Ekspress Grupp
Kvartaliaruanne

AS Ekspress Grupp: 2012. aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2012-08-02 09:23 CEST --  

Järgmises aruandes on toodud AS-i Ekspress Grupp konsolideeritud finantsnäitajad, nendega seotud turuarengud ja juhtkonna otsused. Finantsnäitajad ja suhtarvud näitavad kontserni jätkuva tegevuse tulemust, see tähendab need sisaldavad online-meedia, perioodiliste väljaannete ja trükiteenuste segmentide konsolideeritud tulemust.

Olulisemad finantsnäitajad ja suhtarvud

* ilma Eesti Päevalehe AS-i soetamisega kaasnenud erakorralise tuluta. 2011 I kvartalis soetati täiendav 50% osalus Eesti Päevalehe AS-s. Tehingut kajastati raamatupidamislikult kahes osas: esiteks kui olemasoleva 50% osaluse müüki, millest teeniti erakorralist kasumit summas 1 540 tuhat eurot  ja teiseks kui 100% tütarettevõtte omandamist (vt raamatupidamise vahearuande lisa 4).

* ilma Eesti Päevalehe AS-i soetamisega kaasnenud erakorralise tuluta (vt ülalt)

Esitatud suhtarvude leidmisel kasutatud valemid:

* ilma Eesti Päevalehe AS-i soetamisega kaasnenud erakorralise tuluta.

Esitatud suhtarvude leidmisel kasutatud valemid:

AS Ekspress Grupp teenis II kvartalis konsolideeritud puhaskasumit aastatagusega võrreldes 147% ehk kokku 972 tuhat eurot. I poolaasta puhaskasum (ilma Eesti Päevalehe omandamise erakorralise tuluta eelmisel aastal) kasvas 381%, moodustades 1,2 miljonit eurot. EBITDA kasvas II kvartalis võrreldes aastatagusega 25%, moodustades 2,5 miljonit eurot ning I poolaastas kokku 21%, moodustades 4,1 miljonit eurot. II kvartalis teenis ettevõte 15,7 miljonit eurot müügitulu, mis on 5% enam kui aasta tagasi. I poolaasta müügituluks kujunes 29,9 miljonit eurot, mis on 7% parem kui aasta tagasi. Kontserni EBITDA marginaal oli II kvartalis 16% ning esimeses poolaastas kokku 14%. 2012. aasta eelarvega võrreldes suutis kontsern edestada oma poolaasta müügiprognoose 2% ning EBITDA prognoose 10%. 

Müügikäibes näitas suurimat kasvu online-meedia segment, kasvatades seda II kvartalis 16% ja I poolaastas 17%. EBITDA kasvus oli II kvartalis edukaim perioodiliste väljaannete segment, mille tulemus kasvas 150%. I poolaasta tulemust parandas enim siiski online-meedia segment, kasvatades EBITDA-d 97%. 

Online-meedia segmendi edukaim kasvaja oli nii II kvartalis kui ka poolaastas käibe poolest Leedu Delfi, kes teenis ka absoluutnumbrina suurima EBITDA kasvu. Samas protsentuaalselt on olnud II kvartali käibe kasv kõigis Balti riikides enam-vähem võrdne, kuid I poolaasta lõikes on Delfi Leedu kasvanud veidi kiiremini. Delfi Leedu kasvu peamiseks põhjuseks on juhtkonna vahetusest tulenev reorganiseerunud müügitegevus. Online-meedia segmendis tasub äramärkimist reklaamimüügi kasv mobiilsetes lahendustes võrreldes varasemate perioodidega, mis on II kvartalis olnud 6,4- ja I poolaastal 4,6- kordne. Ukraina reklaamimüügi kasv on olnud jätkuv, kuid tagasihoidlikum kui kontserni juhtkond on oodanud. 

Online-meedias on jätkunud tavapärane äritegevus ilma olulisemate suuremate muutusteta. Leedus ja Eestis toodi turule uus, noorematele lugejatele mõeldud esikülje disain. Leedus kannab alternatiivne esikülg nime Delfi Easy ja Eestis Delfi2. Muudatuse mõte on olnud pakkuda Delfi uudistoodangut noorematele lugejatele läbi rohkete piltide ja väheste tekstilinkide. Pildirikka esikülje lisandumine kasutajatele pakutavate toodete hulka on plaanis ka Lätis. Lisaks lansseeriti Lätis ja Leedus uued ilmateadete leheküljed, mis on lansseerimise hetkest alates osutunud ootamatult meeldivalt populaarseteks. 

Ettevõtte juhtkond ootab online-meedia segmendi kasvu jätkumist, mille tagamiseks oleme turule toomas uusi tooteid ning kaalume turuosa kasvatamist võimalike erinevate nishitoodete loomise või ostmise läbi. 

Perioodiliste väljaannete segmendis on II kvartal ja kogu I poolaasta vastakate trendide periood. Kui ajakirjade turul on olnud probleemiks ajakirjade jae- ja tellimusmüük ning seda nii Eestis kui Leedus, siis ajalehtede turul on olnud just jae- ja tellimusmüük varasemast edukam. Sealjuures on õnnestunud tõsta ka keskmist tellimuste hinda. Eesti Päevalehe jaemüüki on olulisel määral toetanud kevadel alustatud Eesti filmiklassika DVD sari. Ühtlasi on see mõjutanud ka Eesti Päevalehe lugejate uuringu numbreid, tagades ajalehele lugejate 50%-lise kasvu Tallinnas ja üle 25%-lise kasvu üle terve Eesti. Reklaamimüük on olnud väljakutsuv ja printreklaamiturg ei ole näinud I poolaastal müügis olulist tõusu. Samas on ajaleheti olukord erinev. Maaleht ja Eesti Ekspress on suutnud turgu ületada ja aasta kuue kuuga reklaamitulusid kasvatada. Eesti Päevaleht on siiani näidanud kahanevaid reklaamitulusid võrreldes eelmise aastaga.   

Uute toodetena oleme Leedus omandanud ajakirja GEO kirjastamise litsentsi, mille esimene number ka juunis ilmus. Leedu ajakirjade majandustulemusele avaldab järgmisel aastal positiivset mõju 1. jaanuarist kehtima hakkav seaduse muudatus, mis alandab perioodika käibemaksu 9%-le seniselt 21%-lt. 

Perioodiliste väljaannete segmendi majandustulemuse suurim areng on aset leidnud Eesti Päevalehte, Maalehte ja Eesti Ekspressi kirjastavas ettevõttes AS Eesti Ajalehed, kus majandustulemuse paranemise põhjuseks on olnud varasemalt läbi viidud organisatsioonilised struktuurimuudatused. Seoses Eesti Päevalehe ja Delfi toimetuste baasil uue päevauudiste toimetuse loomisega liikus kogu Delfi Eesti toimetus alates 1. maist 2012 AS-st Delfi AS-i Eesti Ajalehed koosseisu.  

Trükiteenuste segmendis on jätkunud tavapärane majandustegevus ettevõtte tänaste tootmisvõimsuste piires. Varasematel aastatel nähtud drastilist käibekasvu ettevõte piiratud tootmisvõimsuste tõttu saavutada ei suuda, tähelepanu pööratakse eelkõige tootmisaukude täitmisele. Trükiteenuse segmendis tasub eraldi välja tuua erakorralise kulu (100 tuhat eurot) mõju ettevõtte majandustulemusele, mis mõjutab segmendi kasumlikkust. Normaliseerides ettevõtte tulemust, on trükiteenuse segment suutnud säilitada endiselt kõrge, eelmise aasta tasemel EBITDA marginaali. 

Bilansipäeva järgselt aset leidnud olulisimaks sündmuseks on kontserni kõigi laenukohustuste refinantseerimine uue sündikaadi poolt. AS Ekspress Grupp sõlmis 12. juulil 2012 uue sündikaatlaenu lepingu, millega refinantseeriti grupi kõik senised laenu- ja kapitalirendikohustused pankade ning liisingfirmade ees. Refinantseerimise tehing viidi lõpule 23. juulil 2012. Uue sündikaadi osapoolteks on SEB Pank ja Nordea Eesti filiaal.  

Olulisemad tingimused võrreldes varasema lepinguga on 1% võrra varasemast madalam intressimarginaal, laenulepingu lõpptähtaja pikenemine 25. juulini 2017 ning laenu igakuiste tagasimaksete arvestamine keskmiselt 7,8-aastase graafiku alusel. Lepingu lõppemisel on ühekordselt tagasimakstav laenujääk ligikaudu 11 miljonit eurot. Siiani kehtinud laenu lõpptähtaeg oli 25. jaanuar 2015 ning tagasimaksed alates 2013 kõik 5-aastase graafiku järgi.

Uue sõlmitud sündikaatlaenu lepingu muudatused hakkavad ettevõtte majandusstulemustele mõju avaldama koheselt. Uus leping toob kaasa igakuised madalamad laenu põhiosa- ja intressimaksed ning lisaks vähenevad laenude tagamisega seotud kulud. Kokku on lepingumuudatuste mõju ettevõtte puhaskasumile ligikaudu 200 tuhat eurot aastas. Rahavooliselt on kokkuhoid laenuteenindamisele järgmistel aastatel ligikaudu 3 miljonit eurot aastas. Kui siiani oli lepingus sees keeld maksta aktsionäridele dividende, siis uue lepingu kohaselt on see lubatud. Uue sündikaatlepingu sõlmimisega kannab ettevõte lepingutasude ja tagatiste vormistamisega seoses kulusid ligikaudu 60 tuhat eurot.

Sündikaatlaenu lepingu muutmise tulemusena kasvab vaba raha hulk, mida plaanime investeerida äri kasvatamisse läbi uute ettevõtete või käivet tootvate varade omandamise ja käivitamise. 

Kuna laenude refinantseerimise puhul on tegu bilansipäevajärgse sündmusega, siis on seisuga 30. juuni 2012 kajastatud kohustused ning ka lühi-ja pikaajaline jaotus vastavuses bilansipäeval kehtinud lepinguga ja mitte uues laenulepingus sätestatud tingimustega. Vaata ka raamatupidamise vahearuande lisa 13 ja 14.  

Aasta teisele poolaastale vaatab kontserni juhtkond neutraalselt. Selle peamiseks põhjuseks on makromajanduslik foon Euroopas, mille mõju Eesti ja Baltikumi majandustegevusele on siiski pigem neutraalne kui pessimistlik. Eeldame, et online-meedia jätkab kasvamist, kuid perioodiliste väljaannete segmendis on eesmärgiks eelmise aasta taseme hoidmine. Jätkame Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe digitaalsete väljaannete arendamisega. Samuti oleme asunud aktiivsemalt otsima võimalusi kasvatamaks kontserni turuosa ostudega eeskätt online-meedia valdkonnas.

Kontserni segmentide ülevaade

Segmentide peamised finantsnäitajad II kvartal 2011/2012

* ilma Eesti Päevalehe AS-i soetamisega kaasnenud erakorralise tuluta.

Segmentide peamised finantsnäitajad I poolaasta 2011/2012

* ilma Eesti Päevalehe AS-i soetamisega kaasnenud erakorralise tuluta.

Segmentide EBITDA ei sisalda firmaväärtuste allahindlust. See näidatakse kesksete tegevuste all. Samuti ei kajastu segmentide tulemustes grupisisesed juhtimistasud. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid, kuna grupi juhtkond jälgib ettevõtete ja segmentide brutotulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid          

Online-meedia segment

Online-meedia segment hõlmab Delfi tegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas ning samuti emaettevõtet Delfi Holding.

2012 II kvartalis on kõik Delfid suutnud näidata ühtlaselt tugevat tulemust, edestades oluliselt eelmise aasta sama perioodi tulemust.

Delfi Eesti

·         Delfi Eestil valmis uus pildirikas esileht –Delfi2.ee

·         Lansseeriti eraldi Olümpia 2012 rubriik

·         Lansseeriti venekeelne e-pood

·         Eraldi jalgpalli kategooria Delfi eesti ja venekeelses versioonis ning mobiilirakenduses

·         Uued kategooriad Publiku, Spordi, Noorte Hääle rubriikides ja Delfi venekeelsel lehel

·         Uus Facebooki sein Noorte Hääles

·         Reisileidja nüüd ka Facebookis

·         Delfi arhiiv sai värskema väljanägemise

·         Täiendatud ja parandatud on Delfi lugude ja piltide administreerimist

2012. aasta II kvartalis Eesti internetiturul olulisi muudatusi ei olnud. Turul domineerivad kaks meediaväljaannet - Delfi ja Postimees. Delfi Eesti katvus (reach) on keskmiselt 66% Eesti internetikasutajate hulgast. TNS EMOR andmetel on Delfi kasutajate arv  aastaga kasvanud 3-4%. Eesti Päevalehe internetikeskkond www.epl.ee on stabiilselt kasvatamas kasutajate arvu.

Juuni lõpus vahetas TNS EMOR internetikeskkondade seire tarkvara ja 2012 III kvartalist ilmuvad uued andmed, mis ei ole üks-üheselt võrreldavad eelmiste kvartalitega.

Delfi Läti

·         Projekt „Maanteereporter“, kus Delfi reklaamiautost tehti 12 nädala jooksul videosid Läti teedel toimuvast

·         Lansseeriti uus Ilma rubriik, mis tõi väga positiivset tagasisidet ja hulganisti uusi kasutajaid

·         Lansseeriti uued sektsioonid jäähoki, jalgpalli EM ja Londoni olümpia jaoks

·         Meediapartner rahvusvahelisel reklaamifestivalil Kuldne Haamer ning suurimal klassikamuusika festivalil “Riga Festival”

Läti internetikasutajate hulgas on endiselt kõige populaarsemad veebilehed e-maili keskkond Inbox ja sotsiaalvõrgustik Draugiem. Delfi Läti (delfi.lv) on jätkuvalt kõige külastatavam uudisteportaal. Konkureerivate portaalide (apollo.lv ja tvnet.lv) omanikuvahetus 2011 aasta IV kvartalis ei ole muutnud kasutajaskonna eelistusi ja märkimisväärseid muutusi ei ole toimunud ka venekeelsete lugejate eelistustes.

Aprillis 2012 korrigeeriti uuringufirma Gemius poolt Läti internetikasutajate üldarvu ja sellest tulenevalt on aprilli kasutajate andmetes ka nähtav langus.

Delfi Leedu

·         Sarnaselt Eestile lansseeriti pildirikkam esileht Delfi Easy

·         Lansseeriti uus Ilma rubriik ning tarbijale suunatud „Mano litai“

·         Eraldi kategooria Londoni Olümpia jaoks

·         Uuendati Delfi mängude sektsiooni

·         Ametlik kommunikatsioonipartner Leedu interneti konverentsil LOGIN

Leedu internetikasutajate hulgas on Delfi Leedu endiselt vaieldamatu turuliider omades jätkuvalt suurimat hulka unikaalseid kasutajaid. Schibsted Grupp jätkab agressiivse laienemise elluviimist Leedus, ostes 2012 II kvartalis telekavade portaali tv.lt ja ilmaportaali orai.lt. Nende investeeringute toel on 15min.lt kasvatanud oma lugejaskonda viimase aasta jooksul märkimisväärselt ning on tõusnud kasutajaskonnalt Leedu portaalide hulgas teisele kohale.

Delfi Ukraina

·         Marketingiaktsioonid sotsiaalmeedias ja koostööprojektid raadio ja telekanalitega tõstmaks Delfi nähtavust turul

Ukraina internetituru toimimine erineb endiselt oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Delfi.ua on võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvatanud kasutajate arvu ca 15%. Üldine internetikasutajate aktiivsuse kasv juunis on tingitud eelkõige jalgpalli EM finaalturniiri korraldamisest Ukrainas. Kogu Ukraina internetikasutajate arv mais 2012 oli Gemiuse andmetel 14,5 miljonit inimest.

Perioodiliste väljaannete segment

Perioodiliste väljaannete segmenti kuuluvad ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastusettevõtted. Samuti kuulub siia segmenti perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

1. oktoobril 2011 ühinesid Eesti Päevalehe AS ja AS Eesti Ajalehed. Samal kuupäeval toimus ühinenud ettevõtete raamatukirjastamise osakonna eraldumine eraldiseisvaks juriidiliseks ettevõtteks OÜ Hea Lugu, mis jäi AS-i Eesti Ajalehed tütarettevõtteks. 1. novembrist 2011 toimus ühisettevõtete AS-i SL Õhtuleht ja AS-i Linnaleht ühinemine ning 1. jaanuarist 2012 on ühendatud Uniservice OÜ ja AS Ajakirjade Kirjastus. 

*Ühisettevõtetest proportsionaalne osa

** Võrreldavuse huvides on AS-i Eesti Ajalehed all näidatud AS Eesti Ajalehed, Eesti Päevalehe AS (mõlemas aastas 100%) ja OÜ Hea Lugu andmed liidetuna.

*** Segmendisisesed elimineerimised 2011 I pa müügitulus kui ka EBITDA-s sisaldavad jaanuari ja veebruari Eesti Päevalehe AS-i 50% osaluse elimineerimist.

Perioodiliste väljaannete segmendi tulud 2012. aasta II kvartalis kasvasid ja seda eelkõige tänu Linnalehe lisandunud müügitulule ning edukale Eesti filmiklassika DVD-sarjale. Segmendi reklaamikäive ja perioodika müügitulu on püsinud enam-vähem stabiilsed. II kvartalis kasvasid raamatute kirjastamisest saadud tulud, kuid seda eelkõige tänu sooduskampaaniatele, mis paraku kasumit oluliselt ei kasvatanud.

Eesti filmi 100. juubeliaasta puhul käivitatud OÜ Hea Lugu ja Eesti Päevalehe ühisprojekt, mille raames antakse välja Eesti filmiklassika kolmekümnest filmist koosnev sari, on saanud väga hea vastuvõtu osaliseks ning on aidanud kasvatada nii Eesti Päevalehe üksikmüüki kui tasandanud I poolaasta raamatute kirjastamise tagasihoidlikumaid tulusid.   

Eesti ajalehtede tiraaž 2011-2012

Eesti ajalehtede turul ei ole 2012. aasta II kvartalis ajalehtede tiraažides olulisi muutusi toimunud. Märkimist väärivalt on tiraaž kasvanud ainult Äripäeval ja seda just 2012. aasta juunis. Võrreldes 2012. aasta I kvartaliga on tiraaži kasvatanud ka Eesti Päevaleht. Teised kontserni väljaanded Eesti Ekspress ja Maaleht on stabiilselt samadel positsioonidel. Schibsted Grupi väljaanne Postimees on oma tiraaži 2012 II kvartalis mõnevõrra kaotanud. Pikemaajaliste trendidena jätkub ajalehtede tiraažide väike langus sarnaselt muule maailmale.

Eesti ajalehtede lugejaskond 2011-2012

Paberlehtede lugejauuringu partneri vahetuse tulemusena ei ole statistiliselt korrektne võrrelda 2011. ja 2012. aasta andmeid absoluutarvudes, kuid trendi järgimiseks on need pandud samale graafikule. Ajalehtede lugejate arvu osas on teinud märkimisväärse kasvu Eesti Päevaleht – 25% protsenti võrreldes 2012. aasta I kvartaliga. Eesti Päevalehe lugejate arv on kasvanud kaks kvartalit järjest. Samuti on lugejate arvu kasvatanud Õhtuleht. Jätkuvalt on grupi erilise tähelepanu all digitaalsete ajalehtede arendamine, milliste lugejate arv ei kajastu ülaltoodud graafikul.

Trükiteenuste segment

AS-i Ekspress Grupp kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on Eesti üks suurim trükkimisega tegelev ettevõte Eestis. Printall on võimeline trükkima nii ajalehti (coldset) kui ka ajakirju (heatset).

Trükikoda Printall jätkab endiselt eelmise aasta tulemuste ületamist ning on suutnud kasvatada müügikäivet II kvartalis 7%. Eelkõige kasvatatakse käivet just ekspordi toel. Printalli selle aasta EBITDA-d mõjutab negatiivselt erakorraline 100 tuhande euro suurune kulu. Suurema osa mahu kasvust toob endiselt trükkimine heatset masinatel.

Trükiteenuste geograafiline jaotus

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee