Silvano Fashion Group
Kvartaliaruanne

SFG: 2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne

Tallinn, 2013-02-26 06:00 CET -- Valikulised finantsnäitajad

Kontserni 2012. aasta 12 kuu (võrrelduna 2011. aasta 12 kuuga) ja 31.12.2012 (võrrelduna 31.12.2011) valikulised finantsnäitajad on järgmised: 

Ärikeskkond

2012. aasta viimase kvartali majanduskeskkond Silvano Fashion Group põhiturgudel püsis muutumatuna. Kuigi nende regioonide majandus ei ole täielikult lahutatav globaalsest makromajanduslikust keskkonnast, püsis tarbijakulutuste trend stabiilsena. Me näeme märke kulupõhisest inflatsioonist, mis võib omakorda lähitulevikus mingil määral seda trendi muuta, kuid nende muutuste mõju meie müügimahtudele 2013. aastal ei ole märkimisväärne.

2012. aasta IV kvartalis kasvas uute kaupluste avamise netoarv (sisaldades nii uusi avamisi kui ka poodide sulgemisi tingituna asukohamuutustest) Milavitsa kaubamärgi all 25 võrra ning Lauma Lingerie kaubamärgi all 4 võrra. Seeläbi opereeris kontsern 2012. aasta lõpus otse ja frantsiisipartnerite vahendusel kokku 584 kauplust, s.o. 87 kauplust enam võrreldes 2011. aastaga. Avamiste tempo on võrreldav 2011. aastaga (85 uut kauplust) ning täidab esmajoones meie eesmärki tagada stabiilne jaemüügi kasv oma ja frantsiisipartnerite kaupluste vahendusel võrreldes raskemini prognoositava hulgimüügi käibe kasvuga. 2012. aasta lõpuks opereerisid Kontserni frantsiisipartnerid kontserni kaubamärkide all tegutsevate kauplusi enam kui 20-s erinevas riigis.

Ukraina hulgimüügiettevõtte täielik omandamine 2012. aasta IV kvartalis (eelnevalt ei kuulunud kontsernile 74% osalusest) ei tähenda kontserni konsolideeritud EBITDA näitaja kohest paranemist, kuid võimaldab suurendada kontrolli kontserni müügikanalite üle ning laiendada Milavitsa ja Lauma Lingerie kaubamärkide all tegutsevate frantsiisipartnerite võrku Ukrainas.

2012. aasta viimase kvartali põhitähelepanu oli suunatud valmistoodangu varude kasvatamisele selleks, et valmistuda ette klientide tellimuste täitmiseks 2013. aasta esimesel poolaastal. Kombineerituna hooajast tingitud madalama müügikäibega tähendab see seda, et suuremad kaubavarud mõjutavad kontserni vaba rahavoogu vähemalt 2013. aasta I kvartali lõpuni. Sellele vaatamata on kaubavarude kasv paratamatu kuna kasvavad ka kontserni Valgevcne ja Läti tootmisettevõtete müügikäibed.

Meie põhiturg – Venemaa – nii kogukäibe kui ka kaupluste arvu poolest (348 kauplust kokku) näitas 75 138 tuhande euro suurest käivet 2012. aastal võrreldes 66 283 tuhande euroga 2011. aastal. Venemaa majandusministeeriumi andmetel kasvas riigi SKP IV kvartalis 2,2% võrra, 2012. aasta kogukasv moodustas 3,5%. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib riigile ligemale 4%-list majanduskasvu 2013. ja 2014. aastaks.

Valgevenes, meie suuruselt 2-l turul jäi SKP kasv 2012. aastal pisut alla 2% IV kvartalis toimunud ehitustegevuse ja kaubanduskäivete vähenemise tõttu. Sellele vaatamata kasvavad riigi tootmismahud, viidates kontserni jaoks soodsale keskkonnale ka 2013. aastal. Esialgne tarbijahinnaindeksi kasv (mis mõjutab ka hüperinflatsiooni arvutusi aruandluses) ulatus 2012. aastal 21,5%-ni. Valgevene hüperinflatsiooniga korrigeeritud müügikäive moodustas 2012. aastal 31 494 tuhat eurot võrreldes 23 702 tuhande euroga 2011. aastal.

Ukraina majanduse peegelduseks näitas Riiklik Statistikaamet SKP kahanemist 2,7% võrra IV kvartalis 2012.a, mille tulemuseks on vägagi mõõdukas 0,2% SKP kasv aastaks tervikuna. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on vähendanud 2013. aasta majanduskasvu prognoosi 2,5 protsendilt 1 protsendini. Kontserni müük Ukrainas tervikuna kasvas 6 357 tuhande euroni võrreldes 5 353 tuhande euroga 2011. aastal.

Balti riikide majanduste käekäik on jätkuvalt hea. Eesti esialgne SKP kasvuprognoos IV kvartalisks on 3,7%. Läti SKP kasvab märkimisväärselt, ulatudes 5,1%-ni IV kvartalis 2012.a, aastaprognoos ulatub 5,7%-ni. Leedu esialgsed SKP näitajad viitavad 3,1% suurusele majanduskasvule IV kvartalis ning 3,4% suurust majanduskasvu 2012. aastaks. Kontserni müük kasvas Balti riikides 3 172 tuhade euroni 2012. aastal võrreldes 3 063 tuhande euro suuruse müügikäibega 2011. aastal. 

Majandustulemused

Valgevenes toimunud devalvatsiooni positiivne mõju kuludele vähenes seoses kasvanud kulutustega tööjõule ja kommunaalteenustele ning mõningal määral ka Valgevenest hangitud materjalidele. Kuid peamine faktor, millel on negatiivne mõju sel aastal avalikustatavatele finantstulemustele ja marginaalidele, on hüperinflatsioon. Raamatupidamises hüperinflatsiooni tingimustes tuleb rakendada teatud arvestusmeetodeid, mis avaldavad negatiivset mõju kontserni 2012. aasta finantstulemustele ja marginaalidele. Põhiliselt on see seotud sellega, et kontserni põhiosa tootmiskuludest tekivad Valgevenes ning kontsern peab aruandluses rakendama neile hüperinflatsiooni mõju vastavalt IAS 29 standardile (2012. aasta 12 kuu inflatsioonimäär Valgevenes ületas 21%). Samas kontserni müük Venemaal toimub üle tütarettevõtete ning seejuures hüperinflatsiooni standardit ei rakendata.

Kontserni 2012. aasta 12 kuu käive moodustas 123 519 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19%. Hulgimüügi kogukäive kasvas 17% võrra ja jaemüügi käive 32% võrra.

Kontserni brutorentaablus 2012. aasta 12 kuuga vähenes ja moodustas 34,2% (korrigeerituna hüperinflatsiooni mõjudega); võrdluseks – eelmise aasta sama perioodi vastav näitaja oli 44,8%. 2012. aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasum ulatus 19 522 tuhande euroni võrreldes 2011. aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasumiga summas 27 885 tuhat eurot. Konsolideeritud ärikasumi rentaablus oli 16% (2011. a 12 kuud: 27%). 2012. aasta 12 kuu konsolideeritud finantstulud ja -kulud moodustasid kokku 1 060 tuhat eurot, 2011. aasta 12 kuu võrreldav number oli 18 330 tuhat eurot.

2012. aasta 12 kuu efektiivne maksumäär oli 27,6% (2011. aasta 12 kuud: 26%). Kuigi 1. jaanuarist 2012 alanes Valgevenes tulumaksumäär 24%-lt 18%-le, tegelik maksumäär võrreldes 2011. aasta 12 kuuga siiski suurenes. See tuleneb järgmistest asjaoludest: kontsern kasutas täielikult ära Venemaa eelmiste aastate maksukahjumi, emaettevõte võttis dividende tütarettevõttest SP ZAO Milavitsa ning osaliselt ka hüperinflatsiooni arvutusmõjudest finantsaruannetele.

Emaettevõtte omanike osa 2012. aasta 12 kuu konsolideeritud puhaskasumist ulatus 14 151 tuhande euroni, 2011. aasta 12 kuu vastav näitaja oli 21 501 tuhat eurot; emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest oli 11,5% (2011. aasta 12 kuud: 20,8%).

Finantsseisund

Seisuga 31. detsember 2012 ulatus konsolideeritud varade maht 75 841 tuhande euroni, seega võrreldes seisuga 31. detsember 2011.a moodustas kasv 10,7%.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara kasvasid 31. detsembri 2011 seisuga võrreldes 2 838 tuhande euro võrra. Kasvu peapõhjus on hüperinflatsiooni mõju algsaldole, samuti investeeringud uude logistikakeskusesse Valgevenes.

Võrreldes 31. detsembriga 2011 kasvasid nõuded ostjate vastu 2 631 tuhande euro võrra ja moodustasid 2012. aasta 31. detsembri seisuga 17 746 tuhat eurot. Varude saldo kasvas 3 050 tuhande euro võrra moodustades 2012. aasta 31. detsembri seisuga 24 598 tuhat eurot. Ostjate tasumata arvete ja varude saldo kasv vastas ärivaldkonna hooajatrendile.

Hüperinflatsiooni mõju algsaldole avaldas positiivset mõju emaettevõtte omanike osale kontserni omakapitalis, 2012. aasta 12 kuuga moodustas see 4 769 tuhat eurot. Kokku suurenes emaettevõtte omanike osa omakapitalis 8 938 tuhande euro võrra ulatudes 2012. aasta 31. detsembri seisuga 51 400 tuhande euroni.

Lühiajalised kohustused vähenesid 2012. aasta 12 kuuga 2 186 tuhande euro võrra. Lühi- ja pikaajalised laenukohustused suurenesid 27 tuhande euro võrra ulatudes 2012. aasta 31. detsembri seisuga 47 tuhande euroni (on seotud OAO Junonaga).

Müügi struktuur

Müük turgude lõikes

2012 aastal põhiturgudel toimunud müügid näitasid kasvu nii rahalises vääringus kui ka müüdud tükkide arvus võrreldes sama perioodiga 2011. aastal.

Suur osa 2012. aasta 12 kuu müügist saadi Venemaalt, s.o 75 138 tuhat eurot, mis moodustas 60,8% kogukäibest. Müügimahu poolest teine piirkond oli Valgevene, kus käive ulatus 31 494 tuhande euroni, mis moodustas 25,5% kogukäibest (nii jae- kui ka hulgimüük kokku); 2011. aasta 12 kuu vastav näitaja oli 23 702 tuhat eurot. Muude turgude kogumüügist (7 358 tuhat eurot) peamise osa moodustas müük Kasahstani ja Moldovasse. 

Müük ärisegmentide lõikes

2012. aasta 12 kuu hulgimüügi tulu ulatus 102 862 tuhande euroni, mis moodustas 83,3% kontserni kogu müügitulust (2011. aasta 12 kuud: 85%). Peamised hulgimüügipiirkonnad olid Venemaa, Valgevene, Ukraina, Kasahstan, Moldova ja Balti riigid.

Kontserni 2012. aasta 12 kuu naistepesu jaemüügikäive moodustas kokku 20 167 tuhat eurot, seega võrreldes eelmise aastaga oli tõus 19%. Osaliselt tulenes kasv inflatsioonilisest keskkonnast Valgevenes, ühikutes mõõdetud käive kasvas 2012. aasta 12 kuuga kokku ligikaudu 18% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

31. detsembri 2012.a seisuga tegutses Milavitsa ja Lauma Lingerie kaubamärkide all kokku 584 kauplust. Meie oma jaemüügiketid tegutsesid Valgevenes ja Lätis. 2012. aasta 12 kuu lõpu seisuga opereeris kontsern 58 kauplusega (netokasv IV kvartalis 2012.a 2 kauplust) kogupindalaga 5 015 ruutmeetrit. 2012. aasta 31. detsembri seisuga tegutses Milavitsa tootemargi all 491 kauplust, mida haldasid Milavitsa äripartnerid Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Lätis, Aserbaidžaanis, Armeenias, Saksamaal, Lõuna-Aafrikas, Leedus, Eestis, Gruusias, Araabia Ühendemiraatides, Iraanis, Sloveenias ja Belgias ja Itaalias. IV kvartalis kasvas kaupluste arv 26 võrra ja võrreldes 2011. aasta IV kvartali lõpu seisuga Milavitsa kaupluste arv kasvas kokku 76 kaupluse võrra. Lisaks sellele tegutses 2012. aasta 31. detsembri seisuga ka 30 Lauma Lingerie kauplust, mida haldasid Lauma Lingerie äripartnerid Leedus, Lätis, Eestis, Valgevenes ja Albaanias. Lauma Lingerie puhul kontsern ootab lähitulevikus uute kaupluste avamist Venemaal.