tasandada Eesti Päevalehe tellijate arvu langust. Tänaseks on meie digilehtede portfellis neli toodet: Eesti Päevaleht, nädalalehed Eesti Ekspress ja LP ning kuukiri Ärileht. Plaanime jätkata äriliini arendamist pakkudes võimalikult suurele hulgale potentsiaalsetest kasutajatest võimalust tootega tutvuda ja soodsatel tingimustel tellida. Samuti jätkame maailmas ainulaadse turundusmudeli arendamist, mis võimaldab kasutada meie dominantset positsiooni online-meedias lugejate suunamiseks digitoodete juurde. 2012. aasta jooksul investeerisime digitoodete arendusse läbi otseste investeeringute tehnoloogiasse ca 140 tuhat eurot ning läbi jooksva majandustegevuse ca pool miljonit eurot. Näeme, et 2013. aastal on nimetatud ärisuund veel endiselt kapitali ja kulude mahukas, kuid kasvav tasuliste tellijate arv ning reklaamikäive vähendavad ärisuuna poolt ettevõttele kanduvat kulude survet. Perioodiliste väljaannete segmendis oli 2012. aastal veel heaks õnnestumiseks Eesti Päevalehe ja raamatukirjastuse Hea Lugu ühisprojekt Eestis toodetud mängufilmide DVD-sarja väljaandmisel. Projekt toetas oluliselt perioodiliste väljaannete segmendi majandustulemust ning ka Eesti Päevalehe üksikmüüki.

Trükiteenuste segmendis oli 2012. aasta peamiselt tootmisvõimsuste reservide kasutamise aasta. Uusi investeeringuid seadmepargi laiendamisesse ei tehtud. Eksportturgudel olulisi muutusi aset ei leidnud. Aasta kolmandas kvartalis omistati Printallile ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Oluliseks sündmuseks 2012. aastal oli ka kontserni infotehnoloogia ettevõtte OÜ Ekspress Digital moodustamine. Ettevõtte asutamisega koondasime me kogu kontserni IT-võimekuse ühte ettevõttesse, luues niimoodi olulise tehnoloogilise kompetentsikeskuse eesmärgiga kasvada kontserni enda, aga ka kolmandate osapoolte tehnoloogiavajaduste rahuldajaks. Ettevõte toimib kontserni ettevõtetega turutingimustel ning omab õigust müüa omandatud oskusteavet ka kolmandatele, kontserniga mitte seotud ettevõtetele. Ettevõttes töötab täna 23 inimest.

2013. aastalt ootame online-meedia segmendi jätkuvat osakaalu kasvu nii käibes kui kasumis. Suurendame uuel aastal Delfi poolt pakutavat sisutoodangut, kuid loome Delfi kõrvale ka uusi online-tooteid. Väljakutsuv majanduskeskkond hoiab perioodiliste väljaannete segmendi kasvu endiselt surve all, kuid meie lootused on suunatud Eesti Päevalehe ja nädalalehtede tellijaskonna arvu kasvatamisele läbi digitoodete pakkumise. Plaanime koos eraldi tahvelarvutitele toodetud aplikatsioonidega anda tellijatele ligipääsu ka meie online- keskkondades seni suletud olnud sisule, milleks teeme vajalikud tehnoloogilised ümberkorraldused. Trükiteenuse segmendis jätkame tootmisvõimsusete optimeerimist ja arutame jooksvalt võimalusi tootmisvõimekuse tõstmiseks.

Kõik meie arendused ning uuendused peavad eelkõige toetama kontserni visiooni olla oma ala professionaalseim ja innovatiivseim partner meie nõudlikule lugejale ja kliendile ning pakkuda jätkuvalt uusi ja huvitavaid ajakirjanduselamusi nii paberil kui digitaalses meedias.

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Grupp tegutses 2012 ja 2011 järgmistes segmentides:

-        online-meedia

-        perioodilised väljaanded (ajalehed, ajakirjad ja raamatud)

-        trükiteenused

 

Segmentide peamised finantsnäitajad IV kvartal 2012/2011

 (tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv
2012
IV kv
2011
Muutus%
online-meedia 2 989 2 586 16%
perioodilised väljaanded 6 626 6 544 1%
trükiteenused 8 046 8 143 -1%
kesksed tegevused 308 71 334%
segmentidevahelised elimineerimised (1 522) (1 031) -48%
KONTSERN KOKKU 16 447 16 313 1%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2012 IV kv
 2011
Muutus%
online-meedia 586 696 -16%
perioodilised väljaanded 253 62 308%
trükiteenused 1 650 1 495 10%
kesksed tegevused (242) (268) 10%
segmentidevahelised elimineerimised (1) 1 -200%
KONTSERN KOKKU 2 246 1 986 13%

 

Segmentide peamised finantsnäitajad 12 kuud 2012/2011

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud
2012
12 kuud 2011 Muutus%
online-meedia 10 370 8 977 16%
perioodilised väljaanded 24 741 24 069 3%
trükiteenused 29 167 27 736 5%
kesksed tegevused 996 209 377%
segmentidevahelised elimineerimised (5 568) (3 600) -55%
KONTSERN KOKKU 59 706 57 391 4%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2012 12 kuud
 2011
Muutus%
online-meedia 1 776 1 425 25%
perioodilised väljaanded 848 552 54%
trükiteenused 6 052 5 959 2%
kesksed tegevused (795) (980) 19%
segmentidevahelised elimineerimised 1 12 -92%
KONTSERN KOKKU 7 882 6 968 13%

 

EBITDA marginaal IV kv 2012 IV kv 2011
online-meedia 20% 27%
perioodilised väljaanded 4% 1%
trükiteenused 21% 18%
KOKKU 14% 12%

 

EBITDA marginaal 12 kuud 2012 12 kuud 2011
online-meedia 17% 16%
perioodilised väljaanded 3% 2%
trükiteenused 21% 21%
KOKKU 13% 12%

 

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib brutoreklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

 

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Eesti www.delfi.ee AS Eesti Ajalehed www.ekspress.ee
  rus.delfi.ee   www.maaleht.ee
Delfi Läti www.delfi.lv   www.epl.ee
  rus.delfi.lv AS SL Õhtuleht www.ohtuleht.ee
Delfi Leedu www.delfi.lt    
  ru.delfi.lt    
Delfi Ukraina www.delfi.ua    

 

Kontsernile kuuluvad kuulutusteportaalid

 

Omanik Portaal Omanik Portaal
Delfi Leedu www.alio.lt Eesti Ajalehed AS www.ekspressjob.ee
      www.ekspressauto.ee
      www.hyppelaud.ee

 

Online-meedia segment

Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas ning samuti emaettevõtet Delfi Holding.

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv
 2012
IV kv
2011
Muutus%
Delfi Eesti 951 913 4%
Delfi Läti 653 591 10%
Delfi Leedu 1 369 1 054 30%
Delfi Ukraina 16 17 -6%
muud Delfi ettevõtted 0 11 -100%
segmendisisesed elimineerimised 0 0 -
KOKKU 2 989 2 586 16%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv
2012
IV kv
2011
Muutus%
Delfi Eesti 118 117 1%
Delfi Läti 89 135 -34%
Delfi Leedu 332 285 16%
Delfi Ukraina (59) (62) 5%
muud Delfi ettevõtted 108 221 -51%
segmendisisesed elimineerimised (2) 0 -
KOKKU 586 696 -16%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud
2012
12 kuud
2011
Muutus%
Delfi Eesti 3 469 3 177 9%
Delfi Läti 2 292 2 014 14%
Delfi Leedu 4 531 3 703 22%
Delfi Ukraina 73 56 30%
muud Delfi ettevõtted 6 26 -77%
segmendisisesed elimineerimised (1) 1 -200%
KOKKU 10 370 8 977 16%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud
2012
12 kuud
2011
Muutus%
Delfi Eesti 279 154 81%
Delfi Läti 183 230 -20%
Delfi Leedu 1 182 653 81%
Delfi Ukraina (260) (259) 0%
muud Delfi ettevõtted 399 647 -38%
segmendisisesed elimineerimised (7) 0 -
KOKKU 1 776 1 425 25%

 

Online segmendi müügitulude ja EBITDA kasvu on läbi aasta juhtinud eelkõige Delfi Leedu, kasvatades IV kvartalis käivet teistest oluliselt enam. Teistes riikides on käive samuti kasvanud, kuid EBITDA numbriline kasv on jäänud tagasihoidlikumaks. Delfi Läti 2012. aasta ja IV kvartali madalam tulemus on tingitud täiendavate toimetajate palkamisest teisel poolaastal parandamaks uudiste kaetavust ning suurendamaks sisutootmist 2013. aastal. Lätis vähenesid ka saadavad subsiidiumid ja toetused.  

Aasta kokkuvõttes väärib eraldi äramärkimist alljärgnev.

·       Publitseeriti kõikides riikides uus versioon mobiilsetest rakendustest Delfi portaalide lugemiseks.

·       Valmisid Delfi alternatiivsed esilehed, kus suurem fookus piltidel.

·       Turule toodi uus asukohapõhine ilmaprognoosi rubriik, mis on olemas ka mobiilses versioonis.

 

Delfi Eesti

·       Delfi Eesti külastatavus ületas esimesena Eestis 1 miljoni unikaalse kasutaja piiri, mis on ligi 80% kõigist Eesti internetikasutajatest. Sellega on Delfi kindlustanud oma positsiooni populaarseima internetilehena Eestis ning suurendanud ka vahet oma lähimate konkurentidega.

·       Kiiresti on kasvanud Delfit mobiilist kasutavate inimeste arv. Edukalt kulgenud Olümpiamängude kajastusega tõusis mobiiltelefonist Delfit lugevate inimest arv nädalas kuni 100 tuhandeni. 

·       Delfi Eesti edastas esimest korda live ülekande avalikust üritusest, kasutades selleks 4G mobiilse andmeside lahendust. Korvpallivõistluste ülekandeid on võimalik vaadata nüüd regulaarselt Delfist.

·       Uued kategooriad ja alamsaidid eestikeelses Delfis nagu Eesti Päevalehe laupäevalehe LP alamrubriik., Euroopa Liidu-alaste debattide teemarubriik, Live sprodiblogi ja VIASAT tipphetked Delfi Spordis, Eesti otsib superstaari, Tähed jääl, Spordimeditsiin, Kuldne mask, Puhka Eestis, Olümpia 2012, Purjetamine, Kirev maailm, Suvetüdruk, Kuldrula, Viru Folk, uus TOP Gear uudisteblokk jne.

·       Eraldi jalgpalli kategooria Delfi eesti ja venekeelses versioonis ning mobiilirakenduses.

·       Uued kategooriad ja uus väljanägemine Delfi venekeelsetes rubriikides ning uudiste sotsaalvõrkudesse jagamise funktsionaalsus venekeelses Delfis.

·       Lansseeriti venekeelne e-pood ning filmilaenutus.ee.

·       Uus Facebooki sein Noorte Hääles ning Reisileidja nüüd ka Facebookis.

·       Delfi arhiiv sai värskema ja kasutajasõbralikuma väljanägemise.

·       Delfi Eesti viis koostöös SEB Heategevusfondiga mitmendat aastat läbi koostööprojekti “Jõulusoovide puu”, mille kaudu said kingituse ligi 1200 varjupaigas ja asenduskodus elavat last.

2012. aasta lõpus on Delfi.ee jätkuvalt Eesti suurim interneti meediaväljaanne. Kui kasutajate hulga vahe lähimate konkurentidega eelkõige suveperioodil vähenes, siis aasta lõpus on see stabiilselt kasvanud ja 2012. aasta detsembris oli nädalate keskmise kasutajate arvu vahe lähima konkurendiga ca 80 tuhat nädalast kasutajat. 2012. aasta jooksul on keskmine kasutajate arv kuus kasvanud Eesti internetiturul 84 tuhande kasutaja võrra. See tähendab eelkõige seda, et kasutajad kasutavad üha rohkem erinevaid seadmeid selleks, et Delfit tarbida. Selle trendi jätkumine on ka 2013. aastal väga tõenäoline, kuna nutitelefonide ja tahvelarvutite müüginumbrid näitavad selget kasvu.

2012. aasta jooksul on stabiilset kasvu näidanud ka Eesti Päevalehe internetikeskkond www.epl.ee mis on leidmas oma kohta ainult kvaliteetuudiste portaalina. Viimases kvartalis lisandunud Eesti Päevalehe nädalalõpuleht LP pakub ka 2013. aastal selget alternatiivi neile tarbijaile, kes eelistavad informatsiooni meelelahutusele.

 

Delfi Läti

·       Delfi Läti venekeelne portaal saavutas üle aegade nii parima lugejate tulemuse päeva, nädalavahetuse kui ka kuu lõikes.

·       Uued kategooriad ja alamrubriigid nagu meelelahutusrubriik, jäähoki, jalgpalli EM ja Londoni olümpia ning mitmete alamrubriikide (Auto, Naine, Tehnoloogia) sisuline ja funktsionaalne arendamine.

·       Toimetuse ümberkorraldused tagamaks parem uudiste edastus nädalavahetustel.

·       Suveürituste kiire ja laialdane kajastamine Delfis tõi väga palju uusi lugejaid. Eriti suure lugejatearvuga oli Positivus festivali kajastamine Delfis.

·       Reklaamifirma DDB uuringu alusel oli Delfi 2012. aasta detsembris kõige populaarsem ja mõjuvõimsam bränd Läti internetis.

·       Koostööprojektid erinevas vallas:

o   Läti muusikaauhindade „The Great Music Award“ ja klassikamuusika festivali “Riga Festival” meediapartner,

o   meediapartner rahvusvahelisel reklaamifestivalil Kuldne Haamer ning Riga Fashion Week’il,

o   jätkus rahvaajakirjandusalane koostööprojekt “Maantee reporter” koostöös  TV3+-ga.

2012. aasta lõpus on Delfi.lv jätkuvalt suurim interneti meediaväljaanne Lätis. Üldises internetikasutuses on Delfist endiselt suurema kasutajate arvuga nii e-maili keskkond Inbox.lv  ja sotsiaalvõrgustik Draugiem.lv. Portaalidest edestab Delfi aga lähimaid konkurente rohkem kui 100 tuhande kasutaja võrra kuu kasutajate arvus. Vahe lähima konkurendi tvnet.lv-ga on aasta baasil püsinud stabiilsena ja ulatus detsembris 2012 106 tuhande kasutajani. 2012. aasta jooksul on stabiilselt kasvanud Sanoma News’ile kuuluv apollo.lv, kes ohustab kindlasti tvnet.lv positsiooni 2013. aastal. Läti internetikasutajate turg tervikuna on 2012. aasta jooksul pigem kahanenud kui kasvanud. Seda erinevalt Eesti, Leedu ja Ukraina turgudest, kus kasutajate arv on kasvanud. 2013. aastalt ootame eelkõige üldist kasutajate arvu kasvu, sest mobiilsete seadmete arvu kasv peaks ka Lätis positiivset mõju avaldama.

 

Delfi Leedu

·       Koostöös kontserni ajakirjade kirjastaja Ekspress Leidybaga lansseeriti aasta jooksul erinevaid eelkõige naistele suunatud vertikaalportaale nagu www.cosmopolitan.lt, www.moteris.lt, ja www.panele.lt, moodustades nii tugeva elustiili ja meelelahutuse fookusega internetisaidid.

·       Novembris soetati Leedu vanim ja tuntuim kuulutuste portaal Alio, millega astuti väga tugev samm edasi antud turusegmendis. Lisaks internetiportaalile omandati ka paberajaleht.

·       Lansseeriti Delfi poolakeelne portaal.

·       Uued kategooriad ja alamrubriigid nagu Londoni Olümpia, tarbijale suunatud „Mano litai“ (minu litt) jne ning uuendused Delfi mängude ja Rahva Hääle sektsioonides.

·       Delfi oli eksklusiivne Eurovisiooni partner Leedus ning ametlik kommunikatsioonipartner Leedu interneti konverentsil LOGIN.

·       Jätkus aktiivne koostöö Leedu riigitelevisiooniga.

·       Restruktureeriti senine IT meeskond.

2012. aasta lõpus oli Delfi.lt jätkuvalt Leedu suurim interneti meediaväljaanne. Vaatamata sellele, et suurim konkurent 15min.lt on aasta jooksul ostnud ja endaga liitnud kolm erinevat portaali, on vahe aasta teisel poolel kasvanud ja on 2012. aasta detsembris endiselt 166 tuhat kasutajat.

 

Delfi Ukraina

·       Jätkatakse eelmisel aastal alustatud strateegiaga, pakkudes kergemaid tabloidformaadis uudiseid.

·       Marketingiaktsioonid sotsiaalmeedias ja koostööprojektid raadio ja telekanalitega tõstmaks Delfi nähtavust turul.

·       Alates 2012. aasta septembrist on suurendatud naistele mõeldud sisu tootmist tulenevalt Delfi.ua kasutajate profiilist.

Ukraina internetituru toimimine erineb endiselt oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Delfi.ua’le on 2012. aasta tervikuna olnud erakordselt edukas – Delfi uudistoodangut kasutanud inimeste arv on praktiliselt kahekordistunud. Selle saavutuse teevad veel erakordseks võrdlus teiste portaalidega, millede kasutajate arv on aasta baasil pigem langenud kui kasvanud. Kahjuks ei ole kasutajate arvu selline kasv toonud kaasa samaväärset kasvu reklaamimüügis. Siin on tegu samuti Ukraina turule omapärase sentimendiga, kus reaalset reklaamraha internetis jõuab meediakanaliteni väga vähe – suurema osa eelarvetest jätavad endale reklaamivahendajad.

 

Perioodiliste väljaannete segment

Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastusettevõtted. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

1. oktoobri 2011 seisuga toimus ettevõtete Eesti Päevalehe AS-i ja AS-i Eesti Ajalehed ühinemine. Samal kuupäeval toimus ühinenud ettevõtete raamatukirjastamise osakonna eraldumine eraldiseisva juriidilise ettevõttena. Uus raamatukirjastus nimega OÜ Hea Lugu tegutses kuni 2013. aasta jaanuarini AS-i Eesti Ajalehed tütarettevõttena, pärast mida liikus ta emaettevõtte otseomandusse. 1. novembril 2011 toimus  ühisettevõtete AS SL Õhtuleht ja AS Linnaleht ühinemine. 1. jaanuarist 2012 on ühendatud OÜ Uniservice ja AS Ajakirjade Kirjastus. 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2012 IV kv 2011 Muutus%
AS Eesti Ajalehed** 3 529 3 330 6%
AS SL Õhtuleht* 950 915 4%
AS Ajakirjade Kirjastus* 1 186 1 206 -2%
UAB Ekspress Leidyba 641 742 -14%
AS Express Post* 601 628 -4%
segmendisisesed elimineerimised (281) (277) -1%
KOKKU 6 626 6 544 1%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2012 IV kv 2011 Muutus%
AS Eesti Ajalehed** 105 (192) 155%
AS SL Õhtuleht* 51 62 -18%
AS Ajakirjade Kirjastus* 93 102 -9%
UAB Ekspress Leidyba (80) 12 -767%
AS Express Post* 85 82 4%
segmendisisesed elimineerimised (1) (4) -
KOKKU 253 62 308%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2012 12 kuud 2011 Muutus%
AS Eesti Ajalehed** 12 999 12 761 2%
AS SL Õhtuleht* 3 705 3 432 8%
AS Ajakirjade Kirjastus* 4 196 4 190 0%
UAB Ekspress Leidyba 2 629 2 816 -7%
AS Express Post* 2 313 2 396 -3%
segmendisisesed elimineerimised*** (1 101) (1 535) 28%
KOKKU 24 741 24 069 3%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2012 12 kuud 2011 Muutus%
AS Eesti Ajalehed** 502 (211) 338%
AS SL Õhtuleht* 244 203 20%
AS Ajakirjade Kirjastus* 35 164 -79%
UAB Ekspress Leidyba (190) 14 -1457%
AS Express Post* 258 290 -11%
segmendisisesed elimineerimised*** (1) 91 -
KOKKU 848 552 54%

*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa

** Võrreldavuse huvides on AS-i Eesti Ajalehed all näidatud AS Eesti Ajalehed, Eesti Päevalehe AS (mõlemas aastas 100%) ja OÜ Hea Lugu andmed liidetuna.

*** Segmendisisesed elimineerimised 2011 EBITDA-s sisaldavad Eesti Päevalehe AS-i 50% negatiivse EBITDA ja Eesti Päevalehe AS-i osaluse soetamisel tekkinud firmaväärtuse korrigeerimist.

Perioodiliste väljaannete segment suutis vaatamata keerulisele olukorrale reklaamimüügiturul nii IV kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes käivet kasvatada. Sellele aitasid kaasa mitmed erinevad initsiatiivid ja tootearendused.

Eesti filmi 100. juubeliaasta puhul käivitati OÜ Hea Lugu ja Eesti Päevalehe ühisprojekt, mille raames pakuti koos Eesti Päevalehe tellimusega lugejatele võimalust soetada Eesti filmiklassika kolmekümnest filmist koosnev sari. Jätkusari täiendava 15 filmiga kestab kuni 2013. aasta veebruarini.  AS Eesti Ajalehed tõi turule Eesti Päevalehe uue laupäevalehe LP, mis on saanud lugejate poolt väga hea vastuvõtu osaliseks. Hea tulemusega lõppesid Maalehe juubeliraamatu ja aastaraamatu projektid. Samuti oli edukas Eesti Ekspressi jaemüügi projekt koos bestselleriga „Viiskümmend halli varjundit“.

Ajakirjade Kirjastus alustas uue ajakirja Top Gear kirjastamist koos ajakirja litsentsi omava Leedu partneriga. Novembris ilmus esimest korda Eesti Naise lisana välja antav kvartaalne ajakiri Elu Lood, mille esimene number võeti lugejate poolt väga hästi vastu. Oktoobris liideti ajakirjad Kroonika ja Nädal. Leedu ajakirjade kirjastus annab alates juunist litsentsi alusel välja ajakirja GEO. Novembris müüdi marginaalse hinnaga Leedu lasteajakirjade kirjastamistegevus, kuivõrd nende tegevus tootis kahjumit, tiraažid olid väikesed ning puudus ka perspektiiv nende kasvatamisel.

 

Eesti ajalehtede tiraaz 2011-2012

2012. aasta oli ajalehtede tiraažide osas suhteliselt stabiilne. Pikemaajalises plaanis toimub väike tiraažide langus, aga see on sarnane mujal maailmas toimuvate protsessidega. 2012. aasta väljaannete keskmine tiraaž langes 2011. aastaga võrreldes ca 2%. Aasta keskmine tiraaž tõusis ainult Maalehel (+2,5%). Teistel väljaannetel keskmine tiraaž langes. Käesolev analüüs ei peegelda kogu situatsiooni ajalehtede turul, sest   AS-i Eesti Ajalehed väljaanded on juba teist aastat ilmunud ka digitaalsel kujul. Kui lisada paberlehe tiraazile ka digitaalsete lehtede tellijad, siis nii Eesti Ekspressi kui ka Eesti Päevalehe tiraaž on 2012. aastal kasvanud.

Eesti ajalehtede lugejaskond 2011-2012

2012. aasta ajalehtede keskmised lugejate arvud on rõõmustaval kombel kasvavas trendis. See on mõneti ootamatu tulemus, kuna ajalehtede tiraažid on väikeses languses. Keskmise kasvu taga on ka korrektsioon uuringu teostamisel, kus valimi hulka on alates 2012. aasta teisest kvartalist arvatud kõik elanikud alates 15. eluaastast. Tõenäoliselt on selles kasvus oma osa ka selles, et juba teist aastat on Eesti Päevalehte ja Eesti Ekspressi kirjastatud ka digitaalsel kujul. Kuna digilehtede lugejate uuringut eraldi ei teostata, siis puudub nende paberlehtede lugejatega võrreldavaks viimiseks metoodiline alus. Samas on AS Eesti Ajalehed tellinud 2012. aasta detsembris spetsiaalse uuringu, mille tulemusena saame kinnitada, et nii Eesti Päevalehel kui ka Eesti Ekspressil on ca 30 tuhandet lugejat lisaks, kes tarbivad antud väljaandeid elektroonilisel kujul ja mida ülatoodud lugejate võrdlus ei kajasta. Kontserni 2013. aasta üks põhiline eesmärk on elektrooniliste lugejate hulga märkimisväärne kasvatamine.

 

Trükiteenuste segment

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  IV kv 2012 IV kv 2011 Muutus%
AS Printall 8 046 8 143 -1%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  IV kv 2012 IV kv 2011 Muutus%
AS Printall 1 650 1 495 10%

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  12 kuud 2012 12 kuud 2011 Muutus%
AS Printall 29 167 27 736 5%

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  12 kuud 2012 12 kuud 2011 Muutus%
AS Printall 6 052 5 959 2%

 

Trükikoda Printall jätkab endiselt eelmise aasta tulemuste ületamist, kuid mis tulenevalt kõrghooajal tootmisvõimsuste maksimaalse taseme juures opereerimisest muutub üha keerulisemaks. Kontserniettevõtete osa käibes väheneb ning kasvab ekspordi osakaal. Suurema osa mahu kasvust toob eelkõige trükkimine heatset masinatel, mis moodustab kogukäibest ca 85%.

Trükiteenused ja keskkond

Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud  2012. aastal ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.

Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.

 

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 31.12.2012 31.12.2011
VARAD    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 3 182 2 729
Nõuded ja ettemaksed 7 344 6 921
Varud 2 922 2 833
Kokku 13 448 12 483
Müügiootel põhivara 97 40
Käibevara kokku 13 545 12 523
Põhivara    
Tähtajaline hoius 98 98
Nõuded ja ettemaksed 365 167
Materiaalne põhivara 14 841 16 751
Immateriaalne põhivara 51 450 51 970
Põhivara kokku 66 754 68 986
   VARAD KOKKU 80 299 81 509
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 4 347 5 436
Võlad ja ettemaksed 10 620 11 111
Lühiajalised kohustused kokku 14 967 16 547
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenukohustused 24 233 26 397
Tuletisinstrumendid 0 176
Pikaajalised kohustused kokku 24 233 26 574
Kohustused kokku 39 200 43 121
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 17 878 17 878
Ülekurss 14 277 14 277
Reservid 740 480
Jaotamata kasum 8 190 5 749
Valuutakursi muutuste reserv 14 4
OMAKAPITAL KOKKU 41 099 38 388
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 80 299 81 509
            

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

 
(tuhandetes EUR)
 
IV kv 2012 IV kv 2011 12 kuud 2012 12 kuud 2011
Müügitulu 16 447 16 313 59 706 57 391
Müüdud toodangu kulu 12 533 12 653 (46 519) 44 847
Brutokasum 3 914 3 660 13 187 12 544
Turunduskulud (768) (649) (2 378) (2 098)
Üldhalduskulud (1 805) (1 929) (6 643) (7 081)
Muud ärikulud (90) (343) (220) (542)
Muud äritulud 245 298 650 620
Kasum osaluse müügist ühisettevõttes  0 0 0 1 540
Firmaväärtuste allahindlus ja kaubamärkide müügikahjum
 
 (157)  (750) (157) (750)
Ärikasum 1 339 287 4 439 4 233
Intressitulud 0 12 5 45
Intressikulud (206) (523) (1 549) (2 212)
Kasum (kahjum) valuutakursi muutusest  (13) 73  (15) 45
Muud finantskulud (14) (47) (117) (154)
Kokku finantstulud/kulud  (233)  (485)  (1 676)  (2 276)
Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt  (8)  (8)  (41)  (52)
Kasum/(kahjum)  enne tulumaksustamist 1 098  (206) 2 722 1 905
Tulumaksu(kulu) (14) (9) 197 (222)
Aruandeperioodi  kasum/(kahjum) 1 112  (215) 2 525 1 683
Aruandeperioodi  puhaskasumi/(-kahjumi) jaotus:        
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) 1 112  (215) 2 525 1 683
Muu koondkasum/(-kahjum)        
Realiseerimata kursivahed 8  (63) 10  (28)
Kasum riskimaandamisinstrumendi väärtuse muutusest 0 63 176 434
Muu koondkasum/(-kahjum) kokku 8 0 186 406
Aruandeperioodi koondkasum/ (-kahjum) 1 120  (215) 2 711 2 089
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist / (kahjumist) 1 120  (215) 2 711 2 089
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta 0,04  (0,01) 0,08 0,06

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 12 kuud 2012 12 kuud 2011
Rahavood äritegevuses    
Aruandeperioodi ärikasum (-kahjum) 4 439 4 233
Korrigeerimised:    
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 285 3 524
Kasum osaluse müügist, kahjum kaubamärkide müügist ja firmaväärtuste allahindlused 157 (790)
Kasum (-) kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest 63 249
Äritegevuse rahavood:    
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus (715) (121)
Varude muutus (146) 249
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus (433) (690)
Rahavoog põhitegevusest 6 650 6 654
Makstud ettevõtte tulumaks (188) (98)
Makstud intressid (1 591) (2 318)
Rahavood äritegevuses kokku 4 871 4 238
Rahavood investeerimistegevuses    
Soetused äriühenduste kaudu (434) (26)
Muude finantsinvesteeringute ost (15) 0
Tagatishoiuse vabastamine 0 1 500
Saadud intressid 5 51
Põhivara soetamine (785) (914)
Põhivara müük 42 92
Antud laenud (10) (30)
Antud laenude tagasimaksed 182 126
Rahavood investeerimistegevuses kokku (1 015) 799
Rahavood finantseerimistegevuses    
Tasutud kapitalirendi maksed (390) (1 245)
Arvelduskrediidi kasutuse muutus 731 (712)
Faktooringu kasutuse muutus (270) 90
Saadud laenude tagasimaksed (3 474) (3 208)
Rahavood finantseerimistegevuses kokku (3 403) (5 075)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 453 (38)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 729 2 767
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 182 2 729

 

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee


EG_IV_kvartal_2012_EST.pdf