Silvano Fashion Group
Majandusaasta aruanne

2011.aasta auditeeritud majandustulemused

Tallinn, Eesti, 2012-04-30 17:47 CEST -- Valikulised finantsnäitajad

AS-i Silvano Fashion Group viimase kahe aasta valikulised finantsnäitajad on järgmised:

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu
Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu
Puhasrentaablus, ettevõtte omanike osa = ettevõtte omanike osa puhaskasumist / müügitulu
ROA (varade tootlus) ettevõtte omanike osa puhaskasumist / keskmine koguvara
ROE (omakapitali tootlus) = ettevõtte omanike osa puhaskasumist / keskmine omakapital, ettevõtte omanike osa
EPS (kasum aktsia kohta) ettevõtte omanike osa puhaskasumist / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv
Hinna/kasumi suhe = aktsiahind aruandeperioodi lõpul / kasum aktsia kohta
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused
Likviidsuskordaja = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustused

Majandustulemused

Kontserni 2011. aasta käive ulatus 103 558 tuhande euroni, kasvades  võrreldes eelmise aastaga 11,0%. Hulgimüügi kogukäive suurenes 15,0% võrra, samal ajal jaemüük vähenes 6,9% võrra peamiselt ebaefektiivsete kaupluste sulgemise ja kontserni 2009. aastal juhtuse poolt läbiviidud turustusmudeli ümberkorraldamise tõttu. Jaemüük Valgevenes ja Lätis, kus kontsern jätkab tegevust, suurenes 0,9% võrra võrreldes 2011. aastaga. Jaemüügi langus vastab juhtkonna ootustele, järgides 2009. aastal vastu võetud ümberkorraldamise otsust järk-järgult lõpetada jaemüük Venemaal. Selle tulemusena vähenes jaemüügi osakaal 16,0% võrra ning moodustas 14,7% 2011. aasta kogumüügist.

Kontserni brutokasum 2011. aastal suurenes ja moodustas 44,8% võrreldes eelmise aasta 39,8%-ga. Brutokasumi kasv on peamiselt põhjustatud Valgevene rubla devalvatsioonist ning kulude kokkuhoiust euro vääringus.

Konsolideeritud ärikasum aastal 2011 ulatus 27 885 tuhande euroni, võrreldes 2010. aasta 17 658 tuhande euroga. Konsolideeritud ärirentaablus oli 26,9% (18,9% 2010. aastal). Peamiseks ärirentaabluse kasvu põhjuseks võib märkida Valgevene rubla devalveerimise tõttu tekkinud tulu ja kulude kokkuhoidu euro tingimustes.

Konsolideeritud puhaskasum valuutakursi muutustest moodustas 17 536 tuhat eurot 2011. aastal ja tekkis peamiselt 2011. aasta 2. ja 4. kvartalis Valgevene rubla ametliku devalveerimise tulemusena. Peaaegu kogu tulu valuutakursi muutustest oli genereeritud Valgevene tütarettevõtete poolt rahaliste saldode ümberhindlusest (peamiselt nõuded ja sularaha), mis olid fikseeritud eurodes ja Vene rublades.

2011. aasta efektiivne maksumäär moodustas 31,9% (22,2% 2010. aastal). Efektiivse maksumäära kasvu võib selgitada kahjumiga monetaarsete vahendite netopositsioonist summas 8 646 tuhat eurot, mis on arvutatud vastavalt IAS 29 „Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades“ ja on mahaarvamisele mittekuuluv kulu. Efektiivne maksumäär “kahjumi rahaliste vahendite netopositsioonist” mõjuta moodustab 26,0%. Aastal 2011 jätkas kontsern Venemaa eelmiste aastate maksukahjumi kasutamist. Teine positiivne 2011. aasta efektiivse maksumäära mõju oli kohustusliku maksumäära vähendamine Valgevenes 26,28%-lt 24,0%-ni. 2012. aastal vähenes Valgevene ettevõtte tulumaksu määr 24%-lt 18%-ni.

Omanikele jaotatav konsolideeritud puhaskasum ulatus 2011. aastal 21 501 tuhande euroni, võrreldes puhaskasumiga summas 12 240 tuhat eurot 2010 aastal; omanikele jaotatava omakapitali puhasrentaablus oli 20,8% (13,1% 2010. aastal ).

2011. aastal moodustas omakapitali tootlus 50,9% (2010. aastal 33,4%) ja varade tootlus 32,2% (2010. aastal 20,5%).

Finantspositsioon

Seisuga 31. detsember 2011 ulatus konsolideeritud varade maht 68 485 tuhande euroni, seega võrreldes seisuga 31. detsember 2010 oli kasv 5,2%.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara saldod kasvasid 2010. aasta 31. detsembriga võrreldes 2 393 tuhande euro võrra. 2011. aastal omandatud materiaalne ja immateriaalne põhivara ulatus 4 335 tuhande euroni.

2011. aasta 31. detsembri seisuga ulatus varude saldo 21 548 tuhande euroni, võrreldes 15 792 tuhande euroga 31. detsembril 2010. Varude suurenemine oli vastavuses juhtkonna ootustega.

Võrreldes 31. detsembriga 2010 vähenesid nõuded ostjate vastu 178 tuhande euro võrra ja moodustasid 2011. aasta 31. detsembri seisuga 9 464 tuhat eurot. Ostjatelt laekumata arvete saldo seisuga 31. detsember 2011 vastab hooajatrendile.

Omanikele jaotatav omakapital suurenes 422 tuhande euro võrra ning ulatus 2011. aasta 31. detsembri seisuga 42 464 tuhande euroni. Selline väike kasv oli tingitud järgmistest faktoritest:

• Kontsern maksis välja dividende summas 1 970 tuhat eurot.;
• Aktsiakapitali vähendamine tõi kaasa väljamaksed aktsionäridele ja aktsiakapitali vähenemise summas 9 466 tuhat eurot;
• Hüperinflatsiooni negatiivne mõju Valgevene tütarettevõttele summas 9 781 tuhat eurot.

Lühiajalised kohustused suurenesid 2011. aastal 2 343 tuhande euro võrra, selle peamine tegur oli ettevõtte tulumaksukohustuse suurenemine.

2011. aastal paranes kontserni likviidsuspositsioon laenude kogusaldo ja sellega seotud tähtaegade osas. Lühi- ja pikaajalised laenukohustused vähenesid 16 tuhande euro võrra ulatudes 2011. detsembri seisuga 20 tuhande euroni. 2011. aastal võeti laene summas 1 704 tuhat eurot ja maksti tagasi 1 664 tuhat eurot, sh kapitalirendikohustusi maksti tagasi summas 7 tuhat eurot.

Maksukohustused ja muud kohustused, sh võlad töövõtjatele, moodustasid 8 427 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2011 moodustasid eraldised 459 tuhat eurot.

Käive

Käive ärisegmentide lõikes

Käive turgude lõikes

2011. aastal keskendus kontsern peamiselt Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Baltimaade turgudele.

Enamus 2011. aastal naistepesu müügist teenitud tulust saadi Venemaa turult, s.o. 66 283 tuhat eurot, mis moodustas 63,9% 2011. aasta naistepesu müügi kogukäibest (2010: 53 721 tuhat eurot). Naistepesu müügimahu suuruselt teine piirkond oli Valgevene, kus käive ulatus 23 702 tuhande euroni, mis moodustas 22,9% naistepesu müügi käibest (sh nii jae kui ka hulgimüük); 2010. aasta vastav näitaja oli 52 531 tuhat eurot.

Peamiste turgude müük näitas positiivset trendi 2011. aastal müüdud tükkide arvus võrreldes vastava perioodiga 2010 aastal.

Kõige märkimisväärsem käibe kasv oli Venemaa ja Ukraina turgudel. Müügi vähenemine euro tingimustes Valgevene turul oli tingitud Valgevene rubla olulisest devalveerimisest. Siiski, võttes arvesse inflatsiooni taset, kohaliku valuuta devalveerimist ja kõiki teisi negtiivseid trende Valgevene majanduses 2011. aastal, usub juhtkond olukorra stabiliseerumisse 2012. aastal

Müügistrateegia efektiivne rakendamine kontserni poolt aastatel 2009-2010 võimaldas suurendada kontrolli Venemaa turunduskanalite üle ja minna üle uuele ja tõhusamale koostööle kaubanduspartneritega.

Müügimahu suurenemiseks jätkas Milavitsa täiendavate turundustegevuste läbiviimist Valgevenes, Ukrainas ja Venemaal ja uute frantsiisikaupluste avamiseks toetavate meetme rakendamist. Edasimüüjate ja turustajate ühisprogramme jätkati aastal 2011 turustamise ja frantsiisi valdkondades. 2011. aastal alustati mitmeid müügikampaaniaid enamikel turgudel, kus paiknevad Milavitsa kauplused. Co-branding'u kampaaniat alustati Oriflame'iga 2011. aastal ning sellega on plaanis jätkata ka 2012. aastal.

Kaubamärkide lõikes moodustas "Milavitsa" brändi toodete müük 72,7% kogu naistepesu müügist 2011. aastal (2010: 72,1%) ning ulatus 75 050 tuhande euroni. “Lauma Lingerie” brändi toodete müük moodustas 8,4% kogu naistepesu müügist (2010: 8,2%) ja ulatus 8 671 tuhande euroni. Muude brändide toodete müük - “Alisee”, “Aveline”, “Hidalgo” ja “Laumelle” - moodustasid 18,9% kogu naistepesu müügist 2011. aastal (2010: 19,7%) kokku 19 511 tuhat eurot.

Hulgimüük

2011. aastal ulatus hulgimüügi tulu 88 006 tuhande euroni, mis moodustas 85,0% kontserni kogu müügitulust (2010: 82,0%). Peamised hulgimüügi piirkonnad olid Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Balti riigid. Oluline kasv saavutati Moldaavias.

Kontsern jätkab aktiivset tööd väljaspool põhiturge Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides diversifitseerimise eesmärgil. Frantsiisi jaemüügi tegevust alustati 4 uues riigis, k.a. Eestis, Iraanis, Lõuna-Aafrikas ja Leedus.

Jaemüük

Kontserni 2011. aasta naistepesu jaemüügikäive moodustas kokku 15 226 tuhat eurot, langus võrreldes eelmise aastaga oli 5,4%.

Jaemüük kontsernile kuuluvates kauplustes toimus Valgevenes ja Lätis. 2011. aasta lõpus oli kontsernil 54 jaemüügikauplust kogupindalaga 4 754 ruutmeetrit. 31. detsembri 2011 seisuga tegutses Milavitsa tootemargi all 420 kauplust, mida haldasid Milavitsa äripartnerid Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldaavias, Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõstanis, Lätis, Aserbaidžaanis, Armeenias, Saksamaal, Lõuna-Aafrikas, Leedus, Eestis, Gruusias ja Sloveenias. Mõned ebaefektiivsed kauplused suleti või paigutati ümber. Seisuga 31. detsember 2011 tegutses lisaks 23 Lauma Lingerie jaemüügikauplust, mida haldasid Lauma Lingerie äripartnerid Leedus, Lätis ja Eestis.

2011. aastal avati 110 uut kauplust, sh 101 Milavitsa tootemargi all tegutsevat kauplust Valgevenes ja 9 Lauma Lingerie kaubamärgi all tegutsevat kauplust Lätis. Suleti 27 vähetulemuslikku kauplust. Kaupluste sulgemise peamiseks põhjuseks oli ümberpaigutus, ebaefektiivsus ja rendilepingute lõppemine.

Kontsernile kuuluvate kaupluste arv:

Milavitsa Valgevene jaemüügiketis rakendati terve rida meetmeid müügi edendamiseks. Kontsernile kuuluvad jaemüügikauplused jäävad endiselt üheks kontserni edasise mügiarendustegevuse prioriteetidest Valgevenes. Müügimahu kasv ühikutes oli 2% tänu viimase aasta jooksul avatud uutele kauplustele. Müügi vähenemine eurodes oli põhjustatud Valgevene rubla devalveerimisest 2011. aasta jooksul. Devalveerimine Valgevenes põhjustas ka tarbijate soovi raha kulutada vaatamata hindade tõusule.

Baltikumis suurenes jaemüügi käive eelmise aastaga võrreldes 6,1% võrra ulatudes 806 tuhande euroni. Kontserni omaenda jaepunktide käibe suurenemine on seletatav kaupluste arvu suurenemisega 8-st 9-ni ja samaväärsete kaupluste müügi kasvuga ruutmeetri kohta.

Kontserni omaenda kauplused kontseptsioonide lõikes

Tootmine, sisseostmine ja hanked

Seoses suure turunõudlusega suurendasid kontserni tootmisettevõtted 2011. aastal oma tootmis- ja hankemahtusid.

2011. aastal ulatus SP ZAO Milavitsa tootmise kogumaht 20 406 tuhande ühikuni, seega võrreldes eelmise aastaga oli tõus 18,6%. Lauma Lingerie tootmise kogumaht 2011. aastal oli 1 531 tuhat ühikut, seega võrreldes eelmise aastaga oli kasv 31,8%. Et valmistuda tootmismahtude tõusuks 2012. aastal, suurendati 2011. aastal AS ZAO Milavitsa tootmisvõimsust. 2011. aastal olid ettevõtte peamised jõupingutused suunatud klienditellimusi töötleva süsteemi liideste ja moodulite muutmisele ja parandamisele.

Kapitaliinvesteeringud

Kontserni 2011. aasta investeeringute kogumaht moodustas 4 370 tuhat eurot, millest 253 tuhat eurot investeeriti jaemüügiga seonduvasse. Ülejäänud investeeringud tehti tootmise efektiivsuse säilitamiseks ja 2012. aastal tootmisvõimsuste suurendamiseks vajalikesse seadmetesse ja hoonetesse.

Personal

2011. aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernil 3 300 töötajat, neist 470 inimest töötas jaemüügivõrgus ja 2 127 tootmises. Ülejäänud töötajad tegutsesid hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades. 2011. aastal oli töötajate keskmine arv 3 193.

2011. aasta palgakulu moodustas 16 630 tuhat eurot. Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud töötasud moodustasid kokku 357 tuhat eurot. Juhatuse liikmed töötavad ka kontserni tütarettevõtete juhtidena.

Raamatupidamine hüperinflatsiooni tingimustes

Vastavalt nn. Big Four otsusele, mis võeti vastu 2011. aasta neljandas kvartalis olles hoolikalt hinnanud riigi seisukorda, loetakse Valgevene majandus IAS 29 "Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades" ("IAS 29") kontekstis hüperinflatiivseks. Vastavalt sellele peavad meie Valgevene tütarettevõtted oma finantsaruannete koostamisel rakendama IAS 29-st tulenevaid arvestuspõhimõtteid.

Hüperinflatiivset majadust kirjeldavad järgmised indikaatorid:

• Rikkus koguneb mitterahalistesse varadesse ning kohalik valuuta investeeritakse ostujõu säilitamiseks koheselt;
• Hinnad on noteeritud välisvaluutas, krediitmüügi ja ostuhinnad on arvutatud nii, et kompenseerida oodatavat ostujõu kahanemist;
• Intressimäärad, palgad ja hinnad on seotud hinnaindeksiga;
• Kumulatiivne inflatsioonimäär kolme aasta jooksul läheneb või ületab 100% ja eeldatakse, et see jääb sellele kõrgele tasemele ka järgnevatel aastatel.

"Raamatupidamine hüperinflatsiooni tingimustes" rakendamine on mõjutanud AS Silvano Fashion Group konsolideeritud finantsaruande seisuga 31.12.2011 erinevaid osasid ning mõjutab kõiki perioode lähitulevikus. Juba avaldatud varasemate perioodide finantsaruandeid (ka kvartaalsed 2011. aasta aruandeid) ei korrigeerita. Põhimõtteline mõju "Raamatupidamine hüperinflatsiooni tingimustes" rakendamisest AS-ile Silvano Fashion Group oli järgmine:

• Bilanss - Seisuga 31. detsember 2011 korrigeeriti kõiki mitterahalisi varasid ühekordse inflatsiooniga varade omandamise kuupäeva seisuga, mis põhjustas varade ja omakapitali maksumuse suurenemise ning tõi kaasa suurema amortisatsioonikulu. Järgnevatel perioodidel korrigeeritakse need objektid vastava aruandeperioodi inflatsiooniga.
• Kasumiaruanne - Kõik read korrigeeritakse inflatsiooniga alates 1. jaanuarist 2011 ja perioodi lõpus konverteeritakse eurodesse kasutades mitte perioodi keskmist vaid aasta lõpu valuutakurssi. Rahalistest varadest ja kohustustest tekkinud kasum või kahjum raporteeritakse eraldi.
• Rahavoogude aruanne - Bilansi kui ka kasumiaruande inflatsiooniga korrigeerimised mõjutasid ka rahavoogude aruannet.

IAS 29 ei ole Euroopa riikides varem rakendatud. Tulenevalt standardi rakendamise keerukusest ja kokkuleppeliste lähenemisviiside ning põhimõtete puudumisest professonaalsetes ringkondades enne 2012. aasta veebruari, erinevad mõned meie neljanda kvartali aruandes esitatud numbrid nendest, mis on esitatud käesolevas aastaaruandes. Peamine erinevus tuleneb hüperinflatsiooni mõjust omakapitalile ja kasumiaruandele. Teostatud parandused aastaaruandes ei muuda kontserni emaettevõtte aktsionäridega seotud omakapitali summat.

Konsolideeritud kasumiaruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta

  Konsolideeritud finantsseisundi aruanne