Merko Ehitus
Kvartaliaruanne

2012. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Eesti, Tallinn, 2013-02-14 15:35 CET --

TEGEVUSARUANNE

Kokkuvõte 12 kuu tulemustest

Üldinfo ja struktuuris toimunud olulisemad muutused

AS Merko Ehitus tegutseb valdusettevõttena, mille kontserni kuuluvad Eestis, Lätis ja Leedus ehitusalaseid terviklahendusi pakkuvad ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted. Suuremad valdusettevõttele kuuluvad ehitusvaldkonna ettevõtted on AS Merko Ehitus Eesti (100%), SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%) ning AS Merko Ehitus Eesti kontserni kuuluvad ettevõtted Tallinna Teede AS (100%) ja AS Merko Infra (100%).

Valdusettevõtte AS Merko Ehitus juhatus tegutseb 2-liikmelisena: Andres Trink ja Viktor Mõisja.

Juhatuse ja nõukogu tutvustus on toodud aruande lisas number 15 ning avalikustatud koos teenistuskäigu ja piltidega ettevõtte kodulehel: www.merko.ee.

2012. aasta 6. juulil võõrandas AS Merko Ehitus seoses investeerimisstrateegia ülevaatamisega oma 25%-lise osaluse raudbetoonelementide tootjas ASis TMB ettevõtte juhtkonnale.

2012. aasta septembris jõustusid muudatused ASi Merko Ehitus Läti tütarettevõtte SIA Merks juhtkonnas, mille kohaselt asus senine juhatuse esimees Ivars Geidāns SIA Merks nõukogu liikmeks ja senine finantsdirektor Oskars Ozoliņš SIA Merks juhatuse esimehe ametikohale. SIA Merks juhatus jätkab 2-liikmelisena: Oskars Ozoliņš juhatuse esimehena ja ehitusdirektor Jānis Šperbergs juhatuse liikmena. Ettevõtte nõukogu jätkab koosseisus: Andres Trink nõukogu esimehena ning Tõnu Toomik, Jaan Mäe ja Ivars Geidāns nõukogu liikmetena.

Seoses Leedu äristrateegia ülevaatamisega otsustas UAB Merko Statyba nõukogu lõpetada veemajanduse projektide elluviimise Leedu turul ja keskenduda üldehitus- ning korteriarenduse valdkonnale.

Seoses Ukraina turu perspektiivide ümbervaatamisega kiitis AS Merko Ehitus nõukogu 2012. aasta 4. septembril heaks juhatuse ettepaneku alustada 100%lise tütarettevõtte Merko Ukraine LLC likvideerimist. Ettevõttel ei ole Ukrainas ühtegi pooleliolevat objekti või täitmata lepingut, lisaks puuduvad ettevõttel töötajad.

2012. aasta detsembris asutati ja kanti registrisse 100%-line tütarettevõte Venemaal, OOO Lenko Stroi (registrikood 1129847028288). Tütarettevõte asutati läbi 100%-lise Soome tütarettevõtte Merko Finland OY. Uue tütarettevõtte aktsiakapital on 4986 eurot. Tegemist on tehnilise toiminguga, mille eesmärgiks on juriidilise platvormi loomine tegevuseks Venemaal. Sisulist äritegevust Vene turul täna ei toimu.

2012. aasta oktoobris sõlmisid OÜ Unigate osanikud notariaalse jagunemiskava, mille kohaselt eraldati OÜ-st Unigate looduskaitsealaste piirangutega kinnistud ning jagati omanike vahel võrdselt. AS Merko Ehitus asutas nimetatud tehingust tuleneva 5 kinnistu vastuvõtmiseks kaks 100%-list tütarettevõtet: Väike-Paekalda OÜ ja Suur-Paekalda OÜ.

AS Merko Ehitus tütarettevõtete äristrateegia fookus 2012. aastal oli kasumlikkuse parandamisel, kulubaasi efektiivsusel ja pikaajalise likviidsuspositsiooni tugevdamisel, keskendudes ehituse peatöövõtu ja kinnisvara arendustegevusele oma koduturgudel Eestis, Lätis ja Leedus.

2012. aastal tunnustati AS Merko Ehituse tegevust järgmiste auhindade näol:

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) auhind - Sport ja keskkond

27. detsembril toimunud galaõhtul „Spordiaasta tähed“ pälvis SA Eesti Terviserajad Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) auhinna „Sport ja keskkond“. Eesti Terviserajad on kolme ettevõtte - Merko Ehitus, Eesti Energia ja Swedbanki algatus Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste loomiseks ja uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eesti terviseradade väljaarendamist, et kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Aastatel 2004 kuni 2012 on terviseradade arengusse investeeritud üle 23 miljoni euro, sealhulgas on panustanud SA Eesti Terviserajad, kohalikud omavalitsused, Kultuuriministeerium ning Euroopa Liit. Üle Eesti ootab nii tippsportlasi kui tervisespordi harrastajaid ligi 90 terviserada, mis on kokku ligi 750 km ulatuses hooldatud ja valdavalt ka valgustatud.

Ettevõtluse Auhind - 2012

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatud Ettevõtluse Auhinna konkursi raames sai AS Merko Ehitus konkurentsivõimelisima ettevõtte auhinna ehitusvallas.

Euromoney – Real Estate Survey 2012

Rohkem kui 40 aastat tegutsenud rahvusvaheline finantsajakiri Euromoney tunnistas 2012. aasta kinnisvaraturu ülevaates Eesti parimaks arendajaks AS-i Merko Ehitus. Euromoney koostas kinnisvaravaldkonna parimate uuringu Real Estate Survey 2012 kaheksandat korda turuandmete põhjal, lisaks võetakse arvesse arendajate, nõustajate, äriklientide, investorite ja pankade hinnanguid.

Äritegevus

Kontserni olulisemad näitajad (miljonites eurodes):

Merko Ehitus kontserni 2012. aasta 12 kuu müügitulu oli 249,1 mln eurot, sh 71,4 mln eurot IV kvartalis. Perioodi müügituludest teeniti: Eestis 81,1%, Lätis 15,4% ja Leedus 3,5%. Võrrelduna 2011. aasta 12 kuuga kasvas kontserni müügitulu 13,6% peamiselt Eestis suurenenud insenertehniliste projektide ja korteriarenduste müügitulude arvelt kõigis kolmes Balti riigis. Ehituse müügituludest suurim osa on jätkuvalt seotud EL struktuurivahendite kaasamise kaudu finantseeritud projektidega.

2012. aasta 12 kuuga müüdi 235 korterit kogumaksumusega 25,0 mln eurot (käibemaksuta), (2011. aasta 12 kuud vastavalt: 159 korterit ja 18,2 mln eurot). Viimases kvartalis müüdi 116 korterit kogumaksumusega 12,3 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 46 müüdud korteriga IV kvartalis 2011. IV kvartalis valmisid 115-korteriga korterelamu Riias Skanstese tänaval ning 68-korteriga korterelamu Vilniuses Mokslininkų tänaval. Perioodi lõpus on Merko Ehitus kontsernil kokku varudes müümata 155 valmisehitatud korterit (55 Eestis, 47 Lätis ja 53 Leedus).

Alljärgnevas tabelis on toodud töösolevad korteriprojektid:

Täiendavalt on aastast 2007 ja 2011 külmutatud 311 korteri ehitustegevus.

Kinnisvaraturg on muutunud selektiivsemaks ning enne iga projekti alustamist on riskide hindamisel olulisel kohal projekti asukoht, arendusmaht, plaanilahendused ning sihtgrupp. Arvestades madalat laenuintresside keskkonda ja piiratud pakkumist uute korterite turul viimase kolme aasta jooksul on nõudlus ja tehinguaktiivsus korteriturul mõõdukalt kasvanud.

2012. aasta 12 kuuga teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 17,9 mln eurot (2011. aasta 12 kuuga brutokahjum 3,6 mln eurot). Ehitustegevuse sesoonsuse mõju 2012. aasta 12 kuu tulemustele võrreldes varasemate aastatega oli väheoluline. Arvestades asjaolu, et III kvartal on kalendriaasta lõikes reeglina aktiivseim ehitusperiood, õnnestus siiski IV kvartalis suurendada müügitulu eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 mln euro võrra. Omapoolse panuse sellesse andis korterite müük summas 12,3 mln eurot, mis moodustas 49,0% korterite aastasest müügitulust. Peamiselt eelpool nimetatud tulemuse mõjul on ka kvartali müügi tulemus 8,3% kõrgem võrreldes eelmise aastaga. Uued kasumlikud projektid ning korteriarenduste realiseerimine IV kvartalis on kaasa toonud brutokasumi positiivse trendi võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal. Lisaks avaldab positiivset mõju probleemsetest projektidest tekkinud kahjumi kajastamine juba eelmistes perioodides. Samadest põhjustest tulenevalt on brutokasumimarginaal paranenud 8,8% võrra (2012. aasta 12 kuud: 7,2%) võrreldes 2011. aasta 12 kuuga
(-1,6%). Arvestades tihenevat konkurentsiolukorda ehitussektoris, on brutomarginaali hoidmine samal tasemel ehitusvaldkonna tütarettevõtete jaoks suur väljakutse.

Kontserni 2012. aasta 12 kuu maksude-eelne kasum oli 7,9 mln eurot ning puhaskasum 7,6 mln eurot võrreldes 14,0 mln euro suuruse maksude-eelse kahjumi ja 14,1 mln euro suuruse puhaskahjumiga 2011. aastal.

Kontserni 2012. aasta IV kvartali puhaskasum oli 4,4 mln eurot võrreldes 6,8 mln euro suuruse puhaskahjumiga 2011. aasta IV kvartalis. 2011. aasta viimase kvartali tulemust mõjutas enim varude allahindlus 6,0 mln eurot.

31. detsembri 2012 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 190 mln eurot võrreldes 166 mln euroga 31. detsember 2011. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuehitusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevaid töid.

Uusi lepinguid sõlmiti viimase 12 kuu jooksul 247 mln euro ulatuses (ilma korterite müügita) võrreldes 168 mln euroga eelmisel aastal. Alljärgnevalt on toodud suuremad ehituslepingud, mis on sõlmitud 2012. aasta IV kvartalis:

Kuigi 2012. aasta jooksul oli riigihangete osakaal ehitustellimuste seas endiselt ülekaalus, aktiviseerus kõigi kolme Balti riigi ehitusturul eratellijate segment. Arvestades käesoleva EL rahastamisperioodi lõppemist võib alates 2013. aasta teisest poolest prognoosida teatavat riigihangete mahu vähenemist. Sellest tulenevalt on uute ehituslepingute mahu hoidmine 2012. aasta tasemel omaette väljakutse.

Kontserni rahaliste vahendite seis on paranenud. Aruandeperioodi lõpus oli Merko Ehitus kontsernil rahalisi vahendeid 35,3 mln eurot, 2011. aasta seisuga 18,7 mln eurot. Aastaga on valdusettevõtte AS Merko Ehitus strateegiline rahapositsioon ja investeerimisvõimekus tugevnenud.

12 kuu äritegevuse rahavoog oli positiivne 3,5 mln eurot (2011. aasta 12 kuud: negatiivne 12,3 mln eurot), investeerimistegevuse rahavoog positiivne 12,7 mln eurot (2011. aasta 12 kuud: 8,7 mln eurot) ja finantseerimistegevuse rahavoog positiivne 0,7 mln eurot (2011. aasta 12 kuud: 12,1 mln eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete negatiivne muutus 8,2 mln eurot, ärikasum 7,4 mln eurot ja äritegevusega seotud kohustuste ja varude positiivne muutus 5,4 mln eurot. Kontserni äritegevuse rahavood on viimases kvartalis positiivsed summas 19,3 mln eurot võrreldes 9,9 mln euroga IV kvartal 2011. Raha oluliselt suurem sissetulek on aasta viimases kvartalis tingitud ehitustegevuse sesoonsusest. Siinkohal peab siiski rõhutama, et kontserni äritegevuse rahavoogudes on suurenenud riigipoolsete tellimuste osakaal, kus maksetähtajad on pikad (lepingu järgselt keskmiselt 56 päeva peale tööde akteerimist) ning on tõusnud täiendav koormus käibevahenditele sh optimaalsele rahavoogude juhtimisele. Äritegevusest tulenevate rahavoogude toetamiseks on kontsern kaalutletult kaasanud täiendavaid võõrvahendeid sh faktooringut. Laenukohustuste määr on seejuures püsinud mõõdukal tasemel (2012. aasta 12 kuu seisuga 15,8%).

12,7 mln euro suurusest investeerimistegevuse rahavoost moodustavad positiivse rahavoo 9,9 mln euro suuruses summas arendustegevusega seotud laenude tagasimaksed ning 2,8 mln eurot AS-i TMB osaluse müük. Negatiivse rahavoona on 1,5 mln eurot kinnisvarainvesteeringute soetus, mis hõlmab peamiselt Jõgeva kohtu- ja politseihoone ehitusega seotud väljaminekuid.

Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas saadud ja tagasi makstud laenude saldo netosummas 1,6 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0,9 mln eurot.

Merko Ehitus kontserni 2012. aasta 12 kuu andmeid iseloomustavad suhtarvud ja nende arvutamise metoodika (arvutatud emaettevõtte omanike osale):

Puhaskasumi marginaal : Puhaskasum / Müügitulu
Maksude-eelse kasumi marginaal : Kasum enne maksustamist / Müügitulu
Ärikasumi marginaal : Ärikasum / Müügitulu
Brutokasumi marginaal : Brutokasum / Müügitulu
EBITDA marginaal : (Ärikasum + Kulum) / Müügitulu
Omakapitali tootlus : Jooksva viimase nelja kvartali puhaskasum / Keskmine omakapital
Varade tootlus : Jooksva viimase nelja kvartali puhaskasum / Keskmine varad kokku
Omakapitali määr : Omakapital / Varad kokku
Laenukohustuste määr: Intressi kandvad kohustused / Varad kokku
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja : Käibevarad / Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja : (Käibevara – Varud) / Lühiajalised kohustused
Üldkulud müügitulust : Üldkulud / Müügitulu
Brutotöötasu müügitulust : Brutotöötasu / Müügitulu
Debitoorse võlgnevuse käibevälde: Keskmine nõuded ostjate vastu / Jooksva viimase nelja kvartali müügitulu x 365
Tarnijate käibevälde: Keskmine võlad tarnijatele / Jooksva viimase nelja kvartali müüdud toodangu kulu x 365
Müügitulu töötaja kohta: Müügitulu / Keskmine töötajate arv

Töötajad ja töötasu

Aastaga on kontserni töötajate arv vähenenud 2 töötaja võrra (-0,2%) ning seisuga 31. detsember 2012 oli kontsernis 915 töötajat (sh nii tähtajalise kui ka osalise tööajaga töötajad). Töötajatele arvestatud 2012. aasta 12 kuu brutotöötasu oli 20,7 mln eurot, millest põhipalga osakaal moodustas 74,8% ning tulemustasude osakaal 25,2% (2011. aasta 12 kuud: 16,7 mln eurot, põhipalga osakaal 84,6% ja tulemustasude osakaal 15,4%). Brutotöötasu kasvas eelmise aastaga võrreldes 24,0%, sealhulgas põhipalk 9,7% ja tulemustasud 102,4%.

Aktsia ja aktsionärid

Väärtpaberi informatsioon

ISIN                                         EE3100098328

Väärtpaberi lühinimi                  MRK1T
Börsinimekiri                            Balti Põhinimekiri
Nimiväärtus                              nimiväärtuseta
Emiteeritud väärtpabereid          17 700 000
Noteeritud väärtpabereid           17 700 000
Noteerimise kuupäev                 11.08.2008

Merko Ehitus aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn põhinimekirjas. 2012. aasta 12 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 1662 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 0,94 mln aktsiat ning tehingute käive oli 5,5 mln eurot. Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 5,37 eurot ning kõrgeim tasemel 7,30 eurot aktsia. Aktsia sulgemishind seisuga 31. detsember 2012 oli 5,90 eurot. AS Merko Ehitus turuväärtus seisuga 31. detsember 2012 oli 104 mln eurot.

Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2012

ASi Merko Ehitus suuremad aktsionärid seisuga 31.12.2012 ja muutus võrreldes eelmise kvartaliga:

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
+372 650 1250
signe.kukin@merko.ee