Avaldatud: 2012-06-05 08:31:16 CEST
Tallinna Vesi
Börsiteade

Tallinna Ringkonnakohus kinnitas, et Teenuslepingu tariifide osa on haldusleping

31.05.2012. a. tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega kinnitas 2001. a. allkirjastatud AS-i Tallinna Vesi erastamislepingute paketi osaks oleva Teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks (avalik-õiguslikuks lepinguks). Seega on Ringkonnakohus otsustanud AS-i Tallinna Vesi kasuks, lükates ümber Konkurentsiameti väite selle kohta, et Teenuslepinguga määratletud tariifimehhanism on väidetavalt tsiviilõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus toetuda.

AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith väljendas Ringkonnakohtu lahendi üle heameelt. “Ringkonnakohtu lahend annab Teenuslepingule ja Tallinna linna poolt ettevõtte erastamise käigus kehtestatud tariifimehhanismile tugevama juriidilise kaitse. Samuti on see otsus äärmiselt tervitatav parema regulatsiooni ning suurema regulatiivse läbipaistvuse ja avatud kommunikatsiooni tagamiseks,” selgitas ta.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et Teenuslepingu tariifide osa näol on tegu halduslepinguga, kuna lepinguga määratleti avaliku teenuse (vee ja reovee) pakkumise tagamine, mis on Tallinna linna avalik-õiguslik ülesanne. Kohus järeldas, et kui kohalikud omavalitsused reguleerivad vee-ja reoveesektorit, siis avalik-õiguslik suhe hõlmab endas ka teenuse eest tariifide kehtestamist ning Tallinna linnal oli õigus reguleerida teenuse hindu haldusakti andmise asemel halduslepingu (avalik-õigusliku lepingu) sõlmimisega.

Konkurentsiamet väitis, et AS-i Tallinna Vesi tariifid ei ole vastavuses õigusaktidega põhjendades väidet tõendamatu arvamusega, et lepingus sätestatud tariifimudel on ebaseaduslik tsiviilõiguslik leping. Kohus on osundanud ka asjaolule, et lisaks seadusele reguleerib AS-i Tallinna Vesi tariife ka avalik-õiguslik Teenusleping.

See tähendab, et Haldusmenetluse seadus (HMS) lubab halduslepinguid ühepoolselt muuta vaid juhul, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Avalik-õiguslikke lepinguid ei saa muuta lihtsalt seaduse (ÜVVKS-i) muutmisega. Käesoleva ajahetkeni ei ole Konkurentsiamet esitanud ühtegi tõendusmaterjali, näitlikustamaks et Konkurentsiamet oleks suutnud tagada ASTV praeguste teenuse kvaliteedistandarditega võrdväärsete teenuse kvaliteedistandardite saavutamise madalamate tariifimäärade rakendamisega, kui amet oleks Ettevõtet reguleerinud alates 2001.a.

Ettevõte on teinud kõik selleks, et täita kehtivat avalik-õiguslikku lepingut, samas kui tariifide mittekooskõlastamisel selle lepingu tingimuste ühepoolset eiramist võib potentsiaalselt tõlgendada kui olulist menetlusnormide rikkumist. Kohtulahend toetab Ettevõte poolt kohtule esitatud kaebust, kuigi Tallinna Ringkonnakohus on siiski osundanud, et Tallinna Halduskohus peaks lahendama küsimuse, kas Teenusleping on siduv Konkurentsiameti jaoks või mitte. Kui Konkurentsiamet ei suuda tõendada, et Teenusleping kahjustas ülekaalukat avalikku huvi, siis Konkurentsiamet peab kas järgima lepingut või ettevõttel tekib riigi vastu kompensatsiooninõue. Kui Konkurentsiamet suudab tõendada, et Teenusleping raskelt kahjustas ülekaalukat avalikku huvi, jääb ettevõttele kompensatsiooninõue.

Ian Plenderleithi sõnul ei saa Konkurentsiamet jätkuvalt eirata Ettevõtte tariifitaotlusi, mis on koostatud vastavalt pika-ajalisele erastamislepingule. “Konkurentsiamet ei saa ignoreerida Teenuslepingut ettevõtte poolt tariifitaotluse raames esitatud tõendusmaterjalide seas, püüdes samaaegselt sundida Ettevõtet rakendama Konkurentsiameti enda põhjendamatuid, soovituslikke ametisiseseid juhiseid,” lisas ta.

Viimatimainitud märkus on saanud samuti kinnitust Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 2.märtsist 2012. a., milles on selgesõnaliselt välja toodud asjaolu, et Konkurentsiamet ei saa rakendada omaenda soovituslikke juhiseid ÜVVKS-i asemel.

Tallinna Ringkonnakohus tagastas kohtuasja Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning viimane peab nüüd täielikult arvesse võtma kõiki tariifivaidluse käigus esitatud tõendeid, sh avalik-õiguslikku lepingut. Siiski, väärib märkimist, et vastavalt HMS-ile on ühepoolselt muudetud avalik-õigusliku lepingu osapooltel õigus nõuda lepingut selliselt muutnud haldusorganilt muudatusega tekitatud varalise kahju eest kompensatsiooni.

Konkurentsiametil on 15 kalendripäeva (s.o. kuni 15.06.2012. a.) lahendi vaidlustamiseks.

         Mariliis Mia Topp
         Kommunikatsioonijuht
         AS Tallinna Vesi
         62 62 275
         mariliis.topp@tvesi.ee