English Estonian
Avaldatud: 2012-07-20 08:30:00 CEST
Tallinna Vesi
Poolaastaaruanne

2012. aasta 1. poolaasta majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

AS Tallinna Vesi tariifid on jätkuvalt samal tasemel peale kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati kaitsmaks Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest (pikemalt on teemat käsitletud aruande lõpus olevas sektsioonis Lepingulise tariifitaotluse vaidlus).

Mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Sellega lükati ümber Konkurentsiameti (KA) väide, et Teenuslepingus kirjeldatud tariifimehhanism on eraõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus tugineda.

Juunis kaebas KA Ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse väites, et nende hinnangul on AS-i Tallinna Vesi erastamisel 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline erastamisleping, tariifimehhanism ja muud erastamispaketi osaks olevad lepingud Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming ja neile Eesti avaliku õiguse normide kaitse ei laiene.

AS Tallinna Vesi ei nõustu antud seisukohaga ja kavatseb rakendada kõiki õiguslikke vahendeid, et kaitsta ettevõtte ja selle aktsionäride huve Konkurentsiameti poolse jätkuva ühepoolse rahvusvahelise erastamislepingu rikkumise eest.

AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena.

Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess jätkub.

Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on jätkuvalt 6,2%.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.

 

2012. AASTA 1. POOLAASTA MAJANDUSTULEMUSED

Kokkuvõte 2012.a 2. kvartali majandustulemustest

 

2012. aasta 2. kvartalis oli Ettevõtte põhitegevuse resultatiivsus hea ja stabiilne, jätkuvalt suunatud tootmistulemuste ning klienditeeninduse parandamisele. 2012. aasta 2. kvartalis kasvas Ettevõtte müügitulu 2,8% võrreldes 2011. aastaga, peamiselt kõikide ärikliendi sektorite ühtlase kasvu tõttu. 2012. aasta 2. kvartali brutokasum jäi samale tasemele ning põhitegevuse ärikasum vähenes 5,5%. Ärikasum kokku vähenes samal perioodil 8,8% kuna lõpetati oluliselt väiksem osa torustike rajamise programmist võrreldes 2011. aasta 2. kvartaliga. 2012. aasta 2. kvartali kasum enne tulumaksustamist langes 2,2% ning ka tulumaksukulu oli suuremate dividendide tõttu kõrgem.  Osaliselt tasandas viimast mõju madalam kvartaalne negatiivne muutus finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamisel.

miljon € 2 kv 2010 2 kv 2011 2 kv 2012 Muutus 12/11   6 kuud 2010 6 kuud 2011 6 kuud 2012 Muutus 12/11
Müügitulu 12,5 12,8 13,1 2,8%   24,7 25,2 26,1 3,8%
Brutokasum 7,3 7,8 7,8 -0,4%   14,9 15,4 16,0 4,4%
Brutokasumi marginaal % 58,6 61,4 59,4 -3,2%   60,4 61,0 61,4 0,6%
Ärikasum 7,2 6,9 6,3 -8,8%   13,9 13,8 13,2 -4,2%
Ärikasum – põhiäri 6,1 6,7 6,3 -5,5%   12,6 13,2 13,2 -0,7%
Ärikasumi marginaal % 57,5 54,0 47,8 -11,4%   56,2 54,8 50,6 -7,7%
Kasum enne tulumaksustamist 5,8 5,7 5,6 -2,2%   11,1 13,7 11,9 -13,2%
Puhaskasum -2,7 1,5 1,2 -22,7%   2,6 9,5 7,5 -21,3%
Puhaskasumi marginaal % -21,4 11,7 8,8 -24,9%   10,3 37,6 28,5 -24,2%
Vara puhasrentaablus % -1,5 0,8 0,6 -26,2%   1,4 5,3 4,0 -24,8%
Kohustuste osatähtsus koguvarast 66,5 62,9 63,1 0,3%   66,5 62,9 63,1 0,3%

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal –  puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine 

 

Kasumiaruanne

2. kvartal 2012

Müügitulud

 

2012. aasta 2. kvartalis kasvas Ettevõtte tulu 13,1 miljoni euroni, mis on 2,8% suurune tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 91% Ettevõtte tuludest koosneb era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulust nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool, 7% tuludest moodustas Tallinna linnalt saadav sademetevee kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu ning 2% muud tööd ja teenused.

Tulud veemüügist ja reoveeteenustest kasvasid võrreldes eelmise aasta 2. kvartaliga 1,7% võrra 11,9 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud tõusust müügimahtudes.

Müük eraklientidele teeninduspiirkonnas võrreldes möödunud aastaga ei muutunud ja jäi stabiilseks 5,9 miljoni euro tasemel. Müük äriklientidele kasvas 3,1% võrra 4,8 miljoni euroni, kasvades kõikides äriklientide sektorites, näidates sellega langusperioodist taastumise märke. Müük klientidele väljaspool teeninduspiirkonda kasvas 13,6% võrra 1,0 miljoni euroni 2012. aasta 2. kvartalis. Saadud ülereostustasu oli 0,15 miljonit eurot, kahanedes 33,4% võrreldes 2011. aasta sama perioodiga.

Kuna 2012.a arveldatakse 2011.a tariifide tasemel, siis on teeninduspiirkonnas müügimahud liikunud sarnase trendiga. Eraklientide müügimahud kasvasid eelmise aastaga võrreldes 0,1% võrra. Juriidilistele klientidele müüdud mahud tõusid 2012. aasta 2. kvartalis ühtlaselt kõikide  äriklientide sektorite lõikes kokku 3,1%.

Müük väljaspool teeninduspiirkonda kasvas 15,7% võrreldes 2011. aasta 2. kvartaliga. Peamine põhjus müügi suurenemises oli sademetevee koguste kasvamine koos mõningase kasvuga kanaliteenustes naaberomavalitsustest liitunud väikeste alade kaudu, mistõttu müük kasvas eelmise aastaga võrreldes 13,6%.  Võrreldes mahtude kasvuga on müügikasv madalam, sest sadevee teenuse tariifid on võrreldes kanaliteenuse tariifidega madalamad.

2012. aasta 2. kvartalis kasvas sademetevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu 25,4% võrra 0,97 miljoni euroni võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. See on kooskõlas lepingu nõuete ja sätetega, mille kohaselt sademetevee ja tuletõrjehüdrantide kulud arveldatakse tegelike kulude ja töödeldud mahtude alusel.

 

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2012. aasta 2. kvartalis 5,3 miljonit eurot, s.o. 0,40 miljonit eurot ehk 8,0% rohkem kui 2011.a samal perioodil. Kulude suurenemine on põhiliselt seotud allkirjeldatud personali-, elektri- ja kemikaalikulude tõusudega.

Võrreldes möödunud aastaga on muutuvkulud suurenenud 0,17 miljonit eurot ehk 10,9%, mida põhiliselt mõjutasid reguleeritud hindade ja maksumäärade tõus ning töödeldud mahtude muutused koos järgmiste teguritega:

Vee erikasutustasu kulu suurenes 0,01 miljoni euro ehk 2,2% võrra 0,24 miljoni euroni 2012. aasta 2.kvartalis, hoolimata vee erikasutustasu määra suurenemisest 7,5% võrra, kuna viimase mõju vähendas langenud lekete osakaal.

Kemikaalikulud kasvasid 0,07 miljoni euro ehk 22,2% võrra 0,38 miljoni euroni.  Kemikaalikulude kasvust 0,05 miljonit eurot on seotud suurenenud tootmismahtude ning 0,02 miljonit eurot kemikaalide kõrgemate hindadega (metanooli hinnatõus 8,0%, maksumusega 0,01 miljonit eurot).

Elektrikulud kasvasid 2012. aasta 2. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,19 miljoni euro ehk 27,5% võrra. Elektrikulusid mõjutasid kõige enam elektrienergia hinnatõus, mis oli keskmiselt 15,2% suurendades kulusid 0,13 miljonit eurot ning suuremad kanalisatsiooniteenuste tootmismahud.

Saastetasu vähenes 2012. aasta 2. kvartalis 0,10 miljoni euro ehk 29,9% võrra. Paranenud lämmastiku eraldamise tulemusena vähenes saastetasu, kuigi saastetasu maksumäärad tõusid 14%.

Paranenud lämmastiku eraldamine on täiendava puhastusetapi tulemus, mis käivitati, et leevendada lämmastiku eraldamise protsessi ja  maksuriske, millest on 2010. ja 2011. aasta jooksul räägitud. Täiendav puhastusetapp rakendati 2011. aasta teisel poolel ehitustööde lõppedes.

Põhitegevuse püsikulud suurenesid võrreldes möödunud aastaga 0,22 miljonit eurot ehk 6,7% peamiselt 0,21 miljoni euro ehk 19,8% kasvu tõttu palgakuludes, seda töötajate arvu suurenemise tulemusel 7 inimese võrra. Ettevõte on palganud lisatöötajaid, et maandada varade hooldusel sisseostetud teenuste hinnariski minnes 2012. aasta 2. kvartalis mitmetes valdkondades allhankelt üle sisemiste ressursside kasutamisele. Muudatusteta oleks püsikulude kasv olnud 0,10 miljon eurot kõrgem kui tegelik kulu.

Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2012. aasta 2. kvartalis ettevõtte brutokasum 7,8 miljonit eurot, mis on 0,03 miljoni euro ehk 0,4% võrra väiksem kui 2011. aasta 2. kvartali 7,8 miljoni euro suurune brutokasum.

 

 

Ärikulud

Turustuskulud suurenesid 2012. aasta 2. kvartalis võrrelduna 2011.a sama perioodiga 0,01 miljoni euro ehk 5,5% võrra mainitud palgakulude muutuse tõttu.

2012. aasta 2. kvartalis suurenesid üldhalduskulud 0,05 miljonit eurot ehk 4,1% 1,3 miljoni euroni, põhiliselt tariifivaidluse protsessis vajalike juriidiliste konsultatsioonikulude tõttu, millele lisandus suurem amortisatsioonikulu.

 

 

Muud äritulud/kulud

Muud ärikulud suurenesid 0,52 miljoni euro ehk 115% võrra 0,07 miljoni euro netokuluni võrreldes 0,45 miljoni euro netotuluga 2011. aasta 2. kvartalis. Need olulised muutused ei ole seotud Ettevõtte põhitegevusega.

Enamus tuludest Muude äritulude/kulude grupis on olnud seotud rajamiste ning sihtfinantseerimisega eelnevatel aastatel. Kuna suuremad programmid lõpetati 2011. aasta teises pooles, siis on tulud antud  tegevusest juba hakanud langema ning langevad aasta jooksul veelgi. Äritulud/kulud võrkude rajamistest ning sihtfinantseerimisest olid 2012. aasta 2. kvartalis võrreldes 2011. aasta 2. kvartali 0,25 miljoni euro suuruse tuluga minimaalsed.  Mõned viimase etapi võrkude arenduse ehitustööd lõpetatakse 2012.a lõpuks. 

Muud äritulud/kulud andsid 2012. aasta 2. kvartalis kokku 0,71 miljonit eurot kulu võrreldes 0,20 miljoni euro suuruse tuluga 2011. aasta 2. kvartalis, peegeldades peamiselt ühekordset võlgade tasumist 2011. aastal.

 

Ärikasum

Kõikide nende tegurite mõjul oli Ettevõtte ärikasum põhiärist 2012. aasta 2. kvartalis 6,3 miljonit eurot võrreldes 6,7 miljoni euroga 2011. aasta samal perioodil. Ettevõtte ärikasum kogu ärist oli 2012. aasta 2. kvartalis 6,3 miljonit eurot, mis on 0,61 miljonit eurot vähem kui 6,9 miljoni euro suurune ärikasum 2011. aasta 2. kvartalis. Võrreldes eelmise aasta 2. kvartaliga vähenes ärikasum 8,8%.

 

Finantskulud

Ettevõtte netofinantskulud olid 2012. aasta 2. kvartalis 0,67 miljonit eurot, mis on 0,48 miljoni euro ehk 42,0% suurune positiivne muutus võrreldes 2011. aasta 2. kvartali netokuludega. Mõlemal aastal tuleneb finantskulude muutus põhiliselt mitterahalisest ümberhinnatud swapi lepingute õiglasest väärtusest, 2011. aasta 2. kvartalis oli muutus negatiivne 0,77 miljoni euro võrra, ning 2012. aasta samas kvartalis oli muutus negatiivne 0,22 miljoni euro võrra.

Ettevõte vähendas enamuse ujuva intressiga laenu riske sõlmides swapi lepingud, mis  on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 4,9 miljonit eurot.

2012. aasta 2. kvartalis oli Ettevõtte efektiivne intressimäär 3,35%, mille tulemusel olid intressikulud 0,80 miljonit eurot, võrreldes 3,11% ja 0,75 miljoni euroga 2011. aasta 2. kvartalis. See väljendab peamiselt alles 2011. aasta 2. kvartalis kehtima hakanud swap lepingute negatiivset mõju.

 

Maksustamiseelne kasum

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2012. aasta 2. kvartalis 5,6 miljonit eurot, so 0,1 miljonit eurot vähem kui 5,7 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2011. aasta 2. kvartalis.  Eelmise aastaga võrreldes 0,8 miljonit eurot suurem dividendimakse suurendas 0,2 miljoni euro võrra  ka dividendide tulumaksu.  Ettevõtte puhaskasum oli 2012. aasta 2. kvartalis 1,2 miljonit eurot, mis on 0,3 miljonit eurot vähem kui 2011. aasta 2. kvartali 1,5 miljoni euro suurune puhaskasum.

 

2012. a poolaasta tulemused

2012. a esimesel poolaastal suurenes Ettevõtte kogukäive võrreldes eelmise aastaga 3,8% 26,1 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 23,8 miljon eurot, mis on 3,1% rohkem kui 2011.a esimesel poolaastal.

Võrreldes 2011. aastaga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2012.a esimesel poolaastal 0,7% võrra 13,2 miljonile eurole.

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2012.a esimesel poolaastal 11,9 miljonit eurot, mis on 13,2% madalam kui samal perioodil 2011. aastal.     

Ettevõtte puhaskasum oli 2012.a esimesel poolaastal 7,5 miljonit eurot, mis on 2,0 miljonit eurot vähem kui 9,5 miljoni euro suurune puhaskasum 2011. aasta samal perioodil.

Puhaskasumi vähenemine tuleneb erinevatest põhitegevusega mitteseotud teguritest:  madalam tulu võrkude ehitustegevusest (0,5 miljonit eurot võrreldes möödunud aastaga), ühekordne võlgade laekumine 2011. aastal (-0,5 miljonit eurot), peamiselt mitterahaline finantskulude kasv 2012. aastal (-0,5 miljonit eurot), dividendide tulumaks (-0,2 miljonit eurot võrreldes möödunud aastaga).

 

 

Bilanss

2012. aasta 6 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 4,4 miljonit eurot. Põhivara oli 2012. aasta 30. juuni seisuga 154,1 miljonit eurot.

Käibevara vähenes 6 kuuga 0,76 miljoni euro võrra 34,2 miljoni euroni.  Rahajääk vähenes 2012.a esimesel poolaastal 1,1 miljonit eurot. 

Lühiajalised kohustused suurenesid 6 kuu jooksul 4,8 miljoni euro võrra 13,3 miljoni euroni dividendide tulumaksukohustuse tõttu.

Ettevõtte finantsvõimendus oli oodatult 63,1% tasemel, vahemiku 55%-65% tasemel, kajastades seega tulumaksu eelset ning dividendijärgset Omakapitali vähenemist 9,3 miljoni euro võrra.

Pikaajalised kohustused olid 2012. aasta juuni lõpu seisuga 105,4 miljonit eurot, mis koosnes peaaegu täielikult kolme pikaajalise pangalaenu jäägist, kokku 95 miljonit eurot. Vastavalt lepingutele toimub esimene laenu tagasimakse või laenude refinantseerimine 2013. aastal. Kogu laenuressursi keskmine intressimarginaal on 0,82%.  Ülejäänud pikaajalised kohustused kajastavad peamiselt rajamistasude tulevaste perioodide tulu.

2011. aasta 4. kvartalis avaldas Ettevõte tingimusliku kohustuse, mis võib põhjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist 36,0 miljoni euro võrra, nagu on kajastatud aruande lisas 13. Arvestades kohtuprotsesside jätkumist, ei ole Juhatus muutnud tingimusliku kohustuse hinnangut.

 

Rahakäive

2012. aasta 6 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 14,0 miljonit eurot, mis on 1,7 miljonit eurot vähem kui 2011. aasta samal perioodil. Langus Ettevõtte äritegevuse rahakäibes tuleneb põhiliselt aegunud võlgade maksmisest 2011. aasta 1. poolaastal. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur ettevõtte äritegevuse rahakäibes.

2012. aasta 6 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 1,7 miljonit eurot, so 3,9 miljonit eurot enam kui 2,1 miljoni euro suurune raha väljavool 2011. aasta 6 kuu jooksul, mille peamiseks põhjuseks on torustike rajamisel vähenenud kulutused. 2012. aasta 6 kuuga oli põhivara soetamisega seotud raha väljavool 4,2 miljonit eurot, võrreldes 2011. aasta 1. poolaasta 7,8 miljoni euro suuruse väljavooluga. Kontserni ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2012. aasta 1. poolaastal 5,6 miljonit eurot, vähenedes 0,70 miljoni euro võrra võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. 2012. aastal andis Ettevõte AS-le Maardu Vesi 0,38 miljoni euro suuruse laenu vastavalt 2008. aastal allkirjastatud opereerimislepingule.

2012.a 6 kuu jooksul ulatus raha väljavool finantseerimistegevusest aktsionäridele makstud dividendide tulemusena 16,8 miljoni euroni, mis on 2011.a sama perioodiga võrreldes 0,8 miljonit eurot suurem summa.

Eelnevate tegurite mõjul oli raha väljavool 2012. aasta 6 kuu jooksul 1,1 miljonit eurot võrrelduna 2,4 miljoni euro suuruse raha väljavooluga 2011. aasta 6 kuul. Raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2012. aasta 30. juuni seisuga 13,7 miljonit eurot, mis on 2,8 miljonit eurot enam kui 2011. aasta samal perioodil.

 

Töötajad

2012. aasta 2. kvartali lõpus töötas Ettevõttes 318 töötajat, võrreldes 311 töötajaga 2011. aasta 2. kvartali lõpus. Keskmised täistöökohaga töötajate arvud olid vastavalt 304 töötajat 2012. aastal ja 297 töötajat 2011. aastal. Töötajate arvu suurenemine on seotud ülalkirjeldatud muudatusega asendada teenuste sisseostmine oma ressurssidega.  Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt protsesside efektiivsemaks muutmise võimalusi tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu tulemuslikuma ettevõttestruktuuriga.

 

 

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

 

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2012. aasta 30. juuni seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS Tallinna Vesi aktsionärid:

United Utilities (Tallinn) BV 35,3%
Tallinna linn    34,7%

Ettevõttele teadaolevalt oli Parvus Asset Management osalus kokku aruandekuupäeva seisuga 4,67% Ettevõtte aktsiatest.

Kvartali lõpus, 30. juunil 2012, oli AS Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 7,40 eurot, mis on 0,13% langus võrreldes kvartali alguses olnud 7,41 euroga. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 3,43%. 2012. aasta 2. kvartali jooksul mõjutasid Ettevõtte aktsia hinda põhiliselt dividendide makse, jätkuv lepinguvaidlus ning vahepealsed kohtuotsused.

 

 

Põhitegevusega seotud arengud 2012. aasta 1. poolaastal

Ettevõtte tegevustulemused ning kvaliteedinäitajad on läbi aegade parimal tasemel ja näitavad pidevat paranemist. Võrreldes 2011.aasta 1.poolaastaga on kõige märkimisväärsem paranemine toimunud Läänemerre lastava heitvee puhastamises, ning heitvee, teenuse kvaliteedi ning kliendisuhtluse näitajates. Näiteks:

  • Veekvaliteedi näitajad on olnud seniajani kõige kõrgemal tasemel. Võetud proovidest 99,73% olid normidele vastavad, ületades oluliselt nõutud 95% taset.
  • Kanalisatsiooniummistuste kogunumber on langenud 31% võrra.
  • Keskmine katkestuste aeg on kahanenud 15% võrra.
  • Lekete tase langes alla 16,4% piiri, olles 3% võrra vähem kui 2011. aastal.
  • 2011. aasta 1. poolaastaga võrreldes on biofilter võimaldanud vähendada lämmastiku kontsentratsiooni 27% võrra.

 

Lepinguga seotud arengud

Lepingulise tariifitaotluse vaidlus

Tariifid on siiani külmutatud 2010. aasta tasemel, vaatamata sellele, et 9. novembril 2010. aastal esitas Ettevõte Konkurentsiametile (KA), uuele hinna kontrollijale, tariifitaotluse 3,5% tariifitõusuks alates 1.jaanuarist 2011.aastal, mis oli erastamislepinguga kokku lepitud. Tariifitaotlus on kooskõlas seadustega ning parimate regulatsioonipraktikatega erastatud ettevõtete jaoks, nagu seda kasutab Ofwat Suurbritannias ja soovitab Maailmapank.

2. mail 2011. aastal teatas Konkurentsiamet (KA) Ettevõttele, et hinnataotlus on tagasi lükatud. KA ignoreeris täielikult erastamislepingut ja ei analüüsinud Ettevõtte tegevus- ega majandustulemusi erastamisele järgnenud perioodi vältel. KA väidab, et Ettevõtte kasumlikkus on liiga kõrge, kasutades nende enda soovituslikku metodoloogiat, mis ei ole kooskõlas Maailmapanga juhistega erastatud ettevõtete osas.

Ettevõte on arvutanud, et keskmine varade tootlus investeeritud kapitalilt perioodil 2001 kuni 2012 on olnud 6,2%, mille õigsust kinnitas erapooletu rahvusvaheline majanduskonsultatsiooni firma Oxera. Aastane tulukuse määr on kooskõlas Ofwat’i (Suurbritannia regulaator) poolt samal perioodil lubatud tulukuse määradega[1] ning Hollandi energiaregulaatori poolt lubatud tulukuse määradega, mis lubas 2010. aasta septembris avaldatud otsuses 6% tulu reaalmäära.

Ettevõte ja aktsionärid ei saa nõustuda sellise ühepoolse erastamistingimuste ning lepingu rikkumisega Eesti ametivõimude poolt ning Ettevõte esitas 2. juunil 2011. aastal kohtusse hagi.

Kahetsusväärselt otsustas KA mitte ära oodata kohtu otsust erastamislepingu legaalsuse osas ning saatis 10. oktoobril 2011. aastal Ettevõttele ettekirjutuse kehtivate tariifide alandamiseks 29% võrra. Ettevõte esitas ettekirjutuse vastu uue kaebuse ning palus Eesti halduskohtu poolt ajutist tõkendit. Kohus seadis 6. veebruaril 2012. aastal ajutise tõkendi kuni kohtuvaidluste lõppemiseni, mida kinnitas 2. märtsil 2012 ka järgmise astme kohus. Kohtuotsust ei ole võimalik enam edasi kaevata ja kohtuprotsess peab oma rada edasi minema.

6. veebruaril 2012. aastal ühendas Kohus nii 2010. aasta tariifivaidluse, kui ka 2011. aasta hinnataotluse keeldumise vaidluse kohtuasjad. Seega on KA ettekirjutuse kohaldamine peatatud kuni mõlemad kohtuvaidlused on lõppenud.

31.05.2012 väljastas Ringkonnakohus otsuse, millega kohus kinnitas AS-i Tallinna Vesi erastamislepingute paketi osaks oleva Teenuslepingu tariife puudutava osa avalik-õiguslikuks halduslepinguks. Seega on Ringkonnakohus otsustanud AS Tallina Vesi kasuks, lükates ümber KA väite, et tariifimehhanism on eraõiguslik leping millele Ettevõte ei saa tugineda kohtus.

13.06.2012 esitas Konkurentsiamet Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2012 määruse peale määruskaebuse. Oma kaebuses väidab Konkurentsiamet, et nende hinnangul on AS-i Tallinna Vesi erastamisel 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline erastamisleping, tariifimehhanism ja muud erastamispaketi osaks olevad lepingud Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming ja neile Eesti avaliku õiguse normide kaitse ei laiene.

AS Tallinna Vesi ei nõustu antud seisukohaga ja kavatseb rakendada kõiki õiguslikke vahendeid, et kaitsta ettevõtte ja selle aktsionäride huve Konkurentsiameti poolse jätkuva ühepoolse rahvusvahelise erastamislepingu rikkumise eest.

AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena.

 

Kaebus Euroopa Komisjonile

Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta, eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63). Protsess jätkub veel.

 

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil, ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on KA palunud kohtult kinnist protsessi. KA poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks. 

Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.

 

Lisainformatsioon:

Siiri Lahe

Finantsdirektor

+372 6262 262

siiri.lahe@tvesi.ee

 

 

KOONDKASUMIARUANNE II kvartal II kvartal 6 kuud 6 kuud 12 kuud
(tuhat EUR) 2012 2011 2012 2011 2011
           
Müügitulu 13 145 12 781 26 139 25 186 51 240
Müüdud toodete/teenuste kulud -5 332 -4 937 -10 092 -9 820 -20 927
           
BRUTOKASUM 7 813 7 844 16 047 15 366 30 313
           
Turustuskulud -191 -181 -398 -381 -748
Üldhalduskulud -1 264 -1 214 -2 375 -2 088 -4 294
Muud äritulud/-kulud (-) -71 448 -39 912 3 619
           
ÄRIKASUM 6 287 6 897 13 235 13 809 28 890
           
Finantstulud 352 362 747 1 345 1 947
Finantskulud -1 021 -1 515 -2 058 -1 424 -5 071
           
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 5 618 5 744 11 924 13 730 25 766
           
Dividendide tulumaks -4 466 -4 253 -4 466 -4 253 -4 253
           
PERIOODI PUHASKASUM 1 152 1 491 7 458 9 477 21 513
PERIOODI KOONDKASUM 1 152 1 491 7 458 9 477 21 513
Jaotatav:          
A- aktsia omanikele 1 151 1 490 7 457 9 476 21 512
B- aktsia omanikule 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60
           
Kasum  A aktsia kohta (eurodes) 0,06 0,07 0,37 0,47 1,08
Kasum  B aktsia kohta (eurodes) 600 600 600 600 600

  

 

FINANTSSEISUNDI ARUANNE      
(tuhat EUR) 30.06.2012 30.06.2011 31.12.2011
       
VARAD      
KÄIBEVARA      
Raha ja raha ekvivalendid 13 678 10 830 14 770
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 20 187 15 183 19 845
Varud 240 327 248
Müügiootel põhivara 75 76 73
KOKKU KÄIBEVARA 34 180 26 416 34 936
       
PÕHIVARA      
Pikaajalised investeeringud 5 370 1 362 9 583
Materiaalne põhivara 147 395 150 439 145 973
Immateriaalne põhivara 1 349 1 731 1 577
KOKKU PÕHIVARA 154 114 153 532 157 133
VARAD KOKKU 188 294 179 948 192 069
       
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL      
       
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED      
Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa 45 0 0
Hankijate ja muud võlad 9 639 9 257 5 789
Tuletisinstrumendid 1 909 791 1 552
Lühiajalised eraldised 0 114 0
Ostjate ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 1 727 1 250 1 146
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 13 320 11 412 8 487
       
PIKAAJALISED KOHUSTUSED      
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt 6 990 5 901 6 824
Laenukohustused 95 424 94 930 94 938
Tuletisinstrumendid 3 019 751 2 936
Muud võlad 9 115 9
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 105 442 101 697 104 707
KOKKU KOHUSTUSED 118 762 113 109 113 194
       
OMAKAPITAL      
Aktsiakapital 12 000 12 000 12 000
Ülekurss 24 734 24 734 24 734
Kohustuslik reservkapital 1 278 1 278 1 278
Jaotamata kasum 31 520 28 827 40 863
KOKKU OMAKAPITAL 69 532 66 839 78 875
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 188 294 179 948 192 069

  

 

RAHAKÄIBE ARUANNE 6 kuud 6 kuud 12 kuud
(tuhat EUR) 2012 2011 2011
       
ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Ärikasum 13 235 13 809 28 890
Korrigeerimine kulumiga 2 883 2 777 5 729
Korrigeerimine kasumiga sihtfinantseerimisest ja rajamistegevusest -80 -560 -3 484
Muud finantskulud 5 -1 35
Kasum põhivara müügist -1 -1 55
Kuluks kantud põhivarad 8 0 10
Äritegevusega seotud käibevara muutus -510 1 090 720
Äritegevusega seotud kohustuste muutus 114 47 1 306
Makstud intressid -1 658 -1 418 -3 051
Rahajäägi muutus äritegevusest 13 996 15 743 30 210
       
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Antud laenud -384 -1 362 -3 151
Põhivara soetamine -4 243 -7 793 -18 506
Ehituse eest saadavad kompensatsioonid 5 581 6 285 11 284
Põhivara müügitulu 2 2 13
Saadud intressid 757 721 1 939
Rahajäägi muutus investeerimistegevusest 1 713 -2 147 -8 421
       
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Tasutud dividendid -16 801 -16 001 -16 001
Tulumaks dividendidelt 0 0 -4 253
Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest -16 801 -16 001 -20 254
       
Rahajäägi kogumuutus -1 092 -2 405 1 535
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 14 770 13 235 13 235
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 13 678 10 830 14 770

 

 

         Siiri Lahe
         Finantsdirektor
         +372 6262 262
         siiri.lahe@tvesi.ee


ASTV 6 kuud 2012.pdf