Avaldatud: 2012-08-09 15:35:00 CEST
Nordecon
Poolaastaaruanne

2012. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon AS avalikustab 2012. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud poolaastaaruande

Tallinn, Eesti, 2012-08-09 15:35 CEST -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS konsolideeritud 2012. aasta II kvartali ja 6 kuu finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Poolaastaaruanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordecon’i koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 30.06.2012 31.12.2011
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 5 332 9 908
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 47 177 34 645
Ettemaksed 2 883 2 610
Varud 25 142 24 120
Müügiootel põhivara 0 242
Käibevara kokku 80 534 71 525
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 248 199
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 370 2 504
Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930
Materiaalne põhivara 8 269 7 437
Immateriaalne põhivara 14 907 14 960
Põhivara kokku 30 750 30 056
VARA KOKKU 111 284 101 581
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 30 754 19 130
Võlad hankijatele 33 302 27 403
Muud võlad 5 135 4 930
Ettemaksed 6 915 10 587
Eraldised 300 485
Lühiajalised kohustused kokku 76 406 62 535
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 5 790 9 513
Võlad hankijatele 199 199
Muud võlad 96 96
Eraldised 918 841
Pikaajalised kohustused kokku 7 003 10 649
KOHUSTUSED KOKKU 83 409 73 184
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 19 657 19 657
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed -516 -463
Jaotamata kasum (kahjum) 4 072 4 563
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 25 767 26 311
Mittekontrolliv osalus 2 108 2 086
OMAKAPITAL KOKKU 27 875 28 397
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 111 284 101 581

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR '000 II kv 2012 II kv 2011 6k 2012 6k 2011 2011
Müügitulu 40 445 36 706 62 920 54 429 147 802
Müüdud toodangu kulu -38 293 -38 061 -60 732 -55 857 -147 608
Brutokasum 2 152 -1 355 2 188 -1 428 194
           
Turunduskulud -114 -68 -190 -164 -317
Üldhalduskulud -1 274 -1 057 -2 504 -2 124 -4 641
Muud äritulud 253 153 366 379 806
Muud ärikulud 31 -58 -57 -164 -672
Ärikasum (kahjum) 1 048 -2 385 -197 -3 501 -4 630
           
Finantstulud 196 167 341 350 938
Finantskulud -255 -306 -539 -611 -1 086
Finantstulud ja –kulud kokku -59 -139 -198 -261 -148
           
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum/kahjum
73 47 49 47 100
           
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) 1 062 -2 477 -346 -3 715 -4 678
Tulumaks -44 -5 -44 -1 -30
Puhaskasum (-kahjum) 1 018 -2 482 -390 -3 716 -4 708
           
Muu koondkasum (-kahjum):          
Realiseerumata kursivahed -114 101 -53 216 -329
Kokku muu koondkasum (-kahjum) -114 101 -53 216 -329
Kokku koondkasum (-kahjum) 904 -2 381 -443 -3 500 -5 037
           
 Puhaskasum (-kahjum):          
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 873 -2 475 -491 -3 652 -5 304
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 145 -7 101 -64 596
  1 018 -2 482 -390 -3 716 -4 708
           
Kokku koondkasum (-kahjum):          
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 759 -2 420 -544 -3 510 -5 924
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 145 39 101 10 887
  904 -2 381 -443 -3 500 -5 037
           
Puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:          
Tavapuhaskasum aktsia kohta 0,03 -0,10 -0,02 -0,12 -0,17
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta 0,03 -0,10 -0,02 -0,12 -0,17

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR '000 6k 2012 6k 2011
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt* 65 346 58 164
Maksed tarnijatele** -62 528 -49 220
Makstud käibemaks -2 079 -1 246
Maksed töötajatele ja töötajate eest -7 809 -5 851
Makstud tulumaks -11 -1
Netorahavoog äritegevusest -7 081 1 846
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -836 -13
Põhivara müük 363 280
Antud laenud -376 -87
Antud laenude laekumised 19 1 631
Saadud dividendid 0 4
Saadud intressid 0 181
Netorahavoog investeerimistegevusest -830 1 996
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 6 334 892
Saadud laenude tagasimaksed -1 322 -2 408
Kapitalirendi maksed -1 090 -931
Makstud intressid -587 -545
Muud maksed 0 -2
Netorahavoog finantseerimistegevusest 3 335 -2 994
     
Rahavoog kokku -4 576 848
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 9 908 5 818
Valuutakursimuutused 0 -323
Raha jäägi muutus -4 576 848
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 5 332 6 343

Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu laekumisi

** Maksed hankijatele sisaldab hankijatele tasutud käibemaksu

 

2012 I poolaasta majandustulemuste kokkuvõte

Kontserni kasumlikkus

Nordeconi kontserni brutokasum 2012 I poolaastal oli 2 188 tuhat eurot (2011 I poolaasta: brutokahjum 1 428 tuhat eurot). Kasum teeniti olulises osas poolaasta II kvartalis kui puudusid eelkõige aasta I kvartalile iseloomulikud tulemust negatiivselt mõjutavad ilmastikutingimused ning tehnoloogilise pausiga seotud püsikulud. 2011. aastaga võrreldes puudusid aastatel 2009-2010 sõlmitud lepingute kajastamisest tulenevad kahjumid.

Põhitegevuse kasumlikkuse taastamisel oli määrav tähtsus ehitusturu langusperioodist 2010. a alustatud kontserniüleste kokkuhoiumeetmete rakendamisel, Kontserni restruktureerimisel ja sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmisel. Kuigi üldine olukord Eesti ehitusturul on mahtude kasvuga 2011. aastast selgelt paranenud, nõuab saavutatud töö tulemuslikkuse taseme säilitamine või tõstmine endiselt olulisi jõupingutusi, et maandada kasumlikkust mõjutavaid negatiivseid asjaolusid. Kuigi endiselt pole tegemist veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern liigub õiges suunas, et suurendada põhitegevuse kasumlikkust 2011. aastaga võrreldes. Sellele annavad hetkel kinnitust ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde portfellis sisalduvate töösolevate projektide lõppkasumlikkusele antud hinnangud. Jätkuvalt juhib Kontserni juhtkond tähelepanu, et pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel.

Kasumlikkuse parenemisel on oma osa ka turu konkurentsitingimuste muutustel. Kontserni hinnangul vähenes 2011. aastal teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) konkurentsisurve tuntavalt. Seda nii osade ehitusettevõtete pankrottide või turult lahkumise tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et kõik ettevõtted pidid viimastel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seadis piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti said paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on tänaseks teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Samas ei ole konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide puudumisest tingitud ebapiisav turumaht suure arvu ehituse peatöövõtuga tegelevate ettevõtete kohta. Kokkuvõttes tähendab see, et ettevõtete poolt võetud riskid hinnakujunduses on küll kaalutletumad kui möödunud ehitusturu kiire languse perioodil, kuid kasumlike lepingute sõlmimiseks tuleb nendega siiski jätkuvalt arvestada.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2012 I poolaastal 2 504 tuhat eurot, sisaldades ühekordseid kulutusi konsultatsioonideks ettevõtte tegevusstrateegia täpsustamisel muutuvates oludes. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 4,0% (2011 I poolaasta: 3,9%). Kulude kontrollimise meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust. Kulude juhtimise efektiivsust näitas asjaolu, et vaatamata mahtude kasvule oli I poolaasta seisuga üldhalduskulude viimase 12 kuu libisev keskmine osakaal müügitulust 3,2% (2011 I poolaasta 4,1%).

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2012 I poolaastal 197  tuhat eurot (2011 I poolaasta: 3 501 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 925 tuhat eurot (2011 I poolaasta: -2 278 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 390 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 491 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks
3 716 tuhat eurot ning emaettevõttele kuuluv osa sellest moodustas 3 652 tuhat eurot.

Kontserni rahavood

2012 I poolaastal moodustas äritegevuse netorahavoog -7 081 tuhat eurot (2011 I poolaasta: 1 846 tuhat eurot). Olukorras, kus laekumised ostjatelt ületasid maksed tarnijatele, viis rahavoo negatiivseks tasutud käibemaks ja tööjõumaksud, mis võrreldes eelmise aastaga kasvasid oluliselt. Aruandeperioodil soetas Kontsern suures mahus ehitusteenuseid välisriikidest, millega ei kaasnenud sisendkäibemaksu tagasiarvestust, kuid teenuse edasimüügil Eestis tuli käibemaks tasuda. Aasta varem tekkis Kontsernil äritegevusest tulenevalt käibemaksu ettemakseid, mille abil tasaarvestati tööjõumaksude tasumise kohustusi. Nimetatud tasaarvestamise võimalus aruandeaasta I poolaastas puudus. Endiselt mõjutas Kontserni äritegevuse rahavoogusid projektide rahavoo tsüklilisus. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-100 päeva. Allhankijatele tuleb tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite. Maksetähtaegade erinevuse mõju peaks samas positiivselt avalduma II poolaastal, kui ehitustegevuse mahud (rahalised väljaminekud) hakkavad mõnevõrra vähenema ning toimuvad laekumised eelnenud aktiivsematel ehituskuudel (mai-juuni) teostatud tööde eest.

Investeerimistegevuse rahavoog 2012 I poolaastas oli -830 tuhat eurot (2011 I poolaasta: 1 996 tuhat eurot). Negatiivse rahavoo põhjustasid eelkõige antud laenud sidusettevõtetele ja põhivara soetamisel tasutud summad (sh ettemaksed uue asfalditehase soetamiseks). Võrreldaval perioodil viis positiivse rahavoo tekkimiseni antud laenude laekumine.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli 3 335 tuhat eurot (2011 I poolaasta: -2 994 tuhat eurot). Suure osa finantseerimistegevusest moodustas äritegevuse läbiviimiseks piisava käibekapitali tagamiseks arvelduskrediidi kasutamine. Väljamaksete osas on Kontserni finantseerimistegevus on stabiliseerunud tänu Kontserni ja pankade poolt tehtud kokkulepetele maksepuhkuste ning lepingute pikendamise osas, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.

Seisuga 30.06.2012 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 5 332 tuhat eurot (30.06.2011: 6 343 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud võimalikku likviidsusriski tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 6k 2012 6k 2011 6k 2010 2011
Müügitulu, tuhat eurot 62 920 54 429 37 401 147 802
Müügitulu muutus, % 16% 46% -52% 49%
Puhaskasum, tuhat eurot -390 -3 716 -4 175 -4 708
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -491 -3 652 -3 788 -5 304
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 728 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot -0,02 -0,12 -0,12 -0,17
         
Üldhalduskulude määr müügitulust, % 4,0% 3,9% 6,1% 3,1%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust, % 3,2% 4,1% 5,4% 3,1%
         
EBITDA, tuhat eurot 925 -2 278 -3 718 -1 819
EBITDA määr müügitulust, % 1,5% -4,2% -9,9% -1,2%
Brutokasumi määr müügitulust, % 3,5% -2,6% -7,7% 0,1%
Ärikasumi määr müügitulust, % -0,3% -6,4% -14,6% -3,1%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita, % -0,7% -6,8% -14,6% -3,5%
Puhaskasumi määr müügitulust, % -0,6% -6,8% -11,2% -3,2%
Investeeritud kapitali tootlus, % 0,3% -5,0% -5,0% -5,9%
Omakapitali tootlus, % -1,4% -11,7% -9,6% -15,2%
Omakapitali osakaal, % 25,0% 26,8% 38,2% 28,0%
Finantsvõimendus, % 48,5% 40,8% 25,2% 32,8%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,05 1,19 1,53 1,14
         
  30.06.2012 30.06.2011 30.06.2010 31.12.2011
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 166 367 140 234 89 440 134 043

 

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2012 I poolaastal ligikaudu 1% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal 4%.

  6k 2012 6k 2011 6k 2010 2011
Eesti 99% 96% 94% 97%
Ukraina 0% 0% 6% 0%
Valgevene 0% 3% 0% 1%
Soome 1% 1% 0% 2%

Müügitulu vähenemine välisturgudel oli seotud äritegevuse lõpetamisega Valgevene turul (vt ka tegevusaruande peatükk „Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses 2012 I poolaastal“). Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde alltöövõtust. Välisturgude osakaal müügitulust jääb sarnasele tasemele eelduslikult ka järelejäänud aasta osas.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2012 I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.

Kontserni müügitulu 2012 I poolaastal oli 62 920 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 54 429 tuhat eurot, kasvas müügitulu 16%. Müügitulu kasvu allikad on 2011. aastas kui Eesti ehitusturg väljus pikast langusperioodist ning Kontsern sõlmis võrreldes 2010. aastaga oluliselt rohkem uusi ehituslepinguid. Eeldatavalt jätkub müügitulu kasv ka järgmistes kvartalites võrreldes aastataguse perioodiga, kuid selle kasvutempo aeglustub.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.

Segmentide müügitulu

2012 I poolaastal jagunes müügitulu kahe põhisegmendi osas suhteliselt võrdselt ning rajatiste segmendi kerge ülekaal püsib eeldatavasti ka aasta teisel poolel. 2012 I poolaasta lõpu seisuga moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt 28 508 ja 32 766 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 25 704 ja 27 402 tuhat eurot (vt Lisa 8).

Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa ehitusmahtudest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL struktuurifondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub samuti suurem osa (69%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus suhteliselt väiksem.

Müügitulu jaotus segmentides*

Tegevussegmendid 6k 2012 6k 2011 6k 2010 2011
Hooned 46% 46% 46% 48%
Rajatised 54% 54% 54% 52%

* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisest on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis moodustasid jätkuvalt suurima osa avaliku sektori poolt finantseeritud ühiskondlike hoonete ehitustööd. Võrreldes aastataguse perioodiga nende osakaal langes seoses teistes alamsegmentides (eelkõige ärihoonete alamsegmendis) toimunud mahtude kasvuga. Suurimad tööd antud valdkonnas olid seotud Ämari lennubaasi ehitamisega, mis on tänaseks sisuliselt lõpetatud.

2011. aastal toimus majanduskeskkonna tingimuste paranedes mõningane elavnemine äri- ning tööstus- ja laohoonete alamsegmendis, kus võrreldes eelmise aastaga kasvasid mõlemas alamsegmendis eratellijate investeeringud. Eriti märgatav oli kasv ärihoonete alamsegmendis, kus Kontsern alustas aruandeperioodil nelja uue hoone ehitamist. Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis andsid olulise mahu põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned, kuid võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal vähenenud ja vaatamata erasektori investeeringute kasvule on viinud alamsegmendi mahtude vähenemiseni võrreldes eelmise aastaga. Kontsern ehitas korterelamuid kontsernivälistele tellijatele peatöövõtjana, mitte kui arendaja.

Hoonete segmendi siseselt mõjutab tööde jagunemist projektide nappus turul, mis sunnib ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda keskenduda konkreetsele tegevusalale ning segmendi sisemine müügitulu jaotus võib aasta jooksul võrreldes käesolevaga oluliselt muutuda. 

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2012 6k 2011 6k 2010 2011
Ärihooned 19% 6% 26% 12%
Tööstus- ja laohooned 28% 38% 21% 40%
Ühiskondlikud hooned 49% 54% 38% 45%
Korterelamud 4% 2% 15% 3%

Oodatult moodustasid esimese poolaasta lõpuks rajatiste segmendis suurima osa müügitulust teedeehituse- ja hoolduse tööd. Teisel poolaastal on oodata alamsegmendi osatähtsuse suurenemist seoses aruandeperioodil lisandunud Tartu läänepoolse ümbersõidu ja idapoolse ringtee ehitustöödega. Jätkuvalt omavad rajatiste segmendis suurt osakaalu Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste abil finantseeritavad vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööd (muud rajatised). Alamsegmendi osakaal püsib sarnases suurusjärgus eeldatavasti ka II poolaastal. Insenerehituse osakaalu müügitulus suurendas eelmise aasta teises pooles alustatud Sillamäe sadamarajatiste ehitamine. Keskkonnaehituse mahud on vähenenud kuna puudub võrreldava suurusega projekt nagu aasta tagasi, millal oli ehitusjärgus Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 6k 2012 6k 2011 6k 2010 2011
Teedeehitus ja –hooldus 40% 46% 65% 47%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 16% 1% 1% 10%
Muud rajatised 38% 37% 26% 35%
Keskkonnaehitus 6% 16% 8% 8%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2012 oli 166 367 tuhat eurot, mis on 19% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. Kasv tuleneb nii ehitusturu üldisest kasvust kui ka Kontserni eduka pakkumistegevuse tulemusel lisandunud suurprojektidest (nt Aruvalla-Kose teelõik, Sillamäe sadamarajatised, Luige ristmik, Tartu läänepoolne ümbersõit ja idapoolne ringtee jm.) alates 2011. aasta II kvartalist.

  30.06.2012 30.06.2011 30.06.2010 31.12.2011
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 166 367 140 234 89 440 134 043

Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 69% (30.06.2011: 72%) kogumahust.

Aruandeperioodi lõpust (30.06.2012) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 15 569 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2012 I poolaasta jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 771 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) moodustas 371 inimest. Tulenevalt Kontserni tegevusmahtude kasvust 2012. aastal kasvas võrreldes eelmise aastaga nii ITP kui ka tööliste arv. Ehitustegevuse sesoonsusest tulenevalt oli  töötajate arv poolaasta lõpus oodatult suurem kui seda eelmise majandusaasta lõpus.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  6k 2012 6k 2011 6k 2010 2011
ITP 371 352 362 351
Töölised 400 379 435 380
Keskmine kokku 771 731 797 731

Kontserni 2012 I poolaasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 7 143 tuhat eurot, mis on 8% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 6 602 tuhat eurot. Tööjõukulude kasv on peamiselt tingitud töötajate üldarvu kasvust võrreldes eelmise perioodiga.

Nordecon AS nõukogu liikmetele arvestati 2012 I poolaastal tasusid koos sotsiaalmaksuga 94 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 50 tuhat eurot. Tasud kasvasid seoses Nordecon AS korralise üldkoosoleku otsusega tõsta nõukogu liikmete tasusid alates 2012. aastast. Nordecon AS juhatuse liikmetele arvestati 2012 I poolaastal tasusid koos sotsiaalmaksuga 196 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2011. aastal arvestati tasusid 143 tuhat eurot. Suurenemine võrreldava perioodiga tuleneb mais 2012 tagasi kutsutud juhatuse liikmele makstud lahkumishüvitisest.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Seoses müügimahtude kiire kasvuga on nii Kontserni töötajate tootlikkus kui ka tootlikkus tööjõukulude suhtes eelmise perioodiga võrreldes tõusnud. Samuti on töötajate ja tööjõukulude tootlikkus tõusnud 2011. aasta lõpuga võrreldes.

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  6k 2012 6k 2011 6k 2010 2011
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 208,6 155,9 124,8 202,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes % 33,8% 25,0% -25,8% 57,7%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 10,6 8,2 6,3 10,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes 29,1% 30,9% -11,7% 51,6%

 

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)


 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu 2012. aastal iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • 2012. aastal ei oota Kontsern ehitusturult tervikuna suurt kasvu. Domineerivad endiselt rajatiste valdkonna ehitushanked. Suuremad võimalused turumahtude mõningaseks kasvuks on eelduslikult hoonete valdkonnas, kus võrreldes turu madalseisuga on taastumine olnud kõige vaevalisem. Seda eelkõige juhul, kui naasevad möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised) tellijad. Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime pakkuda madalal hinnatasemel eluasemeid või kinnisvaraturul mõne täitmata turuniši leidmine. Endiselt tuleb arvestada pangapoolsete finantseerimistingimuste muutumisega konservatiivsemaks.
  • Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Uute hangete maht hakkab käesoleva eelarveperioodi lõpu (2013/2014) lähenedes juba 2012. aasta teisel poolel vähenema, kuna kaasfinantseerimise tingimused eeldavad eelarveperioodi jooksul ka projekti lõpetamist. Vajadus valmistuda avaliku sektori investeeringute vähenemiseks alates 2013. aastast suurendab konkurentsi ning survestab ehitusettevõtete kasumiootusi. Ebakindlust järgmiste aastate ees lisab täna veel ka selguse puudumine Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi investeeringumahtude osas.
  • Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga tihe konkurents. 2012. aastal seni läbiviidud hangete tulemustele tuginedes võib jätkuvalt öelda, et nimetatud valdkonnas on endiselt tugev hinnasurve. Lisaks konkurentsile avaldab turuosalejate arvule ja tegevusmahtude suurusele mõju võime osaleda pakkumistegevuses ja vastata hanketingimustele. Lepingute teostusfaasis on määravaks finantsjuhtimine (sh suhted pankadega) ja piisava likviidsuse tagamine.
  • Jätkub kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete mõningane vaidlustamine, kuid seda pigem põhimõttelistele kui tehnilistele argumentidele tuginedes. Riigihankeid tühistatakse põhjusel, et mõningad tellijad on alustatavate projektide eelarveid koostanud pigem 2009-2010 ehitushindu silmas pidades, mis pole täna enam realistlikud ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Asjaolud, mis avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes suurendavad kokkuvõtlikult kõigi turulosalejate riske.
  • Sisendhindade kasv aeglustub võrreldes eelmise aastaga ning jääb 2012. aastal kvartaalselt mõne protsendi piiridesse. Samas eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid). 2011. aastal alanud sisendhindade kasv on jõudnud tasemele, mis on üheks peamiseks probleemiks eratellijate investeerimisotsustele.
  • Olukord ehituse tööjõuturul on suhteliselt stabiilne. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud, kuid ehitusturu mahtude edasisel suurenemisel saab kvaliteetse tööjõu puudus olema taas kasvavaks väljakutseks. 2012. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude üleüldist suurendamist, kuid surve töötasude tõstmisele püsib jätkuvalt suur. Põhjamaade suunaline tööalane migratsioon enam hüppeliselt ei kasva ning arvestatava tõenäosusega võib sealse ehitusturu mahtude stabiliseerumisega toimuda sama ka töötajate liikumise osas.
  • 2012. aastal avaldab ehitusturule kindlasti jätkuvalt suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Selle tulemusel on üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) juba toimunud hüppeline nõudluse kasv, mis kergitab ebamõistlikult vastavaid hindu ja tekitab seeläbi ajutiselt probleeme kogu sektorile. Samuti on 2013 aastal, kui kõnealused ressursid saavad enamuses kasutatud, oodata hüppeliselt väheneva töömahu tõttu tihedamat konkurentsi eelkõige vastavates segmentides tegutsevate väike- ja keskmiste ettevõtete vahel.
  • Ehitussektorisse suunatud investeeringute hulk eratellijate poolt sõltub oluliselt majanduskasvu kiirusest, eksporditurgudest ning nende baasilt tehtavatest prognoosidest. Nii ettevõtted, investorid kui ka pangad on 2011. aasta majandusstatistika põhjal teinud viimastel aastatel pigem otsuseid, mis on erasektori investeeringuid vähendanud. 2012. aasta esimesel poolaastal on siiski näha mõningast paranemist erinevate investeeringute otsustamisel, kuid praeguste vaadete kohaselt on protsessid veel aeglased ja ettevaatlikud, kuna tarbijate kindlustunne on jätkuvalt suhteliselt madal. Samuti pole lõplikku selgust saanud jätkuv Euroopa võlakriis. Üksikute suurinvesteeringute lisandumist võib siiski oodata mõnedes hoonete (kaubanduskeskuste laiendused, tööstushooned) ja rajatiste (vesiehitus) alamsegmentides.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2012. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. 2012. aastal ei ole oodata kohalikul ehitusturul Kontserni huvitavate klientide tegevuse olulist elavnemist. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata kuni 2012 aasta lõpuni. Kontsern analüüsib Ukraina äritegevuse jätkusuutlikkust perioodiliselt ning edasise tegevuse osas tehakse täpsem otsus käesoleva aasta sügisel.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine 2008-2010 kestnud kriisist on olnud vaevaline ja poliitilise stabiilsuse saavutamine raskendatud. Nõudlusele on jätkuvalt suurimat mõju avaldanud eratellijate pessimism riigi poliitilise tuleviku osas ning finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Erainvestoritest tellijad ei ole tänaseni alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas oleks Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riiki ootavad ees rasked valikud ning kahjuks tõstab kaasnev määramatus ka riske ehitusturul tegutsejate jaoks.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde (all)töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). 2012. aastal eeldame, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

  

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus.

Kontsern on teadvustanud riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks.

Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on suhteline kindlus kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni (2007-2013). Toetussummade väljamaksetingimuste kohaselt peavad alustatud projektid valmis saama eelarveperioodi lõpuks, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Samuti ei ole hetkel täpselt teada aastateks 2014-2020 koostatava Euroopa Liidu eelarve struktuur, kuid sellesse planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid. Täna teadaoleva põhjal on kavandatud investeeringute mahud pigem kahanemas.

Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Kriminaalasja algatamine Nordecon AS-i ja tema juhatuse liikme vastu

25. septembril 2008 avaldas Maanteeamet hanketeate riigihanke „E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ kohta. Nordecon AS (sellel hetkel Kontserni tütarettevõte Nordecon Infra AS) ja Ramboll Eesti AS osalesid selles riigihankes ühispakkumusega, mille maksumuseks oli 32,4 miljonit eurot.

Kõnealuses riigihankes oli 2008-2010 mitmeid vaidlusi. Maanteeamet üritas riigihanget vaidluste tõttu ka kehtetuks tunnistada, kuid riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tunnistas Maanteeameti vastava otsuse kehtetuks. Hankega jõuti faasi, kus Nordecon AS-i ja Ramboll Eesti AS-i ühispakkumus tunnistati edukaks ning sõlmida jäi veel hankeleping. 26. oktoobril 2010 tegi aga Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond riikliku järelevalve korras otsuse, millega tunnistas riigihanke kehtetuks põhjendusega, et Maanteeamet oli hankemenetluse käigus rikkunud korduvalt ja raskelt riigihankeseadust.

Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS vaidlustasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse halduskohtus ja taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis võimaldaks hankemenetlusega jätkata. Kohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset, ehkki leidis, et vaidlustusel on perspektiivi.

Kaitsepolitseiamet algatas kriminaalasja Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitushankega seotud asjaolude uurimiseks. Kahtlustuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katses on saanud Nordecon AS-i juhatuse liige Erkki Suurorg ja Nordecon AS (tollal Nordecon Infra AS). Samuti esitati kahtlustus Maanteeameti peadirektorile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile. Käesoleva aruande koostamise hetkel ei ole ülalmainitud kriminaalasjas süüdistusi esitatud ühelegi kahtlustatavale.

20. juunil 2012 tegi Riigiprokuratuur määruse, millega lõpetas Kaitsepolitseiameti poolt 2011. aasta novembris Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitushankega seotud asjaolude uurimiseks algatatud kriminaalasja osaliselt. Kriminaalasjas kahtlustati Erkki Suurorgu ja Nordecon AS-i konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katses ja hiljem lisaks ka pistise lubamises. Eelnimetatud määrusega lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalasja pistise lubamise kahtlustuses, kuna veendus, et vastavat tegu pole aset leidnud.

Kriminaalasja menetlus jätkub väidetava konkurentsialase süüteo episoodis. Erkki Suurorg ja Nordecon AS on eeluurimise käigus oma ütlused andnud ja kinnitanud, et esitatud kahtlustused on alusetud.

Süüdistuse esitamise ning süüdimõistva otsuse jõustumise korral võib maksimaalne rahaline karistus Nordecon AS-i suhtes olla karistusseadustiku §400 järgi kuni 10% käibest ja ettevõttel võib samuti olla ajutiselt takistatud riigihangetel osalemine.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamist makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.06.2012 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 103 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 045 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamine ning pakkumiseelarvete koostamine. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Hoolimata valitsevast ebakindlusest, ei pidanud Kontsern kajastama olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigi ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2012 I poolaasta laekumised varasemalt allahinnatud nõuetest ületasid krediidikahjumeid 4 tuhande euro võrra (2011 I poolaasta: kahjum 2 tuhat eurot)

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontsern on jätkanud koostöös pankadega 2011. aastal maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirmaga (Roland Berger Strategy Consultants) aastateks 2011-2014 välja töötatud finantseerimiskava rakendamist. Kava kohaselt toetavad pangad Kontserni likviidsuspositsiooni muuhulgas pikaajaliste laenude refinantseerimisega ja põhiosamaksete maksepuhkustega (2011-2012, koos võimalusega pikendada maksepuhkust ka aastaks 2013). Vajadusel toetavad pangad Kontserni läbi täiendavate lühiajaliste laenude. Aruandeperioodi lõpus oli selliseid laene antud summas 6,2 miljonit eurot.

Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,05 kordselt (30.06.2011: 1,19 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad pangalaenud. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kuigi Kontsern peab pankadega sõlmitud kokkulepete kohaselt arvelduskrediitide ja muude lühiajaliste laenude refinantseerimist järgmiseks 12 kuuks tõenäoliseks, tehakse vastavad otsused 2012. aasta järgmiste kvartalite jooksul. Seega oli 30.06.2012 seisuga kehtivate lepingutingimuste kohaselt tegu lühiajaliste laenudega. Kontserni hinnangul on lühiajalistena kajastatud sarnaseid laene summas 10 499 tuhat eurot, mis korrigeerituna tähendaks lühiajalise kohustuste kattekordaja taset 1,37.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 5 332 tuhat eurot (30.06.2011: 6 343 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on valdavalt EURIBOR. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga suurenenud 5 202 tuhande euro võrra. Seisuga 30.06.2012 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 36 544 tuhat eurot. Intressikulud olid 2012 I poolaastal 504 tuhat eurot ning võrreldes 2011. aastaga on intressikulud suurenenud 5 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus ja madalast äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest.

Viimastel aastatel on kasvanud pankade ja liisingettevõtete soov sõlmida lepinguid kasutades ujuvintressimäära, mis suurendab Kontserni avatust baasintresside tõusust tulenevale täiendavale intressikulule. Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Alates 2012. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk Valgevene rubla (BYR) suhtes kuna Kontsern on oma tegevuse Valgevenes sisuliselt lõpetanud. Ukraina grivna kurss euro suhtes on olnud stabiilne alates 2010. aastast. Euro ja grivna vahetuskursi muutused 2012. aasta I poolaastal jäi alla 5%. Valuutakursside muutumisest saadud kasum oli 2012 I poolaastal 83 tuhat eurot (2011 I poolaasta: kahjum 109 tuhat eurot).

Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 2011. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Samuti puudub valuutarisk Leedus, kus Kontserni äritegevus on hetkel peatatud. Kontserni Eestis tegutsevate ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis samuti vähendab valuutariski.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

 

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2011. aasta konsolideeritud müügitulu oli 147,8 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com


presentation_NORDECON_2Q2012.pdf
Nordecon_Aruanne_2Q_2012.pdf